{"id":15,"date":"2024-04-04T07:34:05","date_gmt":"2024-04-04T04:34:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/milline-ettevotliku-motteviisiga-inimene\/"},"modified":"2024-04-09T15:49:26","modified_gmt":"2024-04-09T12:49:26","slug":"milline-ettevotliku-motteviisiga-inimene","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/milline-ettevotliku-motteviisiga-inimene\/","title":{"rendered":"MILLINE ON ETTEV\u00d5TLIKU M\u00d5TTEVIISIGA INIMENE?"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"sissejuhatus_01.png\" width=\"40\" height=\"40\" class=\"alignnone wp-image-21\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/507\/sissejuhatus_01.png\" alt=\"sissejuhatus\"> <span style=\"color: #28aae1;\">MILLINE ON ETTEV\u00d5TLIKU M\u00d5TTEVIISIGA INIMENE?<\/span><\/h1>\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-25\" title=\"sissejuhatus.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/sissejuhatus.png\" alt=\"sissejuhatus\" width=\"40\" height=\"40\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/sissejuhatus.png 1080w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/sissejuhatus-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/sissejuhatus-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/sissejuhatus-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/sissejuhatus-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 40px) 100vw, 40px\"> Mitmetes uurimustes on esile toodud ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi tunnuseid v\u00f5i ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimese profiili. \u00dcldiselt h\u00f5lmab ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis endas mitmeid hoiakulisi ja k\u00e4itumuslikke tunnuseid, mida tavaliselt seostatakse ettev\u00f5tliku indiviidiga ja mis avalduvad erinevates kontekstides (Gibb &amp; Price, 2014). Ettev\u00f5tliku motteviisiga inimesed on muutuste esilekutsujad, m\u00f5tlevad tulevikku vaatavalt, piiridest v\u00e4ljapoole ja on sisemiselt motiveeritud ideid ellu viima. Ettev\u00f5tlikud inimesed v\u00f5ivad olla professionaalid, kes soovivad oma valdkonda edendada, n\u00e4iteks kunstnikud, kes uurivad uusi loomeviise v\u00f5i \u00f5petajad, kes t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja uudseid l\u00e4henemisviise \u00f5pilaste kaasamiseks \u00f5ppimisse jne (Nadelson et al., 2018).<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #e1cd00;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-20\" title=\"uued_moisted.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted.png\" alt=\"mosted\" width=\"40\" height=\"40\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted.png 1080w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 40px) 100vw, 40px\"> Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi komponendid<\/span><\/strong><\/p>\n<p>Sudrajat (2015) toob peamiste ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi oluliste komponentidena esile loovuse, motivatsiooni ja kalduvuse riskida. Samas kirjeldab ta ka teisi aspekte nagu otsustamine, v\u00e4\u00e4rtused, uskumused, l\u00e4henemine probleemidele, v\u00f5imaluste \u00e4ratundmine, t\u00e4helepanelikkus, reaalse valiku loogika ja raamistik, tulemustele suunatus, v\u00e4\u00e4rtuse ja heaolu loomine, heaolu (h\u00fcvede?) jagamine, klientidest ja kvaliteedist l\u00e4htumine.<\/p>\n<p>Korte (2018) leiab, et ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis h\u00f5lmab eneset\u00f5husust, proaktiivsust, saavutusmotivatsiooni, autonoomiat, uuendusmeelsust, riskivalmidust, konkurentsiv\u00f5imet, piiride \u00fcletamist, riskitaluvust, algatusv\u00f5imet, sihikindlust, loovust, juhtimisoskust, suhtlemisoskust, planeerimis- ja organiseerimisoskust, koost\u00f6\u00f6d ja refleksiooni ning v\u00f5imalustele orienteeritust.