{"id":14,"date":"2024-04-04T07:34:44","date_gmt":"2024-04-04T04:34:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/autonoomne-motivatsioon\/"},"modified":"2024-04-19T09:16:22","modified_gmt":"2024-04-19T06:16:22","slug":"autonoomne-motivatsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/autonoomne-motivatsioon\/","title":{"rendered":"Autonoomne motivatsioon"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" AUTONOOMNE MOTIVATSIOON<\/span><\/h1>\n\n

\n\t\"uus\"\u00a0Uuemate k\u00e4sitluste kohaselt jagatakse motivatsioon\n<\/p>\n\n

\n\t1) kontrollitud ehk v\u00e4liseks ja teiste poolt peale sunnitud ning\n<\/p>\n\n

\n\t2) autonoomseks ehk omaksv\u00f5etud sisemiseks v\u00f5i v\u00e4liseks motivatsiooniks (vt t\u00e4psemalt https:\/\/issuu.com\/liinapissarev\/docs\/raamdokument_web_3 <\/a>, lk 40-41).\n<\/p>\n\n

\n\t\u00d5ppimise kontekstis on leitud, et autonoomselt motiveeritud \u00f5ppijate v\u00f5ime oma aega planeerida on parem, vigade t\u00f6\u00f6tlemine sisulisem, seotud \u00fclesannetega ning aktiivsus \u00f5ppetegevuses k\u00f5rgem, tegevuste edasil\u00fckkamine ning \u00e4revus madalam ning \u00f5pistrateegiad s\u00fcgavamad (Vansteenkiste et al, 2005).\n<\/p>\n\n

\n\t\"uus\"\u00a0Orsini, Binnie ja Wilson (2016) koostasid Enesem\u00e4\u00e4ratlusteooriast l\u00e4htuva ja meditsiini\u00f5pingutel p\u00f5hinevate uuringute tulemusi anal\u00fc\u00fcsides autonoomset motivatsiooni m\u00f5jutavate tegurite ja tulemuste loetelu tudengite kaasamiseks akadeemilistesse \u00f5pingutesse. Tegurid ja tulemuste loetelu on toodud joonisel 1. Uuringu l\u00e4biviijad liigitasid autonoomset motivatsiooni m\u00f5jutavad tegurid personaalseteks ja sotsiaalseteks teguriteks ning tulemused kognitiivseteks, tunnetega seotud ja k\u00e4itumuslikeks.\n<\/p>\n\n

\n\t\"automot\"\n<\/p>\n\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n

\n\tAutonoomset motivatsiooni m\u00f5jutavad nii isikule omased kui ka isikutevahelised faktorid. Isikule omased faktorid on inimese tunnused, nt sugu, vanus, rahvus ning isiksuse omadused, nt p\u00fcsivus, enesejuhtimine. Teiselt poolt isikutevahelised m\u00f5jud tulenevad sotsiaalsetest faktoritest ehk sotsiaalsetest kogemustest, nt \u00f5ppimise tingimustest, tagasiside andmisest, \u00f5pikliimast, kus teistel inimestel on suur m\u00f5ju meie motivatsioonile.\n<\/p>\n\n

\n\t\"uus\"\u00a0Isikule omastest faktoritest olid olulised: \u00a0<\/span>\n<\/p>\n\n

\n\ta) vanus, mille puhul vanemad tudengid olid autonoomsemad; <\/span>\n<\/p>\n\n

\n\tb) sugu, mille puhul naised olid ennastjuhtivamad ja autonoomselt motiveeritumad kui mehed, samas kui meestel esines enam kontrollitud motivatsiooni; <\/span>\n<\/p>\n\n

\n\tc) isiksuse omadused, kus j\u00e4rjekindlus v\u00f5i p\u00fcsivus, ennastjuhtivus, koost\u00f6\u00f6valmidus, valmisolek kooli astuda v\u00f5i l\u00f5petada ning \u00f5ppijate valmisolek tuua ohvreid \u00f5ppimise nimel olid enam seotud autonoomse motivatsiooniga ning n\u00e4itasid vastupidiseid tulemusi kontrollitud motivatsiooni v\u00f5i mittemotiveeritusega. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n

\n\t\"uus\"\u00a0\u00d5ppimise tingimuste ja elustiili puhul: <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n

\n\ta) sisemine motivatsioon oli seotud loengutes k\u00e4imisega ja loengutest arusaamisega, samuti ennustas perega koosoldud aeg (\u00fcle 1 tunni p\u00e4evas)\u00a0 positiivselt sisemist motivatsiooni. Sisemist motivatsiooni toetasid veel \u00f5igeaegne ja konstruktiivne tagasiside ning autonoomset motivatsiooni toetav \u00f5ppimiskeskkond.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n

\n\tSamuti on p\u00fc\u00fctud leida motivatsiooni seost inimese p\u00f5hivajadustega ja koostada vajaduste loetelu.\n<\/p>\n\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

AUTONOOMNE MOTIVATSIOON \u00a0Uuemate k\u00e4sitluste kohaselt jagatakse motivatsioon 1) kontrollitud ehk v\u00e4liseks ja teiste poolt peale sunnitud ning 2) autonoomseks ehk omaksv\u00f5etud sisemiseks v\u00f5i v\u00e4liseks motivatsiooniks (vt t\u00e4psemalt https:\/\/issuu.com\/liinapissarev\/docs\/raamdokument_web_3 , lk 40-41). \u00d5ppimise kontekstis on leitud, et autonoomselt motiveeritud \u00f5ppijate v\u00f5ime …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":118,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/118"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}