{"id":22,"date":"2024-04-04T08:05:59","date_gmt":"2024-04-04T05:05:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/21-jatkusuutlikkus-ja-jatkusuutlik-areng\/"},"modified":"2024-05-10T14:06:59","modified_gmt":"2024-05-10T11:06:59","slug":"21-jatkusuutlikkus-ja-jatkusuutlik-areng","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/21-jatkusuutlikkus-ja-jatkusuutlik-areng\/","title":{"rendered":"2.1. J\u00e4tkusuutlikkus ja j\u00e4tkusuutlik areng"},"content":{"rendered":"

\"\"\u00a02. J\u00c4TKUSUUTLIKKUS JA J\u00c4TKUSUUTLIK ARENG<\/span><\/h1>\n

\"\"\u00a0J\u00e4tkusuutlikkusel <\/b>on eesti keeles mitmeid s\u00fcnon\u00fc\u00fcme ja m\u00f5isteid nagu j\u00e4tkusuutlik ettev\u00f5tlus, j\u00e4tkusuutlik ettev\u00f5te, j\u00e4tkusuutlik areng, vastutustundlik ettev\u00f5tlus ja\/v\u00f5i ettev\u00f5te, (ettev\u00f5tte) sotsiaalne vastutus, ettev\u00f5tte j\u00e4tkusuutlikkus jne. Selguse huvides kasutatakse \u00f5piobjekti raames m\u00f5istet j\u00e4tkusuutlikkus. Enne, kui defineerime, mis on j\u00e4tkusuutlikkus, vaatleme m\u00f5ningaid m\u00f5isteid.<\/p>\n

\"\"\u00a0S\u00e4\u00e4stev areng<\/b> on areng, mis rahuldab oleviku vajadused, ilma et see kahjustaks tulevaste p\u00f5lvkondade v\u00f5imet rahuldada oma vajadusi. S\u00e4\u00e4stva arengu printsiibiks on see, et inim- ja majandustegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Neid piire paneb proovile inimene.<\/p>\n

\"\"Ettev\u00f5tte sotsiaalne vastutus<\/b> on m\u00f5iste, mis iseloomustab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike m\u00f5jude arvestamist \u00e4ritegevuses. Sotsiaalne vastutus on ettev\u00f5tte eesm\u00e4rgip\u00e4rane, j\u00e4rjepidev ja vabatahtlik, seaduse n\u00f5udmistest kaugemale ulatuv panus \u00fchiskonna huvide t\u00e4ideviimiseks.<\/p>\n

Sotsiaalne vastutus puudutab k\u00f5iki \u00e4rieetika valdkondi: oma t\u00f6\u00f6tajate, nende t\u00f6\u00f6- ja elutingimuste eest hoolitsemine nii kodu- kui ka v\u00e4lismaal, vastutustundlikkus investeeringute tegemisel ja tootmise planeerimisel, kogukonna vajaduste arvesse v\u00f5tmine ja koost\u00f6\u00f6, tahe s\u00e4\u00e4sta keskkonda ning edendada sotsiaalset \u00f5iglust ja heaolu. Laiemas t\u00e4henduses on sotsiaalne vastutus mis tahes eetiline piirang kasumi p\u00fc\u00fcdlemisel; kitsamalt on see ettev\u00f5tte v\u00f5etud kohustus edendada sotsiaalseid h\u00fcvesid, s\u00f5ltumata kasumitaotlusest. (Eetikaveeb, 2022)<\/p>\n

J\u00e4tkusuutlikkus on k\u00e4esolevas \u00f5piobjektis defineeritud kui eesm\u00e4rgistatud tegevust, mis seab eesm\u00e4rgiks leida tasakaal majanduskasvu, sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning otsib v\u00f5imalusi, mis tagaksid t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku \u00fchiskonnaelu j\u00e4tkumise praegustele ja tulevastele p\u00f5lvedele.<\/p>\n

