{"id":5,"date":"2024-04-04T07:34:43","date_gmt":"2024-04-04T04:34:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/mis-motivatsioon-ja-meisterlikkuse-motivatsioon\/"},"modified":"2024-04-19T09:13:27","modified_gmt":"2024-04-19T06:13:27","slug":"mis-motivatsioon-ja-meisterlikkuse-motivatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/mis-motivatsioon-ja-meisterlikkuse-motivatsioon\/","title":{"rendered":"MOTIVATSIOON"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" MOTIVATSIOON<\/span><\/h1>\n\n

\"misonmot\"<\/p>\nSoov midagi teha v\u00f5i saavutada paneb inimese tegutsema. \u00dcheks tegutsema panevaks j\u00f5uks on motivatsioon. Isiksuse tuumaks on teadvustamata vajadused, mis t\u00e4hendab, et p\u00f5hiline motivatsioon on alateadlik ning p\u00f5hiliselt kujundavad motivatsiooni lapsep\u00f5lves saadud kogemused.\n

\"uus\"\u00a0Motiveerivaid faktoreid v\u00f5ib liigitada kolmeks:<\/span><\/strong><\/p>\n

1) aktiivsuse allikad ehk miks inimene tegutsema hakkab, nendeks on n\u00e4iteks vajadus, tung;<\/p>\n

2) aktiivsuse suund ehk miks valitakse just need konkreetsed tegevused, n\u00e4iteks motiiv ja eesm\u00e4rk;<\/p>\n

3) subjektiivsed elamused ehk emotsioonid.<\/p>\nVajaduse korral kogeme, et midagi olulist (nt toit v\u00f5i l\u00e4hedus) on meie olemasoluks ja arenguks puudu. Tung on meie jaoks t\u00e4htsaks muutunud vajadus, mis sunnib meid tegutsema, lahendust otsima. Kui vajadus muutub konkreetseks, on tegemist motiiviga. Teadvustatud ja m\u00e4\u00e4ratletud motiivi nimetatakse omakorda eesm\u00e4rgiks. Motivatsiooniga on seotud ka inimesest endast l\u00e4htuvad, subjektiivsed elamused ehk emotsioonid.\n

<\/p>\n\"uus\"\u00a0Motivatsiooni v\u00f5ib jagada ka bioloogiliseks, vaimseks v\u00f5i objektidega seotud n\u00e4htuseks. Bioloogilise motivatsiooniga on seotud inimese tungid ja instinktid, samas kui vaimse motivatsiooniga on seotud soovid, tunded, p\u00fc\u00fcdlused ja ihad. Objektidega seotud motivatsiooniga seostatakse sihte, huvi, motiive ja v\u00e4\u00e4rtuseid.\n\nMotivatsiooni on palju uuritud, \u00fcheks uurimissuunaks on motivatsiooni jagunemine indiviidist endast tulenevaks ehk sisemiseks motivatsiooniks ja v\u00e4ljastpoolt tulenevaks ehk v\u00e4liseks motivatsiooniks ning amotivatsiooniks ehk motivatsiooni puudumiseks. Sisemiselt motiveeritud inimene tunneb tegevuse vastu siirast huvi ja teeb seda enda vabast tahtest, eesm\u00e4rgiks on tegevus ise (nt \u00f5ppimine, v\u00e4ljakutsete \u00fcletamine, uudsus). Samas kui v\u00e4liselt motiveeritud inimene teeb seda mingi kasu saamiseks v\u00f5i teiste survel. \u00d5pimotivatsiooni puhul on v\u00e4lja toodud, et sisemine motivatsioon on seotud s\u00fcgava \u00f5ppimisega, paremate tulemustega ning heaoluga v\u00f5rreldes v\u00e4lise motivatsiooniga (Ryan ja Deci, 2000). Nii et \u00f5ppimisel annab eelise sisemine motivatsioon. Sisemine v\u00f5i v\u00e4line motivatsioon ei ole muutumatu v\u00f5i indiviidi isiksuse tunnus. \u00dclesandega seotud v\u00e4line motivatsioon v\u00f5ib muutuda sisemiseks motivatsiooniks ja ka vastupidi. Nii n\u00e4iteks kirjeldasid tudengid, et alustasid \u00fclesande t\u00e4itmist, kuna see oli kohustuslik, kuid materjaliga tutvumisel tekkis neil t\u00f5eline huvi teema vastu ning nad otsisid lisaks kohustuslikele materjalidele juurde ka lisamaterjale, n\u00e4iteid, t\u00f5id v\u00e4lja seoseid enda kogemustega jne.\n\n

