{"id":11,"date":"2024-04-04T07:34:20","date_gmt":"2024-04-04T04:34:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu4\/6-eelarve-tasakaal\/"},"modified":"2024-04-17T16:06:55","modified_gmt":"2024-04-17T13:06:55","slug":"6-eelarve-tasakaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu4\/6-eelarve-tasakaal\/","title":{"rendered":"6. EELARVE TASAKAAL"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" EELARVE TASAKAAL<\/span><\/h1>\n\n

\n\t\"uus\"\u00a0Eelarve tasakaal<\/span><\/span><\/b><\/span> <\/span>on eelarve tulude ja kulude v\u00f5rdsus. Kulude \u00fclekaal tulude suhtes toob kaasa kahjumi, tulude \u00fclekaal kulude suhtes aga kasumi. Seega on eelarve koostamisel oluline j\u00e4lgida seda, kas tulud katavad tekkinud kulud ning anda hinnang, kas planeeritud kulud on optimaalsed, st. kas on m\u00f5istlik kulusid optimeerida v\u00f5i tegevuse j\u00e4tkamiseks \u00fcldse tegevusmahtusid suurendada. Seega on keskseks rahalise otsuste tegemiseks see, kuidas majandustulemus muutub erinevate tegevusmahtude tingimustes.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tKasumiarvutustes kasutatakse kahte n\u00e4itajat: \u00fchiku piirkasumit ja piirkasumi m\u00e4\u00e4ra.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0\u00dchiku piirkasum <\/span><\/span><\/b><\/span>ehk j\u00e4\u00e4ktulu <\/b><\/span>n\u00e4itab, kui palju suureneb kasum v\u00f5i v\u00e4heneb kahjum toodangu m\u00fc\u00fcgimahu suurenemisel \u00fche \u00fchiku v\u00f5rra. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0\u00dcHIKU PIIRKASUM = \u00dcHIKU HIND \u2013 \u00dcHIKU MUUTUVKULU<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0<\/span>Piirkasumi m\u00e4\u00e4r<\/span><\/span><\/b><\/span> <\/span>n\u00e4itab piirkasumi suhet m\u00fc\u00fcgitulusse Piirkasumi m\u00e4\u00e4r v\u00e4ljendatakse tavaliselt protsentides ja see on sisuliselt rentaablusn\u00e4itaja. Piirkasumi m\u00e4\u00e4ra arvutusvalem:<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0PIIRKASUMI M\u00c4\u00c4R= PIIRKASUM\/M\u00dc\u00dcGITULU<\/span><\/span><\/b><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tPiirkasumim\u00e4\u00e4ra v\u00f5ib arvutada ka toote kohta, jagades \u00fche toote piirkasumi toote m\u00fc\u00fcgihinnaga.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tMuutuvkulude ja m\u00fc\u00fcgitulude suhet nimetatakse muutuvkulude m\u00e4\u00e4raks<\/span> <\/b>ja seda arvutakse toote kohta.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tMuutuvkulude m\u00e4\u00e4ra v\u00e4ljendatakse tavaliselt protsentides. Muutuvkulude arvutamisel kehtib j\u00e4rgnev seos:<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0PIIRKASUMIM\u00c4\u00c4R= 100% \u2013 MUUTUVKULUDE M\u00c4\u00c4R<\/span><\/span><\/b><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0<\/span>Tasuvuspunkt ehk kasumil\u00e4vepunkt<\/span> <\/span><\/span><\/span><\/b>on tase, mil m\u00fc\u00fcgitulu katab t\u00e4pselt \u00e4ra muutuv- ja p\u00fcsikulud ning kasum v\u00f5rdub nulliga. Kasum tekib alles siis, kui m\u00fc\u00fcgimaht suureneb \u00fcle tasuvuspunkti.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tTasuvuspunkti valem on j\u00e4rgmine:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"uus\"\u00a0TASUVUSPUNKT \u00dcHIKUTES = P\u00dcSIKULUD\/\u00dcHIKU PIIRKASUM<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

    \n
  1. \n\t\tPuuduva kasumi korral<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

    \n\tTULUD = KULUD<\/span><\/span><\/span><\/b>\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tKasumi\/kahjumi arvutamiseks<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\tTULUD \u2013 KULUD = KASUM <\/span><\/span><\/span><\/b>\n<\/p>\n

        \n
      1. \n\t\tMuutuvkulusid arvestades <\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

        \n\t\"uus\"\u00a0KASUM= M\u00dc\u00dcGIHIND x KOGUS \u2013 MUUTUVKULUD (\u00fchikule)<\/span><\/span><\/b> x KOGUS \u2013 P\u00dcSIKULUD<\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

          \n
        1. \n\t\tRaha j\u00e4\u00e4ki perioodi l\u00f5pus arvutatakse kumulatiivselt rahavoo tekke valemiga<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

          \n\t(EELMISE KUU RAHA J\u00c4\u00c4K+ K\u00c4ESOLEVA KUU TULUD) \u2013 K\u00c4ESOLEVA KUU KULUD<\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\"uus\"\u00a0Eelarve koostamine<\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tEelarve koostamisel on v\u00f5imalik valida kassap\u00f5hise ja tekkep\u00f5hise eelarve vahel.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\"uus\"\u00a0Kassap\u00f5hise <\/span><\/span><\/b><\/span>eelarve puhul on oluline vaid raha liikumine, olenemata, millal toimub toote omandi\u00f5iguse muutus v\u00f5i teenuse osutamine. Kassap\u00f5hine eelarve on kasutusel tavaliselt f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjatel (FIE).<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\"uus\"\u00a0Tekkep\u00f5hise <\/span><\/span><\/b><\/span>eelarve puhul kajastatakse tulud ja kulud nende tekkimise ajal, s\u00f5ltumata raha liikumisest. Tulu\/kulu loetakse tekkinuks, kui toote omandi\u00f5igus on \u00fcle l\u00e4inud v\u00f5i teenus osutatud. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\"uus\"\u00a0Rahavoogude prognoos<\/span><\/span><\/b><\/span> <\/span>kirjeldab ettev\u00f5tte rahaliste vahendite muutust teataval ajavahemikul. Ettev\u00f5tlusega alustamisel on oluline rahavoogusid planeerida ja juhtida, kuna vabu vahendeid on piiratud hulgal. Esimese tegevusaasta l\u00f5ppemine kahjumiga on ootusp\u00e4rane. Samal ajal peab ettev\u00f5ttel olema piisavalt rahavooge, et katta raskematel perioodidel kulusid varasemate perioodide vahenditest. Ettev\u00f5ttel peab olema likviidsus, st. vahendid t\u00f6\u00f6tasude, arvete ja materjalide soetamiseks.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tAlustava ettev\u00f5tte eelarves on rahavoogudena toodud k\u00e4ivitamisperioodil ja tegevusperioodi alguses toimunud laekumised omanike investeeringutest, laenust, toetustest jm. Samuti tuleb \u00e4ra tuua ka k\u00e4ivitusperioodil toimunud kulud. Esimesel tegevusaastal on rahavoogude prognoos koostatud reeglina kuude kaupa, j\u00e4rgnevatel tegevusaastatel v\u00f5ib rahavoogude prognoos olla planeeritud pikemale perioodile (kvartali v\u00f5i aasta kohta). <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n

          \n\t\"test\"\u00a0\u00dclesanne 6.1<\/span><\/strong>\n<\/p>\n

          \n\n\n<\/p>

          \n\t\t\t
          \n\t\t\t
          \n\t\t\t
          Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t