{"id":11,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/litoriinameri\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"litoriinameri","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/litoriinameri\/","title":{"rendered":"Litoriinameri (8800-4500 a.t.)"},"content":{"rendered":"<p>\n\tLitoriinamere alguseks moodustus Taani v\u00e4inade piirkonnas p\u00fcsiv \u00fchendus maailmamerega. T\u00e4nu \u00fchenduse paranemisele ookeaniga suurenes merevee soolsus pidevalt ja saavutas maksimaalse v\u00e4\u00e4rtuse Litoriinamere transgressiooni kulminatsiooni ajal 6500 a.t., mil veepinna tase oli 5 m k\u00f5rgem t\u00e4nap\u00e4evasest. Siis saavutas meri ka k\u00f5ige k\u00f5rgema soolsuse (kuiv-soe atlantiline kliimaperiood), Eesti vetes ~15-18 promilli. \u00dcldiselt oli Litoriinamere soolsus 4-6 promilli k\u00f5rgem t\u00e4nap\u00e4evasest.\n<\/p>\n<p>\n\tTaani v\u00e4inade piirkonnas toimunud ookeani vee l\u00e4bimurde j\u00e4rgset Litoriinamere riimveelist arenguetappi k\u00e4sitletakse m\u00f5nikord\u00a0<b>Mastogloiamerena<\/b>, mida iseloomustab perekonda\u00a0<i>Mastogloia<\/i>\u00a0kuuluvate riimveeliste r\u00e4nivetikate esinemine tollastes meresetetes.\n<\/p>\n<p>\n\tLitoriinamere rannamoodustisi leidub L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Eestis umbes 4 m (Iklas) kuni 25 m (K\u00f5pu poolsaarel) k\u00f5rgusel \u00fcle merepinna ja kuni 20 km kaugusel n\u00fc\u00fcdisaegsest mererannast. Litoriinamere kulminatsiooni tunnistajaks on aga kuni 100 m k\u00f5rgusele \u00fcle merepinna ulatuvad rannamoodustised Botnia lahes, Stockholmi ja Helsingi \u00fcmbruses on vastavad rannajooned 53 ja 30 m k\u00f5rgusel.\n<\/p>\n<p>\n\tLitoriinameri on L\u00e4\u00e4nemere arenguloos k\u00f5ige soolasema veega: Eesti rannikumeres k\u00f5ikus soolsus 15-18 promilli piires. Sellest tingituna arenes v\u00e4lja riimveele eriomane limustefauna ja r\u00e4nivetikate floora. Litoriinamere suurtes laguunides settis meie rannikul diatomiiti ja diatomiitseid liivu. \u00fcks suuremaid diatomiidi lademeid on Narva vana lahe piires. Litoriinamere ajal oli kliima atlantiline, p\u00e4ikesepaistelisi p\u00e4evi oli palju. Keskmine \u00f5hutemperatuur oli 18-19 kraadi piires. Neis tingimustes saavutasid \u00fclekaalu laialehised metsad, kus v\u00f5is kohata rohkesti jalakat, p\u00e4rna ja tamme.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"353\" height=\"480\" class=\"alignnone wp-image-44\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/litoriina.jpg\" title=\"litoriina.jpg\" alt=\"litoriina\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/litoriina.jpg 353w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/litoriina-221x300.jpg 221w\" sizes=\"auto, (max-width: 353px) 100vw, 353px\"><br>Joonis. Litoriinamere levik (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kessel, 1995<\/a>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Litoriinamere alguseks moodustus Taani v\u00e4inade piirkonnas p\u00fcsiv \u00fchendus maailmamerega. T\u00e4nu \u00fchenduse paranemisele ookeaniga suurenes merevee soolsus pidevalt ja saavutas maksimaalse v\u00e4\u00e4rtuse Litoriinamere transgressiooni kulminatsiooni ajal 6500 a.t., mil veepinna tase oli 5 m k\u00f5rgem t\u00e4nap\u00e4evasest. Siis saavutas meri ka k\u00f5ige &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":206,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/206"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}