{"id":14,"date":"2024-04-04T07:34:05","date_gmt":"2024-04-04T04:34:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/ettevotlik-motteviis\/"},"modified":"2024-04-09T15:46:20","modified_gmt":"2024-04-09T12:46:20","slug":"ettevotlik-motteviis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/ettevotlik-motteviis\/","title":{"rendered":"ETTEV\u00d5TLIK M\u00d5TTEVIIS"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" ETTEV\u00d5TLIK M\u00d5TTEVIIS<\/span><\/h1>\n\n\n

\"m\u00f5tlemiseks\"\u00a0Mida sa m\u00f5istad ettev\u00f5tliku motteviisi all? Kirjuta see endale l\u00fchidalt \u00fcles.<\/span><\/strong><\/p>\n

\u00dchtne arusaam ettev\u00f5tlikust m\u00f5tteviisist puudub<\/em><\/p>\n

Ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi m\u00f5istet k\u00e4sitledes on mitmed autorid t\u00f5denud, et m\u00e4\u00e4ratlustes esinevad erinevad r\u00f5huasetused ning \u00fchtne arusaam seni puudub (nt Naumann, 2017; Sudrajat, 2015; Korte, 2018). Varasemalt on ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi avatud ja m\u00f5testatud peamiselt \u00e4ri v\u00f5i ettev\u00f5tluse kontekstis (Arro et al., 2018; Gibb & Price, 2014; Nadelson et al., 2018; Sudrajat, 2015) ning \u00a0m\u00f5ned autorid on m\u00e4\u00e4ratluses r\u00f5hutanud aspekte, mis eristavad ettev\u00f5tjaid ja mitteettev\u00f5tjaid (Davis, Hall, & Mayer, 2016; Naumann, 2017).<\/p>\n

\"mosted\"\u00a0Ettev\u00f5tlik \u00a0m\u00f5tteviis on oluline<\/em><\/span><\/strong><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval globaliseeruvas ja muutuvas maailmas n\u00e4hakse ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi \u00fcha enam olulise tegurina inimese hakkamasaamisel igap\u00e4evaelus ettetulevate v\u00e4ljakutsetega v\u00f5i esile kerkivate probleemidega, \u00fcldse tema tegutsemisel ja enese teostamisel (Gibb & Price, 2014; Nadelson et al., 2018; Sudrajat, 2015). Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviis aitab inimesel muuta ideed tegudeks, suurendades seel\u00e4bi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00fcldist t\u00f6\u00f6alast konkurentsiv\u00f5imet. See aitab saavutada edu, mist\u00f5ttu r\u00f5hutatakse ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi kujundamise olulisust k\u00f5igil haridustasemetel ja -liikides (Arro et al., 2018; Gibb & Price, 2014; Nadelson et al., 2018).<\/p>\n

\"mosted\"\u00a0Ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis on arendatav<\/span><\/em><\/strong><\/p>\n

Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi m\u00f5iste avamisel r\u00f5hutavad \u00fched autorid tunnetuslikku ehk kognitiivset vaadet, teised erilisi personaalseid tunnusjooni, mis peaksid selgitama isiku v\u00f5imekust uurida ja tuvastada uusi v\u00f5imalusi (Naumann, 2017). M\u00f5nedes definitsioonides on r\u00f5hutatud uskumuse, hoiaku v\u00f5i k\u00e4itumisega seotud aspekte (Korte, 2018). T\u00f5detakse, et ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis on midagi, mis ei ole s\u00fcndides kaasa antud, vaid on elu jooksul arendatav ning selle arengut m\u00f5jutab inimese interaktsioon \u00fcmbritseva keskkonnaga (Naumann, 2017; Sudrajat, 2015; Korte, Smith, & Li, 2018). Samas n\u00f5uab ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi arendamine pingutust ja vajab toetamist (Nadelson et al., 2018). Seet\u00f5ttu peetakse ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi avamisel oluliseks \u00fchelt poolt m\u00f5ista, milline ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimene peaks olema ja teisalt kirjeldada keskkonda, mis aitaks inimesel ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi kujundada (Korte, 2018).<\/p>\n

\n

\"mosted\"\u00a0Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi definitsioone<\/strong><\/span><\/p>\n

Teaduskirjandusest v\u00f5ib leida hulgaliselt ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi definitsioone. Naumann (2017) on koondanud erinevate autorite avaldatud definitsioone, need on kokkuv\u00f5tlikult esitatud tabelis 2.<\/p>\n

