{"id":16,"date":"2024-04-04T08:05:58","date_gmt":"2024-04-04T05:05:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/arieetika-alused\/"},"modified":"2024-05-10T12:05:41","modified_gmt":"2024-05-10T09:05:41","slug":"arieetika-alused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/arieetika-alused\/","title":{"rendered":"1.2 \u00c4rieetika alused"},"content":{"rendered":"<h1 id=\"page-title\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-79\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/sissejuhatus-1024x1024.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\">\u00a0<span style=\"color: #28aae1;\">1.2. \u00c4RIEETIKA ALUSED<\/span><\/h1>\n<p>\u00c4rieetika koosneb kahest m\u00f5istest: \u00e4ri ja eetika.<\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-12\" title=\"uued_moisted.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/547\/uued_moisted.png\" alt=\"mv\" width=\"40\" height=\"40\"><\/span>\u00a0 \u00c4ri on definitsiooni kohaselt eesm\u00e4rgip\u00e4rane, majanduslikku kasu taotlev tegevus.<\/p>\n<p>Eetika ehk moraalifilosoofia ehk k\u00f5lblus\u00f5petus arutleb, kuidas teha valikuid \u00f5ige \u2013 vale, hea \u2013 halva vahel (Meel, 2003).<\/p>\n<p>\u00c4rieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettev\u00f5tete ja nende juhtide k\u00e4itumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti \u00e4ri vallas p\u00f5hjustab eelk\u00f5ige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesm\u00e4rgil algatatud tegevus m\u00f5jutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" title=\"Joonis 1. \u00c4rieetika konflikt Allikas: Meel (2003)\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/uhiskond.png\" alt=\"joonis1\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2271823%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p>\u00c4ri ja eetika vahel ei valitse mitte p\u00f5him\u00f5tteline vastuolu, vai konfliktid tulenevad sellest, et inimestel, organisatsioonidel, riikidel, rahvastel on v\u00e4ga erinevad arusaamad kasulikkusest. \u00c4rieetiline konflikt tulenebki \u00fchiskondlikust n\u00f5udlusest endast: \u00fchelt poolt soovitakse tarbida v\u00f5imalikult odavalt ja palju, kuid ei soovi m\u00e4rgata seda, et odavus on saavutatud ohutuse ja keskkonnakaitse arvelt. Tavaliselt m\u00e4rgatakse seda alles siis, kui katastroof on juba k\u00e4es. Seda peamist vastuolu \u00e4rieetika ei k\u00f5rvalda, seega j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5tjale \u00fcles k\u00fcsimus: kuidas toota v\u00f5imalikult odavalt ja mille arvelt \u2013 kas tarbija ohutuse, keskkonna seisundi, maksuameti petmise, t\u00f6\u00f6tajate \u00e4rakasutamise jms. arvelt. P\u00f5hiline \u00e4rieetika \u00fclesanne on aidata ettev\u00f5tjal lahendada sellest dilemmast tulenevaid konkreetseid konflikte: ettev\u00f5tja kahjustab oma kasuliku tegevusega kedagi v\u00f5i midagi. Kuidas seda kasu v\u00f5i kahju m\u00f5\u00f5ta, milline oleks \u00f5ige k\u00e4itumine \u2013 sellele aitabki ettev\u00f5tja vastust otsida. (Meel, 2003)<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-79\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/sissejuhatus-1024x1024.png\" alt=\"\" width=\"40\" height=\"40\">\u00a0\u00c4rieetika on rakenduslik eetikaharu, mille eesm\u00e4rk on anda ettev\u00f5tetele praktilist n\u00f5u. Eetilise konflikti \u00e4ri vallas p\u00f5hjustab eelk\u00f5ige vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes: kasusaamise eesm\u00e4rgil algatatud tegevus m\u00f5jutab paratamatult mitmeid huvigruppe nii positiivselt kui ka negatiivselt. Ettev\u00f5tlusega otseselt seotud huvigrupid on ettev\u00f5tete omanikud, kliendid, t\u00f6\u00f6tajad, partnerid ja konkurendid, kaudsemad huvilised on \u00fchiskond laiemalt (nii kohalik kui ka rahvusvaheline kogukond) ning looduskeskkond. \u00c4rieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida k\u00f5ige \u00f5igemat k\u00e4itumisviisi ja seda p\u00f5hjendada.<\/p>\n<p>Looduskeskkonnast kirjutab l\u00e4hemalt peat\u00fckis <u><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/21-jatkusuutlikkus-ja-jatkusuutlik-areng\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/21-jatkusuutlikkus-ja-jatkusuutlik-areng\">2.1 J\u00e4tkusuutlikkus.