{"id":13,"date":"2024-04-04T07:34:44","date_gmt":"2024-04-04T04:34:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/motivatsiooniga-seotud-teooriad\/"},"modified":"2024-04-19T09:15:42","modified_gmt":"2024-04-19T06:15:42","slug":"motivatsiooniga-seotud-teooriad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/motivatsiooniga-seotud-teooriad\/","title":{"rendered":"Motivatsiooniga seotud teooriad"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"sissejuhatus_01.png\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/507\/sissejuhatus_01.png\" alt=\"sissejuhatus\"> <span style=\"color: #28aae1;\">MOTIVATSIOONIGA SEOTUD TEOORIAD<\/span><\/h1>\n\n<p>\n\tMotivatsiooni peetakse oluliseks ka saavutuste kontekstis, mida kirjeldab McCellandi (1961) poolt loodud saavutamise motivatsiooni teooria, mida kirjeldatakse kolme erineva vajaduse: saavutamise, osalemise ja v\u00f5imu vajaduse kaudu. Vajadused on \u00f5pitud ja omandatud aja jooksul ning neid kujundavad inimese elukogemused.\n<\/p>\n\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"uus\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266793%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/uued_moisted.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0Eneset\u00f5hususe teooria (Bandura, 1977) toob v\u00e4lja, et inimesed, kellel on tugevam eneset\u00f5husus, ei anna kergelt alla, kui neil peaks tulema ette takistusi. Madala eneset\u00f5hususega inimesed seevastu annavad alla juba esimese takistuse korral. Nii n\u00e4iteks on seotud eneset\u00f5husamad \u00fcli\u00f5pilased ja k\u00f5rgem akadeemiline edukus. Paremaid \u00f5ppetulemusi selgitatakse suurema huviga \u00f5ppimise vastu.\n<\/p>\n\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"uus\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266793%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/uued_moisted.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0Enesem\u00e4\u00e4ratlemise teooria (Deci ja Ryan, 1985) alusel v\u00f5ib jagada motivatsiooni sisemiseks ja v\u00e4liseks motivatsiooniks. Kui sisemise motivatsiooni korral tegutseb inimene enda huvist ja naudingust, siis v\u00e4lise motivatsiooni korral tegutsetakse v\u00e4lisest stiimulist l\u00e4htudes. Nii v\u00f5ib m\u00f5ni aine olla \u00f5ppija jaoks huvitav ja meeldiv ning selle aine \u00f5ppimise motivatsioon on seega sisemine. Samas kui eksami v\u00f5i arvestuse tegemise motivatsioon on v\u00e4line, see t\u00e4hendab, et \u00f5ppija ise ei ole selle tegemisest huvitatud, see on tema jaoks v\u00e4liselt peale sunnitud kohustus, mida ta peab tegema kooli l\u00f5petamiseks.\n<\/p>\n\n<p>\n\t\u00d5ppijad v\u00f5ivad olla motiveeritud erinevatel p\u00f5hjustel, millel omakorda on kindel tagaj\u00e4rg \u00f5ppimisele, sooritusele, isiklikule kogemusele ja heaolule (Deci ja Ryan, 2000). Enesem\u00e4\u00e4ratlemise teooria kohaselt on akadeemilisel motivatsioonil otsene m\u00f5ju \u00f5piedukusele: sisemiselt enam motiveeritud \u00f5pilased saavad positiivsemaid tulemusi, kui n\u00e4iteks amotiveeritud ehk mitte motiveeritud \u00f5pilased. Sisemine motivatsioon soodustab suuremat loomingulisust ja p\u00fchendumust, lihtsustab m\u00f5istelist \u00f5ppimist ning v\u00e4hendab koolist v\u00e4ljakukkumist (Fortier et al., 1995).\n<\/p>\n\n<p>\n\tJ\u00e4rgnevalt on toodud sisemist motivatsiooni kirjeldavad aspektid, mis on vastandatud v\u00e4lise motivatsiooni aspektidele.\n<\/p>\n\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"uus\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266793%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/uued_moisted.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0Harter ja Connell (1984) t\u00f5id v\u00e4lja sisemise motivatsiooni viis aspekti:\n<\/p>\n\n<ul style=\"margin-left: 40px\">\n\t<li>\n\t\tV\u00e4ljakutsete eelistamine kergetele \u00fclesannetele.\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\t\u00dclesande sooritamise ajendiks on iseenda huvi ja uudishimu, mitte \u00f5ppej\u00f5ule meelep\u00e4rane olemine ja heade tulemuste saavutamine.\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\tIseseisvalt meisterlikkuse poole p\u00fc\u00fcdlemine, mitte \u00f5ppej\u00f5u abist s\u00f5ltumine.\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\tIseseisev otsustamine, mitte \u00f5petaja otsustele toetumine.\n\t<\/li>\n\t<li>\n\t\tSisemistest edu ja ebaedu kriteeriumitest l\u00e4htumine, mitte v\u00e4listest.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"uus\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266793%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/uued_moisted.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0Sisemine motivatsioon s\u00f5ltub Kusurkar\u00b4i jt (2011) hinnangul kolmest ps\u00fchholoogilisest p\u00f5hivajadusest, mis on autonoomia, kompetentsus ja seotus. Autonoomia vajadus t\u00e4hendab, et inimene peab tundma, et \u00fclesande t\u00e4itmine on tema enda valik. Inimene ei tohi tunda, et \u00fclesande t\u00e4itmine on talle \u00fcksk\u00f5ik mil viisil peale sunnitud. Kompetentsuse vajadus \u00f5ppimisel t\u00e4hendab et inimesel on tunne, et ta saab \u00f5ppimisega hakkama. Seotuse tunne t\u00e4hendab kokkukuuluvuse tunnet kaas\u00f5pilaste ja \u00f5petajatega.\n<\/p>\n\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"uus\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266793%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/529\/uued_moisted.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0Sarnaselt motivatsiooni liigitamiseks sisemiseks ja v\u00e4liseks, on ka eesm\u00e4rke jagatud v\u00e4listeks ja sisemisteks. V\u00e4listeks eesm\u00e4rkideks on nt raha ja maine, sisemisteks eesm\u00e4rkideks aga kogukond, eneseareng, tervis, mis on seotud inimese kolme baasvajadusega: seotus, kompetentsus ja autonoomia. V\u00e4lised eesm\u00e4rgid toetavad v\u00e4list motivatsiooni, samas kui sisemised eesm\u00e4rgid toetavad sisemist motivatsiooni.\n<\/p>\n\n<p>\n\tSellest, kuidas motivatsioon seotud kontrolliva v\u00f5i autonoomse k\u00e4itumisega, saad teada j\u00e4rgmisest alapeat\u00fckist.\n<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MOTIVATSIOONIGA SEOTUD TEOORIAD Motivatsiooni peetakse oluliseks ka saavutuste kontekstis, mida kirjeldab McCellandi (1961) poolt loodud saavutamise motivatsiooni teooria, mida kirjeldatakse kolme erineva vajaduse: saavutamise, osalemise ja v\u00f5imu vajaduse kaudu. Vajadused on \u00f5pitud ja omandatud aja jooksul ning neid kujundavad inimese &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":117,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/117"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu5\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}