{"id":28,"date":"2024-04-04T08:05:59","date_gmt":"2024-04-04T05:05:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/231-tulemuste-kolmikmootme-kontseptsioon\/"},"modified":"2024-05-10T14:23:32","modified_gmt":"2024-05-10T11:23:32","slug":"231-tulemuste-kolmikmootme-kontseptsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/231-tulemuste-kolmikmootme-kontseptsioon\/","title":{"rendered":"2.3.1 Tulemuste kolmikm\u00f5\u00f5tme kontseptsioon"},"content":{"rendered":"<h1 id=\"page-title\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-79\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/sissejuhatus-1024x1024.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\">\u00a0<span style=\"color: #28aae1;\">2.3.1. TULEMUSTE KOLMIKM\u00d5\u00d5TME KONTSEPTSIOON<\/span><\/h1>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">J\u00e4tkusuutlikkuse m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatakse John Elkingtoni poolt 1994. aastal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud tulemuste kolmikm\u00f5\u00f5tme kontseptsiooni. Kolmikm\u00f5\u00f5tme (<i>Triple Bottom Line<\/i>) p\u00f5him\u00f5tte kohaselt tuleb organisatsiooni terviklikku tulemuslikkust m\u00f5\u00f5ta lisaks majandusn\u00e4itajatele (kasum) ka keskkonna- (planeet) ja sotsiaalsete (inimesed) kriteeriumide alusel (Elkington, 1998).<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">S\u00e4\u00e4stev areng eeldab majandusliku heaolu, keskkonnakvaliteedi ja sotsiaalse \u00f5igluse tagamist, seet\u00f5ttu tuleks ettev\u00f5tjal rahalise kasumi k\u00f5rval arvestada ka oma tegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Levinud ingliskeelne l\u00fchend t. k. kohta on Triple P \u2013 kolm P-d (<i>people, planet, profit<\/i>), eesti keeles inimesed, looduskeskkond, kasum (S\u00e4\u00e4stva Arengu S\u00f5naseletusi).<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1240\" height=\"1184\" class=\"alignnone wp-image-46\" title=\"Joonis 7. Kolmikm\u00f5\u00f5tme \u00fclevaade\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/screenshot_2022-08-03_at_18.54.55.png\" alt=\"joonis\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/screenshot_2022-08-03_at_18.54.55.png 1240w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/screenshot_2022-08-03_at_18.54.55-300x286.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/screenshot_2022-08-03_at_18.54.55-1024x978.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/screenshot_2022-08-03_at_18.54.55-768x733.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1240px) 100vw, 1240px\"><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">Elkington (1998) kirjeldas majanduslikku m\u00f5\u00f5det kui ettev\u00f5tte majanduslikult j\u00e4tkusuutlikku tegevust, kus tulemuste saavutamiseks v\u00f5etakse kasutusele erinevad kapitali vormid:<\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">F\u00fc\u00fcsiline kapital: masinad, seadmed jne,<\/span><\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Finantskapital (raha),<\/span><\/span><\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Inimkapital (kogemused, oskused ja muud teadmistel p\u00f5hinevad tegurid.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Majanduslikule m\u00f5\u00f5tmele on lisatud sotsiaalne m\u00f5\u00f5de: t\u00e4helepanu on p\u00f6\u00f6ratud nii lapst\u00f6\u00f6j\u00f5u ja orjat\u00f6\u00f6 mittekasutamisele, \u00f5iglasele tasule kui ka sellele, et t\u00f6\u00f6tajad oleksid p\u00e4rit kohalikust kogukonnast. Keskkonnaalane m\u00f5\u00f5de on lisandunud k\u00f5ige hiljem, kuid on samas k\u00f5ige kiirema arenguga. Keskkonnalane m\u00f5\u00f5de v\u00f5tab arvesse planetaarseid piire, st. sel viisil tarbides ja populatsiooni kasvatades ei ole v\u00f5imalik j\u00e4tkusuutlikult toota. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Majanduslikult (<i>economic<\/i>) on ettev\u00f5te j\u00e4tkusuutlik, kui teenib kasumit, mis annab v\u00f5imaluse j\u00e4tkuvalt tegutseda. Kasumi teenimisel tuleb arvestada ka keskkonna (ingl k <i>environmental<\/i>) ning sotsiaalsete (ingl k <i>social<\/i>) m\u00f5\u00f5tmetega. Nende m\u00f5\u00f5tmete koosm\u00f5jusid nimetatakse \u00f6komajanduslikuks (<i>eco-economy<\/i>), sotsiaalmajanduslikuks (<i>socioeconomy<\/i>) ja sotsiaal-keskkonnaalaseks (<i>socio-environmental<\/i>). (Bilim ja Haziran, 2016) Siinkohal on oluline ka \u00f6koefektiivsus, mille puhul pakutakse konkurentsiv\u00f5imelise hinnaga tooteid ja teenuseid, mis rahuldavad inimeste vajadusi ja tagavad hea elukvaliteedi, v\u00e4hendades samal ajal toote v\u00f5i teenuse keskkonnam\u00f5ju (loodusvarade ja energiakasutust, saastamist, j\u00e4\u00e4tmeid) kogu olelusringi v\u00e4ltel, nii et see on v\u00e4hemalt samal tasemel Maa keskkonna taluvusv\u00f5imega.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 115%;\"><span style=\"color: black;\">Kolmikm\u00f5\u00f5tme p\u00f5him\u00f5te on edasi arendatud ka mitmete teiste teadlaste ja seaduseloojate poolt. Ettev\u00f5tted raporteerivad oma j\u00e4tkusuutlikku tegevust l\u00e4bi oma kodulehtede, aruandluste ja konkursside (vt. peat\u00fckk 2.4 J\u00e4tkusuutlikud ettev\u00f5tted Eestis), majandusaasta aruannete (nt. Eesti Energia) jne. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 115%;\">J\u00e4tkusuutliku ettev\u00f5tluse alaseid juhiseid annab standard ISO 26000.<\/span><\/span><\/p>\n<hr>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e279378f052-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e279378f052-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e279378f052-collapse\">\u00dclesanne 2.3.1 KOLMIKM\u00d5\u00d5DE<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e279378f052-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e279378f052-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a02.3.1. TULEMUSTE KOLMIKM\u00d5\u00d5TME KONTSEPTSIOON J\u00e4tkusuutlikkuse m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatakse John Elkingtoni poolt 1994. aastal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud tulemuste kolmikm\u00f5\u00f5tme kontseptsiooni. Kolmikm\u00f5\u00f5tme (Triple Bottom Line) p\u00f5him\u00f5tte kohaselt tuleb organisatsiooni terviklikku tulemuslikkust m\u00f5\u00f5ta lisaks majandusn\u00e4itajatele (kasum) ka keskkonna- (planeet) ja sotsiaalsete (inimesed) kriteeriumide alusel (Elkington, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":269,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/269"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}