{"id":16,"date":"2024-04-04T07:38:00","date_gmt":"2024-04-04T04:38:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/31-ennastjuhtiva-oppija-toetamine-kunstiopetuses\/"},"modified":"2024-04-30T10:24:14","modified_gmt":"2024-04-30T07:24:14","slug":"31-ennastjuhtiva-oppija-toetamine-kunstiopetuses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/31-ennastjuhtiva-oppija-toetamine-kunstiopetuses\/","title":{"rendered":"3.1. Ennastjuhtiva \u00f5ppija toetamine kunsti\u00f5petuses"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" 3.1. ENNASTJUHTIVA \u00d5PPIJA TOETAMINE KUNSTI\u00d5PETUSES<\/span><\/h1>\n\n

\n\t\"uued\u00a0Ettev\u00f5tlikkusp\u00e4devuse osad nagu algatusv\u00f5ime, seostamisoskus, probleemilahendusv\u00f5ime, koost\u00f6\u00f6 ning loovus ja paindlikkus on tihedalt ja vastastikku seotud \u00f5ppija ennastjuhtivusega. Enesejuhitud \u00f5ppijad on oma \u00f5piprotsessis metakognitiivselt, motivatsiooniliselt ja k\u00e4itumuslikult aktiivsed osalised, kes planeerivad, organiseerivad, juhendavad, kontrollivad ja hindavad oma \u00f5ppimist erinevates \u00f5piprotsessi etappides. Ennastjuhtiva \u00f5ppija toetamine kunsti \u00f5petamisel v\u00f5iks silmas pidada autonoomse motivatsiooni toetamist ja metakognitsiooni, \u00f5pioskust ja enesem\u00e4\u00e4ratlust.\u00a0\n<\/p>\n\n

\n\t\"uued\u00a0Isem\u00e4\u00e4ramisteooria, mille autoriteks on Edward Deci & Richard R. Ryan (vaata ka https:\/\/selfdeterminationtheory.org\/), toob v\u00e4lja kolm ps\u00fchholoogilist baasvajadust, mille toetamine suurendab nii autonoomset motivatsiooni kui ka \u00f5pir\u00f5\u00f5mu: seotusvajadus, autonoomiavajadus ja kompetentsusvajadus. Nii on ka kunsti\u00f5petaja jaoks esmane luua klassis olukord, kus k\u00f5ik \u00f5pilased tunnevad end kaasatuna ning \u00f5pikeskkond on \u00f5ppimist ja koost\u00f6\u00f6d toetav. Head omavahelised suhted ja \u00fcksteist toetav keskkond on \u00f5ppimise eelduseks. Kompetensusp\u00e4devuse loomiseks on \u00f5pilase jaoks oluline tunda, et ta saab asjadega hakkama ning teab, mida temalt oodatakse ja kuidas lahendusteni j\u00f5uda. Kompetentsustunnet aitab luua \u00f5ppetegevus, mis v\u00f5imaldab \u00f5pilastel ise lahendusteni j\u00f5uda. Oluline on ka \u00f5pitava paras raskusaste, \u00f5petaja saab j\u00e4lgida, et \u00fclesanded v\u00f5imaldaksid erineva raskusega lahendusi. V\u00e4ga oluline on luua v\u00f5imalused m\u00f5elda s\u00fcgavalt ja j\u00f5uda ise lahendusteni. Autonoomiat toetavad kunsti\u00f5petuses lisaks \u00f5petaja hoiakule \u00f5pilaste individuaalsuse osas ka \u00fclesanded, mis v\u00f5imaldavad k\u00f5igil \u00f5pilastel luua seoseid enda huvidega, pakkuda erinevaid lahendusi ja oma seisukohti v\u00e4lja \u00f6elda. Selleks on \u00f5pilase jaoks oluline m\u00f5ista, miks midagi tehakse ja mis on selle v\u00e4\u00e4rtus just minu jaoks. Oluline on muidugi ka refleksioon oma \u00f5ppimise \u00fcle. \u00d5petaja saab \u00f5ppimise m\u00f5testamisel pakkuda tuge.\n<\/p>\n\n

\n\t\"uued\u00a0Refleksioon on oluline alus ka metakognitsiooniks ehk oma \u00f5ppimise m\u00e4rkamiseks ja sellest arusaamiseks. Metakognitiivsed oskused ei ole intuitiivsed, seet\u00f5ttu on oluline neid s\u00f5naselgelt v\u00e4lja tuua (Talving, s.a.). Need oskused on samm-sammult arendatavad ning muidugi tuleb nende puhul arvestada \u00f5pilase arengu ja vanusega. \u00d5petaja saab luua olukordi, mis v\u00f5imaldavad \u00f5pilastele\u00a0 \u00f5ppimist m\u00f5testavat sisek\u00f5net endaga v\u00f5i dialoogi grupikaaslastega.\u00a0\n<\/p>\n\n