<\/p>\n<p>London oma kolleegidega (2018) toob esile, et ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis h\u00f5lmab kolme komponenti: uudishimu, v\u00e4\u00e4rtuste loomine ja seostamine (vt Tabel 2). Autorite t\u00f5lgenduses v\u00e4ljendub uudishimu pidevas huvi \u00fclesn\u00e4itamises muutuva maailma vastu, mis t\u00f5ukab uurima vastuk\u00e4ivaid seisukohti varasemalt aktsepteeritud lahendustes. Seostamine v\u00f5imaldab saada \u00fclevaadet ning hinnata ja juhtida riske, seostades seejuures paljudest allikatest l\u00e4htuvat informatsiooni. V\u00e4\u00e4rtuse loomisena\u00a0 kirjeldavad autorid ootamatute v\u00f5imaluste \u00e4ratundmist, nende kasutamist erakordsete v\u00e4\u00e4rtuste loomiseks ja p\u00fcsivust ning eba\u00f5nnestumistest \u00f5ppimist (London et al., 2018). Eeltoodud komponendid kirjeldavad ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi olemust ja selle v\u00e4ljendumist tegevuses (vt tabel 3).<\/p>\n<p>Tabel 3. Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi komponendid (London et al., 2018)<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" border=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>\u00a0<\/td>\n<td>Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi v\u00e4ljendumine (idee v\u00f5i hoiak)<\/td>\n<td>K\u00e4itumise v\u00e4ljund (tegevus)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Uudishimu<\/strong><\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>Huvitatud v\u00e4ga erinevatest asjadest.<\/li>\n<li>M\u00f5tlemine nii kindlate teadmiste p\u00f5hjal kui ka l\u00e4htudes eristuvatest vaatenurkadest.<\/li>\n<li>Empaatiline suund ja teiste vaadete m\u00f5istmine.<\/li>\n<li>Ebastabiilsuse aktsepteerimine.<\/li>\n<li>Valmisolek v\u00e4ljakutsete aktsepteeritud lahendustele.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>Vaatleb kriitiliselt \u00fcmbrust, et \u00e4ra tunda v\u00f5imalusi.<\/li>\n<li>Uurib mitmeid lahendusv\u00f5imalusi.<\/li>\n<li>Kogub andmeid ideede toetamiseks ja \u00fcmberl\u00fckkamiseks.<\/li>\n<li>K\u00f5rvaldab (vajadusel) p\u00f5hjendatult esialgse idee.<\/li>\n<li>Vaatleb muutuva maailma trende tulevikku suunatult.<\/li>\n<li>Kogub tagasisidet ja andmeid erinevatelt osapooltelt.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>V\u00e4\u00e4rtuste loomine<\/strong><\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>Valmisolek v\u00f5tta riske.<\/li>\n<li>P\u00fcsivus tagasil\u00f6\u00f6kidele ja valmisolek eba\u00f5nnestumistest \u00fcle saada.<\/li>\n<li>Valmisolek muuta (idee) suunda.<\/li>\n<li>Motiveeritud panustama positiivselt \u00fchiskonda.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>Rakendab tehnilisi oskusi\/teadmisi uue tehnoloogia arendamiseks uue tehnoloogia\/toote loomisel.<\/li>\n<li>Arendab ideed\/toodet l\u00e4htuvalt tagasisidest.<\/li>\n<li>Keskendub avastatud v\u00e4\u00e4rtuspakkumise m\u00f5istmisele.<\/li>\n<li>Kirjeldab, kuidas avastatut saaks laiendada ja\/v\u00f5i s\u00e4ilitada, kasutades selliseid elemente nagu tuluvood, v\u00f5tmepartnerid, kulud ja peamised ressursid.<\/li>\n<li>Defineerib turgu ja turu v\u00f5imalusi.<\/li>\n<li>M\u00f5istab et tegevused v\u00f5ivad viia nii kasu kui ka kahjuni.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Seostamine<\/strong><\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>Erinevate distsipliinide teadmiste ja oskuste tunnustamine.<\/li>\n<li>Teadlikkus oma piiratud teadmistest ja oskustest.