{"id":10,"date":"2024-04-04T06:13:46","date_gmt":"2024-04-04T03:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/antsulusjarv\/"},"modified":"2024-04-04T06:14:07","modified_gmt":"2024-04-04T03:14:07","slug":"antsulusjarv","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/antsulusjarv\/","title":{"rendered":"Ants\u00fclusj\u00e4rv (10 800-8800 a.t.)"},"content":{"rendered":"<p>\n\tJoldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur\u00a0<b>sisej\u00e4rv<\/b>, mille veetaseme sissevoolavad j\u00f5ed t\u00f5stsid nn. transgressiooni ajal (maksimum 10 300 a.t.) kuni 25 meetrit basseini l\u00f5unaosas. Veet\u00f5usu kiiruseks v\u00f5is erinevatel andmetel olla 5-10 cm aastas. Suurj\u00e4rv nimetati Gotlandi ja \u00d6landi saartel levinud nappteo\u00a0<i>Ancylus fluviatilis<\/i>\u00a0j\u00e4rgi\u00a0<b>Ants\u00fclusj\u00e4rveks<\/b>.\n<\/p>\n<p>\n\tTingituna maakoore erinevast kerkimise kiirusest asetsevad Ants\u00fclusj\u00e4rve rannamoodustised Botnia lahe rannikul enam kui 200 m, Stockholmi ja Turu \u00fcmbruses 80 m, Gotlandi saarel ja L\u00e4\u00e4ne-Eestis 45-20 m k\u00f5rgusel. Samal ajal j\u00e4\u00e4b aga Liepajast l\u00f5unas Ants\u00fclusj\u00e4rve rannajoon n\u00fc\u00fcdsest meretasemest madalamale, olles n\u00e4iteks R\u00fcgeni saarel 12 m alla merepinna. Ants\u00fclusj\u00e4rve arenguloo tundma\u00f5ppimisel on Eesti olnud klassikaline uurimisala nii rannamoodustiste selge v\u00e4ljakujunemise kui ka sageli leiduva mageveelise limustefauna t\u00f5ttu. K\u00f5ige kiirema kerkega ala Eestis on K\u00f5pu poolsaar, mis on t\u00f5usnud n\u00fc\u00fcdismerest kohati k\u00f5rgemale kui 60 m. Ants\u00fclusj\u00e4rve rannamoodustiste teket on soodustanud seal see, et poolsaare keskosa koosneb peamiselt sulamisvete kobedatest setetest. K\u00f5pu poolsaare pideva kerkimise ja lainetele h\u00e4sti k\u00e4ttesaadava settematerjali t\u00f5ttu on seal Ants\u00fclusj\u00e4rve rannaastangud seeriatena 45-28 m k\u00f5rgusel.\n<\/p>\n<p>\n\tSaavutanud maksimaalse leviku, hakkas Ants\u00fclusj\u00e4rve pindala peagi v\u00e4henema, kuna suurj\u00e4rve edelaosas tekkis v\u00e4ljavool ookeani Taani v\u00e4inade kaudu (Kattegat). V\u00e4hem kui 200 aastaga alanes veetase maailmamere tasemeni. Ants\u00fclusj\u00e4rve ajal oli kliima boreaalne, soe ja kuiv, keskmine \u00f5hutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt m\u00e4nnimetsi ja sarapikke.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"356\" height=\"480\" class=\"alignnone wp-image-43\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/antsylys.jpg\" title=\"antsylys.jpg\" alt=\"antsylys\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/antsylys.jpg 356w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/435\/antsylys-223x300.jpg 223w\" sizes=\"auto, (max-width: 356px) 100vw, 356px\"><br>Joonis. Ants\u00fclusj\u00e4rve levik (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/kirjandust\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kessel, 1995<\/a>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur\u00a0sisej\u00e4rv, mille veetaseme sissevoolavad j\u00f5ed t\u00f5stsid nn. transgressiooni ajal (maksimum 10 300 a.t.) kuni 25 meetrit basseini l\u00f5unaosas. Veet\u00f5usu kiiruseks v\u00f5is erinevatel andmetel olla 5-10 cm aastas. Suurj\u00e4rv nimetati Gotlandi ja \u00d6landi saartel levinud nappteo\u00a0Ancylus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":207,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestigeol\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}