{"id":16,"date":"2024-04-04T07:34:44","date_gmt":"2024-04-04T04:34:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/meisterlikkuse-motivatsioon\/"},"modified":"2024-04-19T09:21:20","modified_gmt":"2024-04-19T06:21:20","slug":"meisterlikkuse-motivatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/meisterlikkuse-motivatsioon\/","title":{"rendered":"Meisterlikkuse motivatsioon"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" MEISTERLIKKUSE MOTIVATSIOON<\/span><\/h1>\n\n\n
\n

Vanakreeka filosoof Sokrates \u00fctles: \u201eIga inimene peab \u00f5ppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada t\u00e4iust\u201c.<\/span><\/i><\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n

J\u00e4rgmisena peatumegi \u00f5ppimisel ja t\u00e4iuslikul tulemusel ehk meisterlikkusel ning uurime, millist rolli m\u00e4ngivad meisterlikkuseni j\u00f5udmisel kompetentsuse tunne, pingutamine, eba\u00f5nnestumine ning v\u00e4lise keskkonna tegurid.<\/p>\n

Motivatsiooni ning uskumuste ja emotsioonidega seotud tegureid, aga ka \u00f5ppija tunnete juhtimisega seotud tegureid n\u00e4hakse ka ettev\u00f5tlusp\u00e4devuse fundamentaalse alusp\u00e4devusena.\u00a0 \u00d5pilased, kelle autonoomne motivatsioon on toetatud, kellel on toetatud arenguuskumused ning kelle puhul r\u00f5hutab \u00fcmbritsev keskkond meisterlikkusele suunatust, on \u00f5ppijana pigem keerukamaid ja v\u00e4ljakutsuvamaid \u00fclesandeid valivad (mitte neist tagasi kohkuvad), ise end vajadusel keeruka\/t\u00fc\u00fctu \u00fclesande juures hoidvad ja iseenda arengusse panustavad \u00f5ppijad.<\/p>\n

\"uus\"\u00a0Meisterlikkuse motivatsioon r\u00f5hutab indiviidide eesm\u00e4rkide ja p\u00fc\u00fcdlusega toime tulla keskkonna poolt esitatud v\u00e4ljakutsetega. \u00dcheks meisterlikkuse motivatsiooni selgitava teooria loojaks on Harter.\u00a0 <\/span><\/span><\/p>\n

\"meister\"<\/p>\n

Vasak pool mudelist kirjeldab positiivset kogemust. Joonise k\u00f5ige \u00fclemises osas on meisterlikkuse motivatsioon, mis v\u00f5ib olla t\u00f5ukeks p\u00fc\u00fcdlusele meisterlikkuse poole. Harter soovitab eristada motiive valdkonna j\u00e4rgi, n\u00e4iteks kooliga seotud tulemused (kognitiivne), suhted kaaslastega (sotsiaalne) ja sportlikke tulemusi (f\u00fc\u00fcsiline). Enamik k\u00e4itumisest h\u00f5lmab t\u00f5en\u00e4oliselt optimaalselt v\u00e4ljakutsuvad ulesanded, mis ei ole ei liiga lihtsad, ega ka liiga keerulised, mis peaks viima ka maksimaalse rahuloluni. Edu peaks pakkuma sisemist rahulolu, ning kontrolli ja kompetentsuse tunnet, mis omakorda tugevdab meisterlikkuse motivatsiooni.<\/p>\n

Joonise parem pool toob v\u00e4lja, kui oluline roll on \u00fcmbritsevatel inimestel. Harter usub, et meisterlikkuse motivatsiooni arendamiseks ja saavutamiseks on vajalik iseseisva meisterlikkus p\u00fc\u00fcde toetamine \u00f5ppijat \u00fcmbritsevate inimeste poolt. Koos piisava toetusega saavad \u00f5ppijad j\u00e4rk-j\u00e4rgult omaks v\u00f5tta enda tasustamise s\u00fcsteemi ja meisterlikkuse eesm\u00e4rgid. Enda tasustamise s\u00fcsteem v\u00f5imaldab \u00f5ppijatel ennast meisterlikkuse poole p\u00fc\u00fceldes ise toetada. Nii j\u00e4lgimise abil \u00f5ppides kui ennast toetades omandavad \u00f5ppijat ennast \u00fcmbritsevatelt inimestelt meisterlikkuse eesm\u00e4rgid.<\/p>\n

Koos arenguga muutub \u00f5ppija iseseisvamaks ja v\u00e4heneb s\u00f5ltuvus teistest kui toetajatest ja toetamise eeskujudest.<\/p>\n

Mudeli vasak pool kujutab positiivset tulemust, mis v\u00f5ib kujuneda \u00f5ppija sotsiaalse keskkonna toe ja loomup\u00e4rase vajaduse koostoimel. Selle vastandiks on joonisel kujutatud mudeli parem pool, kus on kujutatud negatiivset tulemust v\u00f5i mis v\u00f5ib viia v\u00e4lisest motivatsioonist l\u00e4htuva \u00f5ppijani. Need meisterlikkuse p\u00fc\u00fcdlused, mis l\u00f5ppevad l\u00e4bikukkumisega ning mis leiavad aset keskkonnas, mis ei toeta v\u00f5i tasusta meisterlikkust v\u00f5ib anda tulemuseks madala tajutud kompetentsusega \u00f5ppija. Selline \u00f5ppija tajub, et \u00f5ppimise tulemused on v\u00e4liselt kontrollitud ning on seet\u00f5ttu hindamise situatsioonides \u00e4revad. Meisterlikkuse motivatsioon v\u00e4heneb, kuna \u00f5ppija s\u00f5ltub teistest endale eesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisel ja enda pingutuse toetamisel.<\/p>\n

Tajutud kompetentsus ehk kompetentsuse tunne ei ole olemuselt \u00fcldine, vaid valdkonnaspetsiifiline ning on Harter\u00b4i mudelis kriitilise t\u00e4htsusega. Harter\u00b4i mudel on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud just \u00f5ppimise kontekstis sisemisele ja v\u00e4lisele motivatsioonile orienteerumise hindamiseks, nagu huvi, v\u00e4ljakutsete vastuv\u00f5tmine ja meisterlikkus.<\/p>\n\n\n\n
\n
\n

\"ylesanne\"\u00a0ENESEREFLEKSIOONI HARJUTUS<\/span><\/p>\n

1.<\/span> M\u00f5tle \u00fchele kogemusele meisterlikkuse motivatsiooni aspektist, kus oled saanud positiivse v\u00f5i negatiivse tulemuse, ehk kus Sinu motivatsioon meisterlikkus saavutada on kas \u00f5nnestunud v\u00f5i eba\u00f5nnestunud. Millised joonisel toodud tegurid olid Sinu kogemuse puhul olulised?<\/p>\n<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MEISTERLIKKUSE MOTIVATSIOON Vanakreeka filosoof Sokrates \u00fctles: \u201eIga inimene peab \u00f5ppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada t\u00e4iust\u201c. J\u00e4rgmisena peatumegi \u00f5ppimisel ja t\u00e4iuslikul tulemusel ehk meisterlikkusel ning uurime, millist rolli m\u00e4ngivad meisterlikkuseni j\u00f5udmisel kompetentsuse tunne, pingutamine, eba\u00f5nnestumine ning v\u00e4lise keskkonna …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":124,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/124"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}