<\/a><\/u><\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter\" style=\"width: 574px; height: 499px;\" title=\"Joonis 2. Ettev\u00f5tlusega seotud huvigrupid\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/joonis2.png\" alt=\"joonis2\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2271824%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p>\u00c4rieetika aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda, otsida k\u00f5ige \u00f5igemat k\u00e4itumisviisi ning seda p\u00f5hjendada. (Eetikaveeb, 2022)<\/p>\n<hr>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-79\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/sissejuhatus-1024x1024.png\" alt=\"\" width=\"40\" height=\"40\">\u00a0\u00c4rieetika k\u00e4sitleb j\u00e4rgnevaid valdkondi:<\/p>\n<ul>\n<li>Eetika ettev\u00f5ttes sisaldab \u00e4rieetika \u00fcldk\u00e4sitlusi, ettev\u00f5tte tegevust reglementeerivaid eetikakoodekseid ja infot \u00e4riga seotud professioonide kutse-eetika kohta.<\/li>\n<li>T\u00f6\u00f6taja ja juht vahekorda puudutavad k\u00fcsimused on n\u00e4iteks diskrimineerimine, distsipliin, pealekaebamine, konkurentsikeeld jne;<\/li>\n<li>Aktsion\u00e4ride alateema k\u00e4sitleb ettev\u00f5tte suur- ja v\u00e4ikeaktsion\u00e4ride suhteid ja vastutust, eetilist investeerimist ning tehinguid v\u00e4\u00e4rtpaberiturul;<\/li>\n<li>Kliendid ja tooted k\u00e4sitleb kliendisuhete eetikat, tarbijaeetikat ning konkurentsi ja intellektuaalse omandi k\u00fcsimusi;<\/li>\n<li>Sotsiaalne vastutus k\u00e4sitleb sotsiaalset panust, mille ettev\u00f5te annab \u00fchiskonna arengu ja \u00f5igluse edendamise heaks;<\/li>\n<li>Keskkond ja \u00e4ri k\u00e4sitleb \u00e4ritegevuse m\u00f5ju keskkonnale;<\/li>\n<li>Rahvusvaheline \u00e4ri k\u00e4sitleb kultuurierinevuste m\u00f5ju nii t\u00f6\u00f6- kui \u00e4risuhetele;<\/li>\n<li>\u00c4ri, majandus ja poliitika, mis k\u00e4sitleb majanduss\u00fcsteemide eetilisi aspekte ning eetilisi probleeme riigi ja ettev\u00f5tete suhtes.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00e4esolevas \u00f5piobjektis keskendutakse eetikale ettev\u00f5ttes, sotsiaalsele vastutusele, keskkonnale ja \u00e4rile ning \u00e4rile, majandusel ja poliitikale \u00fcldiselt.<\/p>\n<hr>\n<p>\u00c4rieetika alajaotuses k\u00e4sitleme \u00e4ri, majanduse ja poliitikaseost eetikaga. Sellest omakorda \u00e4ri ja poliitika seost v\u00f5ib vaadata raha ja v\u00f5imu vahekorrana. Top of FormMilline on rahakate ettev\u00f5tjate suhtumine avalikku v\u00f5imu? Kas v\u00f5im on seal, kus on raha? Kas seadus ja v\u00f5im on midagi niisugust, mida saab raha abil enda huvides kasutada ja kujundada? Kas teatud j\u00f5ukuseni j\u00f5udmisel v\u00f5ib inimene end \u00fchiskondlikest normidest k\u00f5rgemaks pidada? (Eetikaveeb, 2022)<\/p>\n<p>\u00c4rimeestel on v\u00f5imalik valida poliitiliste otsuste m\u00f5jutamiseks seaduslikke viise. Millised neist aga v\u00f5ivad osutuda eetiliselt k\u00fcsitavateks? Millal v\u00f5ib lobby-t\u00f6\u00f6d pidada \u00f5igustatud infojagamiseks ja enda huvide kaitsmiseks? Millisest piirist alates saab sellest aga eeliste (nt isiklike suhete) ebaaus \u00e4rakasutamine? Kuidas hinnata erakondade rahalist toetamist ettev\u00f5tjate poolt? Kuidas peaks toimima poliitik, kes on \u00fchtlasi ettev\u00f5tja, v\u00f5imaliku huvide konflikti korral?<\/p>\n<p>Probleemide l\u00e4htepunkt v\u00f5ib olla seadusandlus, mis v\u00f5imaldab nii ebaeetilisi tegusid \u00e4ritegevuses kui ka laiemat majanduslikku eba\u00f5iglust. \u00dchiskonnas omaks v\u00f5etud majanduss\u00fcsteem m\u00e4\u00e4rab, kuidas reguleeritakse h\u00fcvede loomist, jaotamist, vahetamist ja tarbimist. Seadusandlus s\u00e4testab reeglid ja sanktsioonid, kuid eetika seisukohast on oluline, millistele v\u00e4\u00e4rtustele tuginevad majanduslike eesm\u00e4rkide saavutamise viisid: kas majanduslik m\u00f5ttekus peaks olema ainuke normatiivne p\u00f5him\u00f5te? Majanduss\u00fcsteemi prioriteetide eetilise hindamise kriteeriumidena v\u00f5ib nimetada v\u00f5rdsust, hinna \u00f5iglust, jaotamise \u00f5iglust, ausust, inimv\u00e4\u00e4rikuse austamist, abin\u00f5ude vastavust eesm\u00e4rgile, sotsiaalset kaasatust, solidaarsust.<\/p>\n<p>Lisaks v\u00f5iks esitada k\u00fcsimusi majandusarengu kohta:<\/p>\n<ul>\n<li>kas seda suunavad inimeste otsused v\u00f5i v\u00e4\u00e4ramatu \u201cn\u00e4htamatu k\u00e4si\u201d?<\/li>\n<li>kes selle eest vastutab?<\/li>\n<li>kas praegu toimuv tehniline ja majanduslik areng on \u00f5ige, m\u00f5istlik, soovitav?<\/li>\n<li>kus asuvad sellise arengu piirid?<\/li>\n<li>kuidas oleks v\u00f5imalik leida tasakaal majandusliku arengu ning \u00fchiskonna ja looduskeskkonna j\u00e4tkusuutlikkuse vahel? (Eetikaveeb, 2022).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Eetika ettev\u00f5ttes on toodud peat\u00fckis <u><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/13-eetikakoodeks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/13-eetikakoodeks\">1.3 Eetikakoodeksid<\/a><\/u>. Majandustegevuse ja eetilisuse teemadel j\u00e4tkub arutelu peat\u00fckkides <u><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/23-jatkusuutlik-ettevotlus-