Joldiameri (11 600-10 800 a.t.)

Staadium on nime saanud Kesk-Rootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. Et nüüdset Botnia lahte kattis veel liustik ja merepiir ulatus nõo lõunaosas vaid Leedu ja Lõuna-Rootsini (joonis), oli Joldiameri suhteliselt väike veekogu. Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega, välja arvatud Lääne-Saaremaa kõrgustik, olid vee all. Rannamoodustisi on teada kuni 40 m absoluutkõrguseni Tondi raba piires Tallinnas ja Lagedil, kus need asuvad kõrgemal hilisemast Antsülusjärve rannajoonest. Joldiamere soolsus oli madal (1-2 promilli), sest veekogu põhjaosas voolasid merre veel liustiku sulamisveed, lõunaosas mõjustas suuri laguune aga jõgede vesi. Kliima oli preboreaalne, jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. Õietolmuanalüüsi andmeil laiusid Joldiamere rannikualal peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi.

Joonis. Joldiamere levik (Kessel, 1995)