{"id":15,"date":"2024-04-04T06:13:47","date_gmt":"2024-04-04T03:13:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/avaleht\/"},"modified":"2024-04-16T12:58:48","modified_gmt":"2024-04-16T09:58:48","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"

Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu<\/b><\/span><\/h1>\n

Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti\u00a0Ida-Euroopa platvormi<\/b>\u00a0(ehk\u00a0kraatoni<\/a>) loodeossa, k\u00fclgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet h\u00f5lmava\u00a0Fennoskandia (Balti) kilbiga<\/a>.<\/p>\n

Struktuurselt jaotub Eesti\u00a0alusp\u00f5hi<\/b>\u00a0kaheks korruseks \u2013\u00a0alus- ja pealiskorraks.<\/b><\/p>\n

\"aluspohi\"<\/p>\n

Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus\u00a0Proterosoikumis<\/a>,\u00a0ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on p\u00e4rit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid.\u00a0Kristalse aluskorra<\/a>\u00a0pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on k\u00f5ik\u00a06-13 minutilise nurga all l\u00f5una poole kaldu<\/a>,\u00a0mis t\u00e4hendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest \u0161elfimerede perioodidest on p\u00e4rit\u00a0Paleosoikumi (Vanaaegkonna)<\/a>\u00a0settekivimid, mis moodustavad\u00a0pealiskorra<\/a>.\u00a0Peaaegu horisontaalsed Ediacara ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100-800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. J\u00e4rgnenud pikaajalise kulutusperioodi j\u00e4rel kattus ala\u00a0Kvaternaari<\/a>\u00a0j\u00e4\u00e4aegsete ja j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgsete setetega, mis moodustavad\u00a0pinnakatte<\/a>.\u00a0L\u00e4\u00e4nemere areng<\/a>\u00a0on viimasel aastamiljonil oluliselt s\u00f5ltunud mandrij\u00e4\u00e4tumise d\u00fcnaamikast.<\/p>\n

Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti\u00a0kolm<\/b>\u00a0oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi:<\/p>\n