{"id":18,"date":"2024-04-04T07:34:44","date_gmt":"2024-04-04T04:34:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/mis-oppimine\/"},"modified":"2024-04-19T09:23:56","modified_gmt":"2024-04-19T06:23:56","slug":"mis-oppimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/mis-oppimine\/","title":{"rendered":"Mis on \u00f5ppimine?"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"sissejuhatus_01.png\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/507\/sissejuhatus_01.png\" alt=\"sissejuhatus\"> <span style=\"color: #28aae1;\">MIS ON \u00d5PPIMINE?<\/span><\/h1>\n\n\n<p>Kuigi juba k\u00f5rgkooli j\u00f5udmiseks tuleb 12 aastat \u00f5ppida, on kasulik teada, mis on \u00f5ppimine.<\/p>\n<blockquote>\n<p><strong><span style=\"color: #e1cd00;\"><span lang=\"ET\">Vene kirjanduskriitik Vissarion Belinski t\u00f5deb: \u201eElu \u00f5petab vaid neid, kes sellest \u00f5pivad\u201c.<\/span><\/span><\/strong><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"822\" height=\"207\" class=\"alignnone wp-image-36\" title=\"oppimine.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/oppimine.png\" alt=\"oppie\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/oppimine.png 822w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/oppimine-300x76.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/oppimine-768x193.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 822px) 100vw, 822px\"><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/uued_moisted.png\" alt=\"uus\" width=\"32\" height=\"32\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266793%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\">\u00a0\u00d5ppimine on teatud t\u00fc\u00fcpi muutus teadmistes, hoiakutest, v\u00e4\u00e4rtustes, protseduurides, k\u00e4itumisviisides, oskustes ning nende organiseerimise viisides (Kikas, 2005). See t\u00e4hendab uute teadmiste lisamist, olemasolevate muutmist, uute seoste loomist ja olemasolevate \u00fcmberkorraldamist. Samuti on r\u00f5hutatud, et toimunud muutus peaks olema pikemaajaline v\u00f5i oluline ning v\u00f5ib toimuda nii \u00fcksikus inimeses v\u00f5i inimeste r\u00fchmas.<\/p>\n<p>Selleks, et \u00f5ppimine oleks edukas, on \u00f5ppimiseks haridusps\u00fchholoogide arvates vaja kognitiivseid, tunnetuslikke ja metakognitiivseid tingimusi. See t\u00e4hendab, et \u00f5ppimine n\u00f5uab sisust arusaamist, soovi \u00f5ppimiseks pingutada ning v\u00f5imet enda \u00f5ppimist reguleerida. Teisiti \u00f6eldes on edukaks \u00f5ppimiseks oluline mida, miks ja kuidas \u00f5ppida. Inimestele on loomuomane arendada oma k\u00e4itumise autonoomset regulatsiooni ja nad on sisemiselt motiveeritud \u00f5ppima ja v\u00f5tma vastu v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n<p>\u00d5ppimine s\u00f5ltub \u00f5ppija olemasolevatest teadmistest, oskustest, uskumustest, motivatsioonist jm. \u00d5ppimine v\u00f5ib toimuda nii otseselt taju kaudu (sh saadud kogemused) v\u00f5i teiste poolt keele vahendusel. Tavaliselt k\u00e4ivitab \u00f5ppimise mingisugune vastuoluline kogemus v\u00f5i k\u00fcsimus, aga ka konkreetne vajadus. Samas v\u00f5ime \u00f5ppida nii teadvustatult kui ka seda ise teadvustamata.<\/p>\n<p>\u00d5ppija on \u00f5ppeprotsessis aktiivne osaleja, kes v\u00f5tab v\u00f5imetekohaselt osa oma \u00f5ppimise eesm\u00e4rgistamisest, \u00f5ppida saab nii iseseisvalt kui ka koos kaaslastega, \u00f5pitakse ka oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma \u00f5ppimist anal\u00fc\u00fcsima ja juhtima.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MIS ON \u00d5PPIMINE? Kuigi juba k\u00f5rgkooli j\u00f5udmiseks tuleb 12 aastat \u00f5ppida, on kasulik teada, mis on \u00f5ppimine. Vene kirjanduskriitik Vissarion Belinski t\u00f5deb: \u201eElu \u00f5petab vaid neid, kes sellest \u00f5pivad\u201c. \u00a0\u00d5ppimine on teatud t\u00fc\u00fcpi muutus teadmistes, hoiakutest, v\u00e4\u00e4rtustes, protseduurides, k\u00e4itumisviisides, oskustes &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":127,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}