{"id":8,"date":"2024-04-04T08:05:57","date_gmt":"2024-04-04T05:05:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/3-eetiline-majanduses-ja-ettevotluses\/"},"modified":"2024-05-10T14:31:27","modified_gmt":"2024-05-10T11:31:27","slug":"3-eetiline-majanduses-ja-ettevotluses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/3-eetiline-majanduses-ja-ettevotluses\/","title":{"rendered":"3.\u00a0\u00a0 Eetiline majanduses ja ettev\u00f5tluses"},"content":{"rendered":"

\"\"\u00a03. EETILISUS MAJANDUSES JA ETTEV\u00d5TLUSUSES<\/span><\/h1>\n

Adam Smithi raamatu An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations<\/i> (eesti k. Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja p\u00f5hjustest<\/i>) ilmumisega s\u00fcndis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas A. Smith turumajandusel rajaneva \u00fchiskonna majanduss\u00fcsteemi. A. Smithi m\u00f5ttek\u00e4ik oli lihtsustatult j\u00e4rgmine. Maa ja rahva kogutoodang v\u00f5ib suureneda kas t\u00f6\u00f6 t\u00f5hustumise v\u00f5i t\u00f6\u00f6hulga suurenemise teel. T\u00f6\u00f6d muudavad t\u00f5husamaks t\u00f6\u00f6lise oskuste ja vilumuste kasv ning t\u00e4iustatud masinad ja seadmed. Pole oluline, kas toodang suureneb <\/span><\/span><\/span>p\u00f5llumajanduses<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span> v\u00f5i <\/span><\/span><\/span>t\u00f6\u00f6stuses<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span>. Oluline on see, et \u00fchiskonna rikkus kasvaks. Selles m\u00f5ttes ta parandas <\/span><\/span><\/span>f\u00fcsiokraatide<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span> vaateid, kes pidasid p\u00f5llumajandust ainsaks rikkuse loojaks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

A. Smith r\u00f5hutas, et tootmise ainsaks eesm\u00e4rgiks on tarbimine, seep\u00e4rast tuleb tootjate huvisid arvestada ainult nii palju, kui seda n\u00f5uavad tarbijate huvid. Sageli ohverdatakse tarbijate huvid tootjate omadele. Kui n\u00e4iteks riik rakendab protektsionistlikke meetodeid ega luba neid kaupu sisse vedada, mida kohapeal toodetakse, v\u00f5idavad sellise majanduspoliitika puhul tootjad, sest puudub v\u00f5i on piiratud riigisisene konkurents. Tarbijate huvide arvestamisel peavad tootjad l\u00e4htuma olemasolevatest piiratud ressurssidest. Viimaste kulutamisel tuleb toota ainult neid kaupu, mida tarbijad ostavad. Igal \u00fchiskonnal peaks olema mehhanism, mis muudaks olemasolevad ressursid (vaatamata nende rohkusele) tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Niisugune mehhanism on turg kui isereguleeruv s\u00fcsteem.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kapitalistliku majanduss\u00fcsteemi uurimist alustas Smith inimesest kui indiviidist. Ta leidis, et individualism on \u00fchiskonnakorra alus, mis loob omanike sotsiaalse koosluse. Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta, et individualism p\u00f5hjustaks \u00fchiskonnas kaose. (Vikipeedia, Adam Smith, 2022)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Kapitalistliku s\u00fcsteemi sisulise eetilisuse t\u00f5estas A. Smith 18. sajandil. Oma 1776. a ilmunud teoses \u201cRahvaste rikkusest\u201d leidis ta, et kui k\u00f5ik inimesed ajavad majanduses taga omakasu, siis \u00fchiskondlik heaolu kasvab:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\"mv\"<\/span>\u00a0\u201cMitte meie k\u00f5hu t\u00e4itmiseks ei t\u00f6\u00f6ta lihunik, pagar v\u00f5i \u00f5llepruul, vaid nad loodavad saada oma t\u00f6\u00f6st tulu.\u201d<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span><\/p>\n