<\/li>\n<li>Valmisolek t\u00f6\u00f6tada \u00fcksikisikutega, kellel on erinevad oskused ja teadmised, ekspertiis \u00a0jne.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<td>\n<ul>\n<li>Esitleb ideid erinevatele inimestele.<\/li>\n<li>Veenab, miks avastus lisab v\u00e4\u00e4rtust ja seda erinevatest vaatenurkadest (nt l\u00e4htudes tehnoloogia, \u00fchiskonna, finantside, keskkonna vaatenurgast).<\/li>\n<li>M\u00f5istab, kuidas osad\/elemendid on \u00f6kos\u00fcsteemis omavahel seotud.<\/li>\n<li>Leiab t\u00e4iendavate oskuste, teadmiste ja ekspertsusega inimesi ja teeb nendega koost\u00f6\u00f6d<\/li>\n<li>Integreerib ja s\u00fcnteesib erinevaid teadmisi.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Eeltoodud ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi tunnustest joonistuvad v\u00e4lja ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimesele omased tunnused, hoiakuid, oskused ja tegevused.<\/p>\n<p><span style=\"color: #e1cd00;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-20\" title=\"uued_moisted.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted.png\" alt=\"mosted\" width=\"40\" height=\"40\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted.png 1080w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 40px) 100vw, 40px\"><strong> Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimese profiil<\/strong><\/span><\/p>\n<p>Davis koos kolleegidega (2016) toob esile ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimese profiili, kirjeldades seda l\u00e4bi paindliku loovuse, optimismi, p\u00fcsivuse, enesekindluse, tegevuste t\u00e4ideviimise, tuleviku fookuse ja isiklike oskuste kaudu. Nad leiavad, et ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimesel peaksid olema sellised omadused, nagu enesekindlus, s\u00f5ltumatus, piiratud struktuuride eelistamine, mugandamatus, riskite aktsepteerimine, tegevusele suunatus, kirg ja saavutusvajadus (Davis, Hall, &amp; Mayer, 2016).<\/p>\n<p>Korte (2018) r\u00f5hutab, et ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimesele on iseloomulik n\u00e4ha olemasolevaid v\u00f5imalusi keskkonnas ja otsustada, kas need v\u00f5imalused on temale k\u00e4ttesaadavad ja teostatavad. Teatud omadusi ei ole v\u00f5imalik selgelt eristada, need v\u00e4ljenduvad teatud tegevustes. Gibb ja Price (2014) toovad esile ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimese tegevusele omased tunnused: intuitiivne otsuste tegemine, v\u00f5ime iseseisvalt tegutseda, v\u00f5rgustike loomine, algatamine, v\u00f5imaluste tuvastamine, loominguline probleemide lahendamine, strateegiline m\u00f5tlemine ja eneset\u00f5husus. Autorid toovad v\u00e4lja, et indiviidi ettev\u00f5tlik tegutsemine avaldub n\u00e4iteks v\u00f5imaluste otsimises, initsiatiivi v\u00f5tmises, arendamisoskuses, p\u00fchendumises, enesejuhtimises, intuitiivses otsustamises piiratud teabe olukorras, aga ka v\u00f5imekuses v\u00f5rgustuda, strateegilises m\u00f5tlemises, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimis- ja veenmisoskuses, saavutustele orienteerituses, suurenenud riskide v\u00f5tmises. (Gibb &amp; Price, 2014)<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #e1cd00;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-20\" title=\"uued_moisted.