{"id":12,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/limneameri\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"limneameri","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/limneameri\/","title":{"rendered":"Limneameri (4500 kuni t\u00e4nap\u00e4ev)"},"content":{"rendered":"<p>\n\tAlates subboreaalist hakkasid Taani v\u00e4inad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse v\u00e4henemine L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5os. Mere arenguloos algas k\u00f5ige hilisem,\u00a0<b>Limneamere<\/b>\u00a0staadium, mis kestab n\u00fc\u00fcdisajalgi. Eestis kirjeldati Limneameres elutsenud limuseid ja rannamoodustisi juba 19. sajandil (Eichwald, 1852).\n<\/p>\n<p>\n\tLimneamere ulatus erineb v\u00e4he n\u00fc\u00fcdismerest, v\u00e4lja arvatud L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5o l\u00f5unaosa, kus umbes 4000-3000 aastat tagasi leidis aset mere pealetung. Nimetatud ajavahemikul on kuhjatud Kura ja Heli maas\u00e4\u00e4r. Limneamere rannikuala on meil suhteliselt laiem Loode-Eestis ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarestikus. See on tekkinud viie erivenuselise arengufaasi kestel viimase 4000 aasta jooksul. Limneamere rannikumoodustised on K\u00f5pu poolsaarel kuni 12,8 m k\u00f5rgusel. Limneamere levikuajal oli esialgu soe ja kuiv subboreaalne, hiljem jahe ja niiske subatlantiline (n\u00fc\u00fcdisaegne) kliima. Keskmine \u00f5hutemperatuur oli 16 kraadi. Rannikualal levisid kase- ja m\u00e4nnimetsad, sageli v\u00f5is kohata ka kuusemetsi.\n<\/p>\n<p>\n\tM\u00f5nede uurijate poolt on L\u00e4\u00e4nemere arenguloo k\u00f5ige hilisema staadiumina v\u00e4lja eraldatud veel ka M\u00fc\u00fcamere staadium. Selle aluseks on liiva-uurikkarbi\u00a0<i>Mya arenaria<\/i>\u00a0L\u00e4\u00e4nemerre sisser\u00e4nne 16-17. sajandil Ameerikast saabunud laevade v\u00e4lispindadel. Eestis ei peeta M\u00fc\u00fcamere eristamist p\u00f5hjendatuks.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"439\" height=\"480\" class=\"alignnone wp-image-45\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/limnea.jpg\" title=\"limnea.jpg\" alt=\"limnea\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/limnea.jpg 439w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/limnea-274x300.jpg 274w\" sizes=\"auto, (max-width: 439px) 100vw, 439px\"><br>Joonis. Limneamere levik (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kessel, 1995<\/a>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alates subboreaalist hakkasid Taani v\u00e4inad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse v\u00e4henemine L\u00e4\u00e4nemere n\u00f5os. Mere arenguloos algas k\u00f5ige hilisem,\u00a0Limneamere\u00a0staadium, mis kestab n\u00fc\u00fcdisajalgi. Eestis kirjeldati Limneameres elutsenud limuseid ja rannamoodustisi juba 19. sajandil (Eichwald, 1852). Limneamere ulatus erineb v\u00e4he &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":205,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/205"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}