{"id":9,"date":"2024-04-04T07:34:20","date_gmt":"2024-04-04T04:34:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu4\/4-hinnakujundus\/"},"modified":"2024-04-17T16:06:27","modified_gmt":"2024-04-17T13:06:27","slug":"4-hinnakujundus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu4\/4-hinnakujundus\/","title":{"rendered":"4. HINNAKUJUNDUS"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" HINNAKUJUNDUS<\/span><\/h1>\n\n

\n\t\"uus\"\u00a0Hinnakujundus <\/span><\/strong>on keeruline v\u00e4ljakutse, kuna liiga madala hinnaga j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5te kahjumisse, liialt k\u00f5rge hinnaga ei osta klient tooteid v\u00f5i ei tarbi teenuseid, tuues taas kaasa kahjumi. Oma tootele v\u00f5i teenusele tuleb leida optimaalne hind, mis v\u00f5tab arvesse nii konkurentsihindu, ostjate v\u00f5imalikku reaktsiooni hindadele kui ka hinnamuutuse m\u00f5ju ettev\u00f5ttele. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"joonis_21\"\n<\/p>\n

\n\tHinnakujundus m\u00f5jutavad mitmed ettev\u00f5ttesisesed tegurid nagu ettev\u00f5tte enda strateegia ja eesm\u00e4rgid, tootmiskulud, kasumiootus, laoseis ja turupositsioon. Lisaks ettev\u00f5ttesisestele teguritele m\u00f5jutavad hinnakujundust ka ettev\u00f5ttev\u00e4lised tegurid nagu n\u00f5udlus ja selle m\u00f5jutatud hooajalisusest v\u00f5i hinnaelastsusest, kliendid ja nende v\u00e4\u00e4rtustaju, konkurents, turunduskanalid v\u00f5i \u00f5iguslikud regulatsioonid. Hinnakujundust m\u00f5jutavatest teguritest on k\u00f5ige olulisem v\u00e4line tegur n\u00f5udlus. M\u00fc\u00fcdav kogus s\u00f5ltub n\u00f5udlusest ja n\u00f5udluse \u00fcks m\u00f5jutajatest on hind. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a04.1 Hinnakujundusmeetodid<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0Kulukeskne hinnakujundus<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00e4htumine toote omahinnast ehk m\u00fc\u00fcgihinna kujundamiseks arvutatakse v\u00e4lja toote\/teenuse omahind.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"hinnakujundus\"\n<\/p>\n

\n\tKulup\u00f5hise hinnakujunduse puhul arvutatakse hinda kas alushinnameetodil, juurdehindlusmeetodil v\u00f5i kasumil\u00e4ve meetodil.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tAlushinnameetodil arvutatakse minimaalne hind, et saada minimaalne kasumiprotsent v\u00f5i tagasi teenida investeeringutele tehtud kulutused. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tAlushinna arvutamise valem on j\u00e4rgmine:<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0HIND=(KOGUS x \u00dcHIKUKULU + P\u00dcSIKULU)\/ (KOGUS x (1- KASUMIPROTSENT)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tJuurdehindlusmeetodil lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent v\u00f5i summa:<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0HIND = OMAHIND + (1 + JUURDEHINDLUSPROTSENT)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0HIND = OMAHIND + JUURDEHINDLUSSUMMA<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tKasumil\u00e4ve meetodil leitakse toote\u00fchiku hind, mis vastaks planeeritud m\u00fc\u00fcgimahu juures suuvitud kasumile<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0HIND = (P\u00dcSIKULUD + MUUTUVKULUDD \u00dcHE \u00dcHIKU KOHTA x KOGUS)\/ KOGUS<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tKulukeskne hinnakujundust kasutatakse valdkondades, kus on v\u00e4ga suur konkurents ja v\u00e4hene eristumine. Kulukeskse hinnakujunduse puuduseks on turun\u00f5udluse ja konkurentsi arvesse v\u00f5tmata j\u00e4tmine. <\/span><\/span><\/span><\/span>N\u00e4iteks on kulukeskne hinnakujundusmeetod on sobilik toiduainet\u00f6\u00f6stuses, v\u00e4iksemates pagari\u00e4rides ja kohvikutes jm.<\/span><\/span><\/span> <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n

\n\t\"uus\"\u00a0N\u00f5udluskeskne hinnakujundus<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

\n\tN\u00f5udlusele orienteeritud hinnakujundust iseloomustab reageerimine muutustele sihtturul ja kohanemist turu muutustega.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tN\u00f5udlusel p\u00f5hineva hinnakujunduse reeglid:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n
  • \n\t\tHinda v\u00f5ib t\u00f5sta, kui sellest tulenev m\u00fc\u00fcgikoguste v\u00e4henemine on suhteliselt v\u00e4iksem kui k\u00e4ibe juurdekasv <\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 (k\u00f5rgem hind \u2013 suurem kasum)<\/i>;<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n
    • \n\t\tHinda v\u00f5ib langetada, kui sellest tulenev m\u00fc\u00fcgikoguste suurenemine kompenseerib kasumi v\u00e4henemise toote\u00fchikult <\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