Tabel 2. Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi definitsioone(Naumann, 2017)<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Autor<\/td>\nDefinitsioon<\/td>\n<\/tr>\n
McGrath ja MacMillian (2000)<\/td>\nEttev\u00f5tlik m\u00f5tteviis on v\u00f5imekus tajuda, tegutseda ja mobiliseeruda ebakindlates tingimustes.<\/em><\/td>\n<\/tr>\n
Ireland, Hitt ja Sirmon (2003)<\/td>\nEttev\u00f5tlik m\u00f5teviis on m\u00f5tlemise viis \u00e4ris, mis keskendub ebakindlusele ning leiab sellest kasu.<\/em> See on kasvule suunatud vaade, mille kaudu inimesed arendavad paindlikkust, loovust, pidevat innovatsiooni ja uuenemist.<\/td>\n<\/tr>\n
Haynie ja Shepherd (2007)<\/td>\nEttev\u00f5tlik m\u00f5teviis on v\u00f5imekus kohandada m\u00f5tlemisprotsessi muutuvas kontekstis ja n\u00f5udlike \u00a0\u00fclesannete lahendamisel.<\/em><\/td>\n<\/tr>\n
Shepherd, Patzelt ja Haynie (2010)<\/td>\nEttev\u00f5tlik m\u00f5teviis on indiviidi v\u00f5imekus ja valmisolek kiiresti tajuda, tegutseda ja mobiliseeruda, et reageerida ebakindlas olukorras ja teha p\u00f5hjendatud otsuseid v\u00f5imalike lahenduste jaoks.<\/em><\/td>\n<\/tr>\n
Baron (2014)<\/td>\nEttev\u00f5tlik m\u00f5teviis on ainulaadsus, mis luuakse viisil, et m\u00f5tle, mis on p\u00f5hjus, tee otsuseid, planeeri ja sea eesm\u00e4rke.<\/em> Ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisiga inimene on v\u00f5imeline seostama v\u00f5i \u00fcle kandma l\u00e4henemisviise \u00fchest situatsioonist teise, tuginedes selleks oma kogemusele, teadmistele, terviklikkusele ja v\u00f5rgustikule.<\/td>\n<\/tr>\n
Davis, Hall ja Mayer (2016)<\/td>\nEttev\u00f5tlik m\u00f5teviis on motiivide, oskuste ja m\u00f5tteprotsesside kogum, mis eristab ettev\u00f5tjaid mitteettev\u00f5tjatest.<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Kirjandusest v\u00f5ib leida veel mitmeid McGrath ja MacMilliani definitsiooniga sarnaseid m\u00e4\u00e4ratlusi, n\u00e4iteks Lindberg, Bohman ja Hult\u00e9n (2017) v\u00f5i Korte, Smith ja Li (2018) poolt esitatud definitsioonid. Lindberg, Bohman ja Hult\u00e9n (2017) r\u00f5hutavad oma definitsioonis kiirust (v\u00f5imekus kiiresti tajuda, tegutseda ja mobiliseeruda ebakindlates tingimustes)<\/i>.<\/span><\/span><\/p>\n

Nadelson oma kolleegidega (2018) on ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi avanud kui v\u00f5imekuse tulla toime uudsete olukordadega, t\u00f6\u00f6tada koos teistega, tajuda eba\u00f5nnestumisi olukorras ning \u00fchendada inimesi ja ideid, luues seel\u00e4bi uut arusaama<\/i>.<\/span><\/span><\/p>\n

Eeltoodud ettev\u00f5tliku m\u00f5tteviisi definitsioonidest n\u00e4htub, et m\u00f5ned autorid on avanud selle ettev\u00f5tluse kontekstis, m\u00f5ned aga laiemas t\u00e4henduses. K\u00f5igis definitsoonides r\u00f5hutatakse m\u00f5tlemist ehk kognitiivseid protsesse. Seega v\u00f5ib kokkuv\u00f5tvalt \u00f6elda, et ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis on nii m\u00f5tlemise kohandamine ja otsuste tegemise kogum<\/i>\u00a0 (Naumanni, 2017) kui olukorra tajumine ja t\u00f5lgendamine<\/i> <\/span>(Korte, Smith, & Li, 2018). Teisalt tuuakse esile, et m\u00f5tlemisprotsessile peaks j\u00e4rgnema tegevus. Kolmandaks r\u00f5hutatakse, et nii m\u00f5tlemine kui ka tegutsemine leiab aset ebakindlas ja pidevalt muutuvas ehk d\u00fcnaamilises keskkonnas (Naumanni, 2017; Sudrajat, 2015). Seega eeldab ettev\u00f5tlik m\u00f5tteviis t\u00e4helepanelikkust uute v\u00f5imaluste suhtes<\/i> (Naumanni, 2017). Nadelson et al. (2018) ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi avanud \u00fcldisemalt kui oskust tulla toime uutes olukordades<\/i>, kuid ka see eeldab esmalt olukorra tajumist<\/i>.<\/span><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ETTEV\u00d5TLIK M\u00d5TTEVIIS \u00a0Mida sa m\u00f5istad ettev\u00f5tliku motteviisi all? Kirjuta see endale l\u00fchidalt \u00fcles. \u00dchtne arusaam ettev\u00f5tlikust m\u00f5tteviisist puudub Ettev\u00f5tlikku m\u00f5tteviisi m\u00f5istet k\u00e4sitledes on mitmed autorid t\u00f5denud, et m\u00e4\u00e4ratlustes esinevad erinevad r\u00f5huasetused ning \u00fchtne arusaam seni puudub (nt Naumann, 2017; Sudrajat, …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":122,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}