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted.png\" alt=\"mosted\" width=\"40\" height=\"40\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted.png 1080w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/527\/uued_moisted-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 40px) 100vw, 40px\"> Ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisiga inimese omadused\u00a0 <\/span><\/strong><\/p>\n<p>Ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi on avatud kui indiviidi sisemisi omadusi, mis v\u00e4ljenduvad teatud k\u00e4itumises ning on j\u00e4lgitavad v\u00e4ljastpoolt. Naumann (2017) toob v\u00e4lja j\u00e4rgnevad tuumikomadused:<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px;\">\n<li>Kognitiivne\/tunnetuslik h\u00e4\u00e4lestamine ja eesm\u00e4rgile orienteeritud m\u00f5tteviis. See m\u00f5tteviis muutub aja jooksul s\u00f5ltuvalt inimese tegevusest, aga samas s\u00f5ltub inimese tegevuse tema m\u00f5tteviisist. Kui inimene suunab oma m\u00f5tlemise tegevuse sooritamisele, saab \u00fclesanne k\u00f5ige efektiivsemalt sooritatud. V\u00f5ib eristada ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi kaht k\u00fclge,\u00a0 see t\u00e4hendab, eesm\u00e4rgi seadmisel tuleb olla kaalutlev, eesm\u00e4rgi poole p\u00fc\u00fcdlemisel aga rakenduslik.<\/li>\n<li>Arutlemisel p\u00f5hinev otsustusloogika. Inimene v\u00f5ib seista otsustamisel silmitsi olukorraga, mis on kompleksne ja ebakindel. Seejuures on vaja teha kiireid kasutades oma potentsiaalseid v\u00f5imalusi ja julgustades erinevaid osapooli oma otsuseid usaldama.\u00a0 \u00a0Indiviidid kogevad situatsioone erinevalt ning teevad erinevaid otsuseid. Samas v\u00f5ivad inimestel olla piiratud tunnetuslikud oskused, mist\u00f5ttu ei tee nad ratsionaalseid otsuseid. Eriti kui ollakse vastamisi uue ja ebakindla situatsiooniga, omamata piisavat informatsiooni. Seega on oluline adekvaatne enesesse uskumine ja ka enesekindlus.<\/li>\n<li>T\u00e4helepanelikkus v\u00f5imaluste n\u00e4gemisel. See on v\u00f5imekus \u00e4ra tunda v\u00f5imalusi. Tegemist on kognitiivse v\u00f5imekusega, mis m\u00f5jutab ka inimese intelligentsust ja loovust.<\/li>\n<li>Eelnevad teadmised. Need on kujunenud kombinatsioonina inimese haridusest, t\u00f6\u00f6kogemusest, erinevatest s\u00fcndmustest ja sotsiaalsest v\u00f5rgustikust.<\/li>\n<li>Sotsiaalne interaktsioon v\u00f5rgustikes. See kujuneb l\u00e4bi koost\u00f6\u00f6 ja usaldusliku suhtlemise erinevate osapooltega.<\/li>\n<\/ul>\n<p>M\u00f5ned ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisiga inimese omadused eeldavad inimese k\u00f5rgemat eneseteadlikkust, olles pigem on nii\u00f6elda peidus ega ole v\u00e4ljastpoolt j\u00e4lgitavad ning ilmnevad erinevate strateegiate rakendamisel s\u00f5ltuvalt olukorrast ja \u00fclesandest. N\u00e4iteks metakognitsioon ehk m\u00f5tlemine enda m\u00f5tlemisest. Samuti kognitiivne kohanemisv\u00f5ime ehk v\u00f5ime olla d\u00fcnaamiline, paindlik ja isereguleeruv oma tunnetustes, arvestades d\u00fcnaamilist ja ebakindlat t\u00f6\u00f6keskkonda, mis on metakognitiivse m\u00f5tlemisprotsessi tulemus. Kognitiivne kohanemisv\u00f5ime s\u00f5ltub metakognitsiooni teadlikkusest ning selle ressursist, h\u00f5lmates nii teadmisi metakognitsioonist (inimestest, \u00fclesannetest, tunnetuslikest strateegiatest) kui kogemusi (m\u00e4lestused, emotsioonid, sarnased \u00fclesanded).<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MILLINE ON ETTEV\u00d5TLIKU M\u00d5TTEVIISIGA INIMENE? Mitmetes uurimustes on esile toodud ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi tunnuseid v\u00f5i ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimese profiili. \u00dcldiselt h\u00f5lmab ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis endas mitmeid hoiakulisi ja k\u00e4itumuslikke tunnuseid, mida tavaliselt seostatakse ettev\u00f5tliku indiviidiga ja mis avalduvad erinevates kontekstides (Gibb &amp; &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":125,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/125"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}