\n\n\"uus\"\u00a0Meisterlikkuse motivatsioon r\u00f5hutab indiviidide eesm\u00e4rkide ja p\u00fc\u00fcdlusega toime tulla keskkonna poolt esitatud v\u00e4ljakutsetega. \u00dcheks meisterlikkuse motivatsiooni selgitavaks teooria loojaks on Harter.\n\nVasak pool mudelist kirjeldab positiivset kogemust. Joonise k\u00f5ige \u00fclemises osas on meisterlikkuse motivatsioon, mis v\u00f5ib olla t\u00f5ukeks p\u00fc\u00fcdlusele meisterlikkuse poole. Harter soovitab eristada motiive valdkonna j\u00e4rgi, n\u00e4iteks kooliga seotud tulemused (kognitiivne), suhted kaaslastega (sotsiaalne) ja sportlikke tulemusi (f\u00fc\u00fcsiline. Enamik k\u00e4itumisest h\u00f5lmab t\u00f5en\u00e4oliselt optimaalselt v\u00e4ljakutsuvad ulesanded, mis ei ole ei liiga lihtsad, ega ka liiga keerulised, mis peaks viima ka maksimaalse rahuloluni. Edu peaks pakkuma sisemist rahulolu, ning kontrolli ja kompetentsuse tunnet, mis omakorda tugevdab meisterlikkuse motivatsiooni.\n\nJoonise parem pool toob v\u00e4lja, kui oluline roll on \u00fcmbritsevatel inimestel. Harter usub, et meisterlikkuse motivatsiooni arendamiseks ja saavutamiseks on vajalik iseseisva meisterlikkus p\u00fc\u00fcde toetamine \u00f5ppijat \u00fcmbritsevate inimeste poolt. Koos piisava toetusega saavad \u00f5ppijad j\u00e4rk-j\u00e4rgult omaks v\u00f5tta enda tasustamise s\u00fcsteemi ja meisterlikkuse eesm\u00e4rgid. Enda tasustamise s\u00fcsteem v\u00f5imaldab \u00f5ppijatel ennast meisterlikkuse poole p\u00fc\u00fceldes ise toetada. Nii j\u00e4lgimise abil \u00f5ppides kui ennast toetades omandavad \u00f5ppijat ennast \u00fcmbritsevatelt inimestelt meisterlikkuse eesm\u00e4rgid.\n\nKoos arenguga muutub \u00f5ppija iseseisvamaks ja v\u00e4heneb s\u00f5ltuvus teistest kui toetajatest ja toetamise eeskujudest.\n\nMudeli vasak pool kujutab positiivset tulemust, mis v\u00f5ib kujuneda \u00f5ppija sotsiaalse keskkonna toe ja loomup\u00e4rase vajaduse koostoimel. Selle vastandiks on joonisel kujutatud mudeli parem pool, kus on kujutatud negatiivset tulemust v\u00f5i mis v\u00f5ib viia v\u00e4lisest motivatsioonist l\u00e4htuva \u00f5ppijani. Need meisterlikkuse p\u00fc\u00fcdlused, mis l\u00f5ppevad l\u00e4bikukkumisega ning mis leiavad aset keskkonnas, mis ei toeta v\u00f5i tasusta meisterlikkust v\u00f5ib anda tulemuseks madala tajutud kompetentsusega \u00f5ppija. Selline \u00f5ppija tajub, et \u00f5ppimise tulemused on v\u00e4liselt kontrollitud ning on seet\u00f5ttu hindamise situatsioonides \u00e4revad. Meisterlikkuse motivatsioon v\u00e4heneb, kuna \u00f5ppija s\u00f5ltub teistest endale eesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisel ja enda pingutuse toetamisel.\n\nTajutud kompetentsus ehk kompetentsuse tunne ei ole olemuselt \u00fcldine, vaid valdkonnaspetsiifilise ning on Harter\u00b4i mudelis kriitilise t\u00e4htsusega. Harter\u00b4i mudel on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud just \u00f5ppimise kontekstis sisemisele ja v\u00e4lisele motivatsioonile orienteerumise hindamiseks, nagu huvi, v\u00e4ljakutsete vastuv\u00f5tmine ja meisterlikkuse.\n

<\/p>\n\"uus\"\u00a0Sisemine motivatsioon sisaldab viit aspekti:<\/span><\/strong>\n

\u00b7 V\u00e4ljakutsete eelistamine kergetele \u00fclesannetele.<\/p>\n

\u00b7 \u00dclesande sooritamise ajendiks on iseenda huvi ja uudishimu, mitte \u00f5ppej\u00f5ule meelep\u00e4rane olemine ja heade tulemuste saavutamine.<\/p>\n

\u00b7 Iseseisvalt meisterlikkuse poole p\u00fc\u00fcdlemine, mitte \u00f5ppej\u00f5u abist s\u00f5ltumine.<\/p>\n

\u00b7 Iseseisev otsustamine, mitte \u00f5petaja otsustele toetumine.<\/p>\n

\u00b7 Sisemistest, mitte v\u00e4listest edu ja ebaedu kriteeriumitest l\u00e4htumine.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MOTIVATSIOON Soov midagi teha v\u00f5i saavutada paneb inimese tegutsema. \u00dcheks tegutsema panevaks j\u00f5uks on motivatsioon. Isiksuse tuumaks on teadvustamata vajadused, mis t\u00e4hendab, et p\u00f5hiline motivatsioon on alateadlik ning p\u00f5hiliselt kujundavad motivatsiooni lapsep\u00f5lves saadud kogemused. \u00a0Motiveerivaid faktoreid v\u00f5ib liigitada kolmeks: 1) …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":115,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}