{"id":17,"date":"2024-04-04T07:34:44","date_gmt":"2024-04-04T04:34:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/oppimisega-seotud-motivatsioon-0\/"},"modified":"2024-04-19T09:20:01","modified_gmt":"2024-04-19T06:20:01","slug":"oppimisega-seotud-motivatsioon-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/oppimisega-seotud-motivatsioon-0\/","title":{"rendered":"\u00d5ppimisega seotud motivatsioon"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" \u00d5PPIMISEGA SEOTUD MOTIVATSIOON<\/span><\/h1>\n\n\n

\"uus\"\u00a0Akadeemilise motivatsiooni ehk \u00f5pimotivatsiooni all peetakse silmas inimese soovi olla \u00f5ppeaines p\u00e4dev ehk asjatundlik. Soovi hinnatakse \u00f5ppija l\u00e4henemise, p\u00fcsivuse ning huvitavuse alusel. Seejuures on akadeemiline motivatsioon \u00fcks osa efektiivsuse motivatsioonist. Efektiivsuse motivatsiooni m\u00f5istetakse kui vajadust olla edukas v\u00f5i tulemuslik end \u00fcmbritsevas keskkonnas (Gresham, 1988).<\/p>\n

Kevin McCrew (2008) on v\u00e4lja pakkunud Akadeemilise kompetentsuse ja motivatsiooni mudeli, mille aluseks on neli p\u00f5hik\u00fcsimust:<\/p>\n

    \n
  1. Kas ma tahan seda tegevust teha ja miks?<\/li>\n
  2. Kas ma oskan seda tegevust teha?<\/li>\n
  3. Mida ma pean tegema, et olla (selles tegevuses) edukas?<\/li>\n
  4. Kuidas pean teistega (selles tegevuses) edukas olemiseks k\u00e4ituma?<\/li>\n<\/ol>\n

    \"uus\"\u00a0Esimese k\u00fcsimusega \u2013 kas ma tahan seda tegevust teha ja miks \u2013 on seotud sellised \u00f5ppijate omadused nagu saavutustega seotud huvi ja v\u00e4\u00e4rtused, sisemine motivatsioon, akadeemilise eesm\u00e4rgi orientatsioon, sotsiaalsed eesm\u00e4rgid ja nende seos motivatsiooniga.<\/p>\n

    \"uus\"\u00a0Teise k\u00fcsimusega \u2013 kas ma oskan seda tegevust teha \u2013 on seotud \u00f5ppijate motivatsiooniline eneseusk, nagu n\u00e4iteks enesekindlust, akadeemiline minapilt, akadeemiline eneset\u00f5husus. K\u00f5rge motivatsioon ja eneseusk on k\u00fcll vajaliku, aga mitte piisavad tingimused \u00f5pikeskkonnas edu saavutamiseks.<\/p>\n

    \"uus\"\u00a0Seet\u00f5ttu peab kolmas k\u00fcsimus \u2013 mida ma pean edu saavutamiseks tegema \u2013 viima kokku kognitiivsed\/akadeemilised v\u00f5imed ja motivatsiooni ning sobiva k\u00e4itumise. P\u00f5hiline t\u00e4helepanu on enesejuhitud \u00f5ppimise strateegiatel, nagu n\u00e4iteks \u00f5ppimisoskustel, kognitiivsetel- ja \u00f5ppimisstrateegiatel, kaasatusel, olukorrast s\u00f5ltuval abi otsimisel. Nii koduses kui \u00f5pikeskkonnas on vajalik kohane ja vastutustundlik k\u00e4itumine nagu koost\u00f6\u00f6, suhtlemine, reeglite j\u00e4rgimine ning probleemide v\u00f5i mittekohanemise puudumine.<\/p>\n

    Motivatsiooni ja akadeemilise edukuse seoseid on palju uuritud. \u00d5ppimise toetamisel on abiks teooriad, mis r\u00f5hutavad sotsiaalse keskkonna rolli \u00f5ppijate motivatsioonis. Meisterlikkuse saavutamise motivatsiooni saab soodustada toetava ja turvalise \u00f5pikeskkonna loomisega, kus on r\u00f5hk isiklikul arengul ja koost\u00f6\u00f6l, mitte omavahelisel v\u00f5istlemisel ja v\u00f5rdlemisel, kus \u00f5ppijaid julgustatakse l\u00e4htuma enda huvidest, vigadest \u00f5ppima ning tagasiside andmisel on fookus \u00f5ppimise toetamisel, mitte \u00fcksnes hinnete panemisel.<\/p>\n