\n\t\"uued\u00a0Ennastjuhtiva \u00f5ppija toetamise taustaks on hea m\u00f5elda ka juurdekasvu ja j\u00e4\u00e4vususkumuste vahekorrale. Juurdekasvuuskumus on lihtsalt \u00f6eldes usk oma vaimsete v\u00f5imete arendatavusse. Juurdekasvuuskumuse eesk\u00f5neleja Carol Dweck toob v\u00e4lja, et osa \u00f5pilastest usuvad, et pingutused n\u00e4itavad seda, et nad ei ole v\u00f5imekad \u2014 neid hoiab k\u00fctkeis j\u00e4\u00e4vususkumus. Seevastu juurdekasvuuskumusega \u00f5pilased usuvad, et \u00f5ppimine ja s\u00fcgavam m\u00f5istmine toimub j\u00e4rk-j\u00e4rgult ja aegamisi ning \u00f5ppimisv\u00f5ime on arendatav. Ka nende jaoks v\u00f5ib \u00f5ppimine tunduda pingutust n\u00f5udev, kuid nad n\u00e4evad seda v\u00e4ljakutsena, mis \u00e4ra teha. Juurdekasvuuskumuse toetamiseks saab \u00f5petaja kasutada erinevaid \u00f5pistrateegiaid, v\u00e4\u00e4rtustada keskendumist, tunnusta protsessi ja pakkuda erinevaid v\u00f5imalusi. Oluline on \u00f5pilane mugavustsoonist v\u00e4lja aidata ning m\u00f5ttesta ja v\u00e4\u00e4rtusta pingutusi ja raskusi. Veel \u00fcks oluline aspekt, mida nii juurdekasvuuskumuse kui ka loovuse toetamisel r\u00f5hutada \u2014 vigade tegemist ei tasu karta. Vead n\u00e4itavad tihti teed \u00f5nnelikele juhustele ja uutele lahendustele. Ka kunstnike igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s ei tule ette ainult \u00f5nnestumisi. Paberikorvi l\u00e4inud ideid, teostamata projekte, igap\u00e4evaseid k\u00f5hklusi ja ebakindlust tuleb kunstnikel ette pidevalt. Ettev\u00f5tlusp\u00e4devuse komponendid aitavad eksimustest ja kahtlustest uusi ideid arendada.\u00a0\n<\/p>\n\n

\n

\n\t\"n\u00e4ide\"\u00a0N\u00e4ide: Kunsti\u00f5ppe visioonid ennastjuhtiva \u00f5ppija toetamisel kunsti \u00f5petamisel<\/b><\/span>\n<\/p>\n\n

\n\t\n<\/p>\n\n

\n\tTallinna \u00dclikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunsti\u00f5petuse \u00f5ppekava veetud t\u00e4ienduskoolituse \u201cEnnastjuhtiva \u00f5ppija toetamine kunsti \u00f5petamisel\u201d kokkuv\u00f5tva t\u00f6\u00f6na kujundasid kunsti\u00f5petajad plakati oma kunsti\u00f5ppe visioonidest. Need visioonid toovad esile mitmekesiseid p\u00f5him\u00f5tteid, kuidas kunsti tunni abil toetada \u00f5pilasi saamaks ennastjuhtivateks \u00f5ppijateks.\n<\/p>\n\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\t\n\t\t\n\t\t\t\n\t\t\t\n\t\t\t\n\t\t\t\n\t\t\t
\n\t\t\t\t<\/b>\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t<\/b>\n\t\t\t<\/td>\n\t\t<\/tr>\n\t\t
\n\t\t\t\tKristi Markovi kunsti\u00f5ppe visioon\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0Karin M\u00e4gi kunsti\u00f5ppe visioon\n\t\t\t<\/td>\n\t\t<\/tr>\n\t\t
\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t<\/tr>\n\t\t
\n\t\t\t\t<\/b>\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t<\/b>\n\t\t\t<\/td>\n\t\t<\/tr>\n\t\t
\n\t\t\t\tMerle Karu kunsti\u00f5ppe visioon\u00a0 <\/b>\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\t\t\t\n\t\t\t\tKrista K\u00e4speri kunsti\u00f5ppe visioon\n\t\t\t<\/td>\n\t\t<\/tr>\n\t<\/tbody>\n<\/table>\n\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0\u00a0","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

3.1. ENNASTJUHTIVA \u00d5PPIJA TOETAMINE KUNSTI\u00d5PETUSES \u00a0Ettev\u00f5tlikkusp\u00e4devuse osad nagu algatusv\u00f5ime, seostamisoskus, probleemilahendusv\u00f5ime, koost\u00f6\u00f6 ning loovus ja paindlikkus on tihedalt ja vastastikku seotud \u00f5ppija ennastjuhtivusega. Enesejuhitud \u00f5ppijad on oma \u00f5piprotsessis metakognitiivselt, motivatsiooniliselt ja k\u00e4itumuslikult aktiivsed osalised, kes planeerivad, organiseerivad, juhendavad, kontrollivad ja …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":130,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu7\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}