Smith leidis, et vaba turumajanduse korral paigutuvad ressursid \u00fchiskonnas nii, et nende kasutamine oleks k\u00f5ige efektiivsem (Vikipeedia. Adam Smith, 2022). Iga\u00fcks m\u00fc\u00fcb seda, mida tema k\u00f5ige \u00f6konoomsemalt teha oskab ning ostab seda, mida ta teha ei oska v\u00f5i mille kasutamine talle k\u00f5ige kulukam oleks. V\u00f5itlus tarbija p\u00e4rast t\u00f5stab tootjate loovust ja efektiivsust ning \u00fchiskonnale v\u00e4hem kasulikud v\u00f5i liiga ahned ettev\u00f5tjad laostuvad (Meel 2003). Protsessi, kus k\u00f5ikide isikute omakasup\u00fc\u00fcdlik tegevus aitab kaasa \u00fcldisele majanduslikule heaolule, nimetas Smith \u201cn\u00e4htamatuks k\u00e4eks.\u201d<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Adam Smithile sekundeerib USA riigimees Benjamin Franklin, kes oma 1748. aastal ilmunud kirjutises \u201cN\u00f5uanded noorele kaupmehele\u201d kinnitas: <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\"mv\"<\/span>\u00a0\u201cPea meeles, et aeg on raha. Inimene, kes v\u00f5ib oma t\u00f6\u00f6ga teenida k\u00fcmme \u0161illingit p\u00e4evas, kuid selle asemel l\u00e4heb v\u00e4lja v\u00f5i lihtsalt istub kusagil j\u00f5ude, kulutades poole p\u00e4evaga kuus \u0161illingit, peaks arvestama, et lisaks sellele rahale on ta j\u00f5udeoleku v\u00f5i meelelahutuse ajal \u00e4ra kulutanud v\u00f5i pigem minema visanud veel viis \u0161illingit.\u201d<\/span><\/span><\/span><\/i> (Himanen 2003).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Adam Smithi kirjeldatud turumajandus, kus n\u00f5udluse ja pakkumise vahekorras tekib turuhind, mille tulemusel \u00fchiskonna ressursid efektiivselt rakendatakse, ei ole praktikas siiski pilvitu: kapitalil on kalduvus koonduda nii, et tekivad monopolid, kes saavad ainsa pakkujana tarbijatele hindu dikteerida. Seet\u00f5ttu on liberaalse majanduskorraga riikides kehtestatud seaduslikud vahendid monopolide ning olulise turuj\u00f5uga ettev\u00f5tete tegevuse reguleerimiseks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Teiseks probleemiks on see, et majanduse edukust m\u00f5\u00f5detakse majanduskasvus, mis eeldab j\u00e4rjest suuremat tootmist, teenuste pakkumist ning tarbimist. Majandus on edukas siis, kui inimesed j\u00e4rjest suurema kiirusega vahetavad v\u00e4lja oma autosid, mobiiltelefone ning tarbivad k\u00f5ikv\u00f5imalikke teenuseid. Selline majandusmudel eeldab, et loodusressursid maakeral on piiramatud ning majandustegevus ei oma kahjulikku m\u00f5ju \u00fcmbritsevale keskkonnale.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\"mv\"<\/span>\u00a0\u201cViimane \u00fclemaailmne masu t\u00f5estas, et mitmete riikide (USA, Saksamaa Prantsusmaa jt) majandus seisabki t\u00f5siasjal, et auto tuleb \u00fcmber vahetada iga paari aasta tagant. Kui \u00fchel hetkel otsustas elanikkond teisiti, oligi kogu mudel k\u00e4puli. Jalule t\u00f5usmiseks riigistati autofirmasid ja loobiti lennukitelt uue auto ostjatele raha\u201d<\/span><\/span><\/span><\/i> (Arrak 2010)<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Majandusteadlane Andres Arraku eelpooltoodud tsitaat n\u00e4itab, kui palju meie heaolu liberaalsest majanduskorrast s\u00f5ltub. Kirjeldatav majanduslangus toimus 2008-2010 ja sellest l\u00f5plik taastumine kestis kuni 2016. aastani. Majanduslanguse p\u00f5hjustena on v\u00e4lja toodud:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n