Lisaks j\u00e4tkusuutlikkusele on m\u00f5istlik vaadata ka j\u00e4tkusuutliku arengu kontseptsiooni. \u201cJ\u00e4tkusuutlik areng \u2013 rahuldab praeguse p\u00f5lvkonna vajadusi, seadmata ohtu tulevaste p\u00f5lvkondade omi.\u201d P\u00f5lvkondade sisene ja vaheline \u00f5iglus on j\u00e4tkusuutliku arengu alustaladeks. (Brundtlandi raport, 1987) Brundtlandi raportis on j\u00e4tkusuutlikku arengut m\u00e4\u00e4ratletud allj\u00e4rgnevalt: j\u00e4tkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse p\u00f5lvkonna vajadused ja p\u00fc\u00fcdlused, seadmata ohtu tulevaste p\u00f5lvkondade samasuguseid huve (seejuures huvide all on eelk\u00f5ige m\u00f5istetud keskkonda, keskkondlikke ressursse).<\/p>\n

Brundtlandi raport toob v\u00e4lja, et ilma esmavajaduste t\u00e4itmist ei saa olla \u00fchiskonnas s\u00e4\u00e4stvat arengut. P\u00f5lvkondadevahelise \u00f5igluse l\u00e4bi on tulevastele p\u00f5lvedele justkui loodud v\u00f5imalus, et neid v\u00f5etakse kuulda. S\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete rakendamine ja nende j\u00e4rgi elamine on aja jooksul v\u00e4lja kujunenud eetiline otsus. Lihtsaim on saavutada n\u00f5rgalt j\u00e4tkusuutlikku arengut <\/b>\u2013 mille puhul inimtekkeline ja looduslik kapital on konstantsed. N\u00f5rgalt j\u00e4tkusuutliku arengu v\u00f5tmeks on efektiivsus ja j\u00e4rjepidevus l\u00e4bi tehnoloogia, kasvu ja turgude. Selle strateegia puudusteks aga on tehnilised piirangud ja loodusseadused.<\/p>\n

\"\"\u00a0Tugeva s\u00e4\u00e4stva arengu mudel<\/b> tugineb looduslikult kapitalile \u2013 kasutada saab ainult selliseid looduslikke materjale ja teenuseid, mis pidevalt juurde tekivad. Neid v\u00f5ib kasutada aeglasemalt kui on nende taastumiskiirus. Selline l\u00e4henemine t\u00e4hendaks aga loobumist tarbimise ja tootmise kasvust. Tugeva s\u00e4\u00e4stva arengu jaoks peavad muutused tuginema piisavuse ja efektiivsuse p\u00f5him\u00f5tetel \u2013 l\u00e4htudes nii \u00fcksikisiku kui ka poliitilisel tasemel k\u00fcsimusest \u2013 kui palju on piisavalt (nt ressursse)? Reaalsuses on ebat\u00f5en\u00e4oline igasugusest kasvust loobumine, kui ka (\u00fche pakutud) drastilise lahendusena \u2013 rikkuse \u00fclemaailmne v\u00f5rdselt jaotamine. Kahe strateegia vahel on kvaasij\u00e4tkusuutlikkus, mis tugineb ettevaatlikkuse printsiibile ja seab Maa s\u00fcsteemidele kriitilised piirid, mille raames selle strateegia puhul m\u00f5eldakse. Kvaasij\u00e4tkusuutlikkuse toimimiseks v\u00f5ib kombineeritult l\u00e4htuda k\u00f5igi kolme strateegia p\u00f5him\u00f5tetest, kuid j\u00e4\u00e4b ebam\u00e4\u00e4raseks tehnoloogiline teostatavus ja sotsiaalpoliitiline pool.<\/p>\n

Michel Jacobsi (1995) j\u00e4rgi on j\u00e4tkusuutliku arendamise p\u00f5him\u00f5tted j\u00e4rgmised:<\/p>\n