{"id":13,"date":"2024-04-04T07:34:05","date_gmt":"2024-04-04T04:34:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/motteviis\/"},"modified":"2024-04-09T14:38:31","modified_gmt":"2024-04-09T11:38:31","slug":"motteviis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/motteviis\/","title":{"rendered":"M\u00d5TTEVIIS"},"content":{"rendered":"

\"sissejuhatus\" M\u00d5TTEVIIS<\/span><\/h1>\n\n\n

\"sissejuhatus\" Mis on m\u00f5tteviis?<\/h3>\n

\"mosted\"\u00a0M\u00f5tteviis on hoiak v\u00f5i uskumus\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

M\u00f5tteviis on suhtumine, uskumus v\u00f5i idee, mis loob raamistiku s\u00fcndmuste selgitamiseks ja seega m\u00f5jutab reageerimist olukorrale ja\/v\u00f5i selle t\u00f5lgendamist (London et al., 2018)<\/p>\n

Seega v\u00f5ib motteviisi k\u00e4sitleda kui hoiakut v\u00f5i uskumust.<\/p>\n\n\n\n
\n
\n

\u201eHoiaku all m\u00f5istetakse suhtumisviisi v\u00f5i k\u00e4itumist, mis v\u00e4ljendab tegevust, tunnet v\u00f5i meeleolu. Sinu k\u00e4itumine, tunded v\u00f5i meeleolu m\u00e4\u00e4ravad, mida teised Sinu suhtes tunnevad v\u00f5i kuidas tegutsevad. Hiak m\u00e4\u00e4rab seega, milline on elu hoiak Sinu suhtes.\u201c Earl Nightingale<\/i><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Ps\u00fchholoogid nimetavad hoiakuteks arvamusi, mis sisaldavad teatud motivatsioonilisi komponente ja v\u00f5ivad esile kutsuda teatud emotsioone ning ka vastupidi, st emotsioonid v\u00f5ivad omakorda esile kutsuda arvamusi (Gleitman et al., 2014). Seega arvamus, mis mingi hoiaku m\u00e4\u00e4rab, on \u00fcldiselt seotud tunnetega ja kalduvusega k\u00e4ituda vastavalt sellele arvamusele ning neile tunnetele<\/em> (samas).<\/p>\n

Hoiakute kujunemise aluseks on mitmeid tegureid. M\u00f5ned hoiakud tekivad faktide alusel ja nende \u00fcle arutledes, st kaalutakse hoolikalt poolt- ja vastuargumente, millele j\u00e4rgneb otsustamine kui ka j\u00e4relduste tegemine (Gleitman et al., 2014).<\/p>\n

M\u00f5nikord omandame hoiaku teatud \u00f5ppimise kontekstis, st tajume kahe asja vahel seost, millega kaasneb positiivne hoiak. Hoiak v\u00f5ib kujuneda ka protsessi tulemusel. N\u00e4iteks kui premeeritakse soovitavat k\u00e4itumist, mille l\u00f5pptulemusena kujuneb teatud positiivne hoiak teatud t\u00f6\u00f6harjumuste suhtes. Ka sotsiaalse \u00f5ppimise teele v\u00f5ivad hoiakud kujuneda. N\u00e4iteks kui \u00f5petaja on eeskujuks oma \u00f5pilastele ja see \u00f5petaja peab m\u00f5nda hoiakut t\u00e4htsaks, siis ka \u00f5pilased v\u00f5ivad seda hoiakut toetama hakata. (Gleitman et al., 2014)<\/p>\n

Seega v\u00f5ib inimesel olla kindel hoiak v\u00f5i tugev uskumus, ent see on siiski vaid miski inimese m\u00f5tlemises. Kuid oma m\u00f5tlemist saab iga inimene ise muuta.<\/p>\n

\"mosted\"\u00a0Hoiakute muutmine<\/span><\/strong><\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalus hoiaku muutmist esile kutsuda on veenmine. N\u00e4iteks v\u00f5ivad meid h\u00e4sti koostatud telereklaamid panna ostma teist toodet, kui oleme seda harjunud tegema. Veenda v\u00f5ib erinevatest allikatest saadud informatsiooni anal\u00fc\u00fcsimise teel. Ka iseenda veenmine v\u00f5ib meie hoiakut muuta. Kuigi on nii, et hoiak kujundab k\u00e4itumise, siis m\u00f5nikord v\u00f5ib juhtuda nii, et meie enda k\u00e4itumine sunnib meil oma arusaama maailmast muutma. N\u00e4iteks tuleb kogeda midagi negatiivset, et saada mingi grupi liikmeks (n\u00e4iteks niinimetatud \u201erebaste ristimine\u201c koolis). Need negatiivsed sooritused aitavad justkui uutel liikmetel oma liikmelisust k\u00f5rgemalt hinnata, samas nad selliseid asju muidu ei teeks. Hoiakuid saab muuta ka kogemuse teel ja eriti positiivse kogemuse kaudu. (Gleitman et al., 2014) Samas ei ole hoiakute muutmine lihtne, sest inimestel on kalduvus oma varasematele hoiakutele truuks j\u00e4\u00e4da ja eriti siis, kui ta teeb harva muudatusi oma sotsiaalses ja majanduslikus keskkonnas (Gleitman et al., 2014).<\/p>\n