    Tulemused n\u00e4itasid, et \u00fcli\u00f5pilastel, kes olid motiveeritumad, oli ka k\u00f5rgem eneset\u00f5husus ja hakkamasaamine oma probleemidega. Eneset\u00f5husatel \u00fcli\u00f5pilastel olid ka k\u00f5rgemad hinded (Tiirik, 2019). Samuti on leitud, et tahtej\u00f5udu kui piiramatusse ressurssi uskuvatel tudengitel on parem eneseregulatsioon ja nad saavutavad ka k\u00f5rgemaid akadeemilisi tulemusi (M\u00e4nnik, 2017), aga v\u00e4lja on toodud ka parema eneseregulatsiooni seost akadeemilise edukusega (Duckworth ja Seligman, 2005). Samuti on leitud, et \u00f5pimotivatsioon langeb, kui \u00f5ppimise protsessis \u00f5ppija tunneb, et ta ei saa hakkama, kui teda survestatakse, kuidas ta peab m\u00f5tlema (nn \u00f5iged ja valed vastused) v\u00f5i mida peab tundma. \u00d5ppija ei tunne survet, kui ta teab, miks see tegevus on tema jaoks kasulik. Kui aga \u00f5ppija tunneb, et tal midagi ei \u00f5nnestu v\u00f5i eba\u00f5nnestub, t\u00f5useb \u00e4revus, mis paneb teda kontrollivalt k\u00e4ituma, nt s\u00f5ltuma v\u00e4lisest toetusest, eesm\u00e4rgist v\u00f5i heakskiidust.<\/p>\n

    Tartu \u00dclikoolis on isiksuse omaduste ja akadeemilise edukuse (hinnatuna kaalutud keskmise hindega antud semestril) seoseid uurinud Juurik (2013), kes leidis, et p\u00f5hiomadustest oli akadeemiline edukus seotud Meelekindlusega (ehk loomuomase tahtekindluse, sihip\u00e4rasuse ja p\u00fcsivus eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisel) ning alaskaaladest Enesedistsipliiniga. See tulemus oli koosk\u00f5las nt McAbee ja Oswald (2013) ning Richardson jt (2012) metaanal\u00fc\u00fcside tulemustega.<\/p>\n

    Madal motivatsioon v\u00f5ib olla nii tudengite probleemide p\u00f5hjuseks kui ka tagaj\u00e4rjeks. Ka sisemiselt motiveeritud tudengil v\u00f5ib olla keeruline leida tasakaal sisemise motivatsiooniga seotud teadmiste omandamise ning palju aega n\u00f5udvate heade eksamitulemuste saavutamise vahel. Autonoomia tunde saavutamine \u00f5pingutes on v\u00f5imalik planeeritud \u00f5ppet\u00f6\u00f6 koosk\u00f5lastamisel enda huvidega, tegemata j\u00e4releandmisi eksamiteks ettevalmistumisel. Praktilisi n\u00f5uandeid enda motiveerimise kohta leiad: https:\/\/alkeemia.delfi.ee\/artikkel\/69697117\/head-nipid-kuidas-end-raskel-ajal-motiveerida<\/a><\/p>\n

    Uuemad uuringud (vt nt Deci ja Ryan, 2000) on leidnud, et eduka tegutsemisega on mitmes valdkonnas, nt t\u00f6\u00f6, karj\u00e4\u00e4r, \u00f5ppimine, tervis, sport jms, seotud kindel motivatsiooni t\u00fc\u00fcp \u2013 autonoomne motivatsioon. Autonoomse motivatsiooni korral on tegevus tegutseja enda poolt m\u00f5testatud ja v\u00e4\u00e4rtustatud ning on inimese enda jaoks oluline v\u00f5i huvitav. Autonoomse motivatsiooni t\u00fc\u00fcbi vastand on kontrollitud motivatsioon ehk s\u00f5ltumine v\u00e4lisest toetusest, eesm\u00e4rgist v\u00f5i heakskiidust.<\/p>\n

    Motivatsioon ei ole oluline vaid k\u00f5rgkooli\u00f5pingutes, vaid ka edaspidises professionaalses arengus. \u00dcldine heaolu m\u00f5jutab igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 ja karj\u00e4\u00e4riga seotud motivatsiooni. Madalam motivatsioon viib kahtlusteni karj\u00e4\u00e4rivalikus, samas kui k\u00f5rgem heaolu toetab t\u00f6\u00f6alast entusiasmi ja sisemist vaimustust t\u00f6\u00f6st. Lisaks koolitustel osalemisele on \u00f5ppimine t\u00e4htis ka iseseisval eneset\u00e4iendamisel ning t\u00f6\u00f6valdkonnas toimuvaga kursisolemisel, mis omakorda eeldab eneseregulatsiooni v\u00f5imet. Kui \u00f5ppematerjal on \u00f5ppija enda seisukohalt oluline, mitte vaid informatiivne v\u00f5i oskusi suurendav, v\u00f5imaldab see k\u00e4itumist muuta ja \u00f5pitud tegevusele p\u00fchendada.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u00d5PPIMISEGA SEOTUD MOTIVATSIOON \u00a0Akadeemilise motivatsiooni ehk \u00f5pimotivatsiooni all peetakse silmas inimese soovi olla \u00f5ppeaines p\u00e4dev ehk asjatundlik. Soovi hinnatakse \u00f5ppija l\u00e4henemise, p\u00fcsivuse ning huvitavuse alusel. Seejuures on akadeemiline motivatsioon \u00fcks osa efektiivsuse motivatsioonist. Efektiivsuse motivatsiooni m\u00f5istetakse kui vajadust olla edukas …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":122,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}