      \n\t(madalam hind \u2013 suurem kasum).<\/span><\/span><\/span><\/i>\n<\/p>\n

      \n\tN\u00f5udluskeskse hinnakujunduse puhul l\u00e4htutakse emotsionaalsest v\u00e4\u00e4rtusest, mille tarbija tootele v\u00f5i teenusele omistab.<\/span><\/span><\/span> <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n

      \n\t\"uus\"\u00a0Konkurentsikeskne hinnakujundus<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

      \n\tKonkurentsile orienteeritud hinnakujundusel l\u00e4htutakse konkurentide samalaadsete toodete\u00a0 v\u00f5i teenuste hindadest. See t\u00e4hendab lihtsustatult seda, et ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele. Samas on tootel ja\/v\u00f5i teenusel on turuhind, mis m\u00e4\u00e4rab hinna lae. Siinkohal tuleb silmas pidada reeglip\u00e4ra, et mida k\u00f5rgem konkurents, seda olulisem on kujunenud turuhind.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n\tKasutusel on kaks peamist hinnakujundusmeetodit:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

        \n
      • \n\t\tTuruhinnameetod<\/span><\/span><\/span><\/b>, mille puhul m\u00e4\u00e4ratakse hind kas konkurentide hinnast k\u00f5rgem (juhul kui toote v\u00e4\u00e4rtuspakkumises on ainulaadsust), konkurentide hinnast madalam (juhul kui toote kvaliteet on madalam) v\u00f5i konkurentide omaga samal tasemel (standardse toote puhul);<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tPakkumishinnameetodit <\/span><\/span><\/span><\/b>kasutatakse hinnapakkumiste ja hangete v\u00f5itmiseks.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

        \n\tKonkurentsikeskse hinnakujunduse korral tuleb teha anal\u00fc\u00fcs, pidades silmas:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n
        • \n\t\ttoote osat\u00e4htsus m\u00fc\u00fcgikoguses;<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tkonkurentide prognoositavaid kavatsusi ja v\u00f5imalusi;<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\thinnamuutuste kestvust;<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\ttarbijate eeldatavaid arvamusi.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

          \n\tKonkurentsip\u00f5hist hinnakujundust kasutavad n\u00e4iteks toidupoed, mobiilsideteenuse pakkujad, kinod jne.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n

          \n\t\"uus\"\u00a0Hinnameetodi valik<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tHinnakujunduse peamised osad on tootmiskulud, konkurentide hinnad ja tarbijate v\u00e4\u00e4rtustaju.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tHinna alampiiri moodustavad tootmiskulu, kuna see peab katma k\u00e4ik kulud ja andma ettev\u00f5ttele planeeritud tulu.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tHinna \u00fclempiiri m\u00e4\u00e4rab tarbijate v\u00e4\u00e4rtustaju.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\"joonis6\"\n<\/p>\n

          \n\tPraktilises t\u00f6\u00f6s saab aga teataval m\u00e4\u00e4ral erinevaid hinnakujundusmeetodeid kombineerida. N\u00e4iteks saab Taskur O\u00dc oma hinnakujunduses v\u00f5tta aluseks kulukeskse hinnakujunduse, lisada siia juurde n\u00f5udlusest tuleneva v\u00e4\u00e4rtustaju ja sellest tulenevalt ootuse k\u00f5rgemale kasumimarginaalile. L\u00f5puks tuleb kontrollida seda konkurentsikesksele hinnakujundusele omaselt konkurentsihindadega, veendudes, et hind ei oleks liialt k\u00f5rge.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t
          \"joonis7\"\n<\/p>\n

          \n\tToodetele m\u00e4\u00e4ratud m\u00fc\u00fcgihind s\u00f5ltub muutuv- ja p\u00fcsikuludest, investeeringute finantseerimiskuludest, amortisatsioonist, soovitud kasumiosast ja k\u00e4ibemaksust. Seega peavad k\u00f5ik ettev\u00f5tluse k\u00e4igus tekkivad kulud ja soovitud kasumiosa olema kajastatud toote v\u00f5i teenuse m\u00fc\u00fcgihinnas. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tToote omahind on aga \u00fche toote tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu toodete arvuga. \u00dcldine valem toote omahinna arvutamiseks on j\u00e4rgmine:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\"uus\"\u00a0TOOTE OMAHIND=(MUUTUVAD TOOTMISKULUD + P\u00dcSIVAD TOOTMISKULUD)\/TOODETUD TOODETE ARV<\/span><\/span><\/span><\/b>\n<\/p>\n

          \n

          \n\t\"test\"\u00a0\u00dclesanne 4.1<\/span><\/strong>\n<\/p>\n

          \n\n\n<\/p>

          \n\t\t\t
          \n\t\t\t
          \n\t\t\t
          Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t