{"id":13,"date":"2024-04-04T06:13:47","date_gmt":"2024-04-04T03:13:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kraaton\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"kraaton","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kraaton\/","title":{"rendered":"Kraaton"},"content":{"rendered":"<p>\n\tEesti n\u00fc\u00fcdisaja geoloogilise ehituse p\u00f5hijooned tulenevad ala paiknemisest tektooniliste struktuuride suhtes ning on kujunenud pika arenguloo jooksul. Vanimate maakoort moodustavate kivimite vanus arvatakse olevat\u00a0<b>3,5 miljardit aastat<\/b>, kuid Eesti l\u00e4hu\u00fcmbruse (Soome) geoloogilise arenguloo alguseks loetakse aega umbes\u00a0<b>2 miljardit aastat<\/b>\u00a0tagasi. Sealt alates algas Eesti\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluskord\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/aluskord\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">aluskorra (kristalse vundamendi)<\/a>\u00a0kujunemine, mis on siinse geoloogilise ajaloo pikim, v\u00e4ga suurte muutustega arenguj\u00e4rk.\n<\/p>\n<p>\n\tSelle aja jooksul tekkinud p\u00fcsivat maakoore osa nimetatakse\u00a0<b>kraatoniks<\/b>. Viimase piires on toimunud k\u00fcll tektoonilist liikumist (maakoore t\u00f5usu ja vajumist, ka l\u00f5hede tekkimist), kuid t\u00f5elisi kurrutusi ei ole olnud. Kraatoni edasise arengu k\u00e4igus on kujunenud\u00a0<a data-fid=\"52478\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/aluspohi_0.jpg\">pealiskorra<\/a>\u00a0kivimid ja tektoonilised struktuurid, sealhulgas Ida-Euroopa platvorm, Fennoskandia (Balti) kilp jmt.\n<\/p>\n<p>\n\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/fanerosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/fanerosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Fanerosoikumis<\/a>\u00a0(<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleo-<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Meso-<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumis<\/a>) oli kraaton\u00a0<b>Baltika \u00fcrgmandri<\/b>\u00a0osa, mis on triivinud pika teekonna l\u00f5unapoolkera poolusel\u00e4hedastelt laiustelt \u00fcle ekvaatori p\u00f5hjapoolkerale. \u00fcrgmandri r\u00e4nne on m\u00f5jutanud oluliselt Eesti ala kliimat, settekivimite koostist ning elustiku arengut. Baltika kraaton h\u00f5lmab t\u00e4nap\u00e4eva Skandinaavia, L\u00e4\u00e4nemere, Baltimaad, Kirde-Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni Uurali ja Kaukasuse m\u00e4estikuni.\n<\/p>\n<p>\n\tGeoloogilise ehituse noorima osa moodustab kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise peamised m\u00f5jurid olid\u00a0<b>mandrij\u00e4\u00e4tumine<\/b>\u00a0ja sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka\u00a0<b>L\u00e4\u00e4nemere areng<\/b>. Pinnakatte tekkimisele eelnes pikk j\u00e4\u00e4tumiseelne kulutusperiood, mille jooksul kujunes klindi, kulutusk\u00f5rgendike ja s\u00fcgavate \u00fcrgorgudega liigestunud pinnamood. Kulutatud setete \u00fcldmahtu pole v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4ratleda. Alates Devoni ajastu l\u00f5pust on \u00fcle 350 miljoni aasta jooksul Eestis valdav olnud kulutus. Arvatavasti toimus aeg-ajalt k\u00fcll mere pealetung, kuid sellele viitavaid setteid pole s\u00e4ilinud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti n\u00fc\u00fcdisaja geoloogilise ehituse p\u00f5hijooned tulenevad ala paiknemisest tektooniliste struktuuride suhtes ning on kujunenud pika arenguloo jooksul. Vanimate maakoort moodustavate kivimite vanus arvatakse olevat\u00a03,5 miljardit aastat, kuid Eesti l\u00e4hu\u00fcmbruse (Soome) geoloogilise arenguloo alguseks loetakse aega umbes\u00a02 miljardit aastat\u00a0tagasi. Sealt alates &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":204,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/204"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}