\"mosted\"\u00a0M\u00f5tteviisist s\u00f5ltub palju<\/span><\/strong><\/p>\n

M\u00f5tteviisist s\u00f5ltub, kas tehtud vead ja l\u00e4bikukkumised heidutavad inimest v\u00f5i v\u00f5tab ta neid kui v\u00f5imalust \u00f5ppida ja areneda. Sellest s\u00f5ltub, kas inimene t\u00f5rjub ja eirab kriitikat v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsib seda p\u00f5hjalikult ning \u00f5pib sellest. Uskumus selle kohta, kas inimese intelligentsus on kindlaksm\u00e4\u00e4ratud suurus v\u00f5i arendatav s\u00f5ltub samuti motteviisist.<\/p>\n

Erinevate uuringute tulemustest selgub, et pingutades, harjutades ja treenides saab inimene parandada nii oma vaimseid kui f\u00fc\u00fcsilisi v\u00f5imeid. Edu saavutamiseks siiski sellest ei piisa, m\u00f5testatult ja kestvalt pingutamise k\u00f5rval peab olema ka siht ja eesm\u00e4rk. Inimene peab teadma, mida tahab saavutada, kuna see on p\u00fcsiva p\u00fchendumuse \u00fcheks oluliseks eelduseks. Paljude talentide v\u00f5imed ei ole kunagi realiseerunud, kuna neil pole olnud tahet ja valmisolekut oma ande kallal piisavalt t\u00f6\u00f6d teha. Enamasti n\u00e4haksegi edukate inimeste juures nende v\u00f5ite ja tunnustusi, kuid ei m\u00f5elda pingutusele ja t\u00f6\u00f6le, mida nad on edu saavutamiseks teinud. Ei teata sedagi, kui palju nad on vigu teinud, eksinud, l\u00e4bi kukkunud, taas t\u00f5usnud ja edasi pingutanud. Aga just seda v\u00f5iksid inimesed neilt \u00f5ppida. (Nightingale, 2017)<\/p>\n

Carol S. Dweck (2017) toob raamatus \u201cM\u00f5tteviis. Uutmoodi motteviis edu saavutamises\u201d l\u00e4bi aegade \u00fche parima korvpalluri Michael Jordani s\u00f5nad: \u201eOlen eksinud rohkem kui 9000 viskel. Olen kaotanud peaaegu 300 m\u00e4ngu. 26 korral on mulle usaldatud m\u00e4ngu saatust otsustav vise ning ma olen sellel eksinud.\u201c Sellele v\u00f5iksime tagasil\u00f6\u00f6kide puhul m\u00f5elda, see annab meilegi j\u00f5udu edasi minna. \u00dckski edulugu ei ole s\u00fcndinud ilma vigu tegemata ja nendest \u00f5ppimata.<\/p>\n

Kikas (2015) on kirjeldanud j\u00e4\u00e4vusteooriat ja juurdekasvuteooriat.<\/p>\n

\"mosted\"\u00a0Inimestel, kes kalduvad uskuma, et v\u00f5imekus on s\u00fcnnip\u00e4rane omadus, mis elu jooksul ei muutu, v\u00f5ib olla elus raskuste tekkimisel v\u00e4ga keeruline oma v\u00f5imete suhtes enesekindlust s\u00e4ilitada ning nad v\u00f5ivad tegutsemisest loobuda.\u00a0 Inimene, kes ei usu oma suutlikkuse\u00a0\u00a0 v\u00f5imeid arendada, v\u00f5ib hakata vastavaid tegevusi v\u00e4ltima, j\u00e4tta keerukate probleemide lahendamise pooleli v\u00f5i kogeda \u00e4revust juba enne nende lahendamise kallale asumist. Tegemist on j\u00e4\u00e4vusteooriaga.
\"mosted\"\u00a0Inimene, kes usub v\u00f5imekuse arendamisse, pingutab raskuste ja eba\u00f5nnestumiste korral rohkem ning v\u00f5ib olla j\u00e4rgmisel korral edukam. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kui inimene usub, et ta suudab probleemi lahendada, asub ta seda tegema, pingutab ise v\u00f5i otsib vajaduse korral abi ning j\u00f5uab niiviisi lahenduseni Tegemist on juurdekasvuteooriaga. (Kikas, 2015)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00d5TTEVIIS Mis on m\u00f5tteviis? \u00a0M\u00f5tteviis on hoiak v\u00f5i uskumus\u00a0 M\u00f5tteviis on suhtumine, uskumus v\u00f5i idee, mis loob raamistiku s\u00fcndmuste selgitamiseks ja seega m\u00f5jutab reageerimist olukorrale ja\/v\u00f5i selle t\u00f5lgendamist (London et al., 2018) Seega v\u00f5ib motteviisi k\u00e4sitleda kui hoiakut v\u00f5i uskumust. …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":73,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/73"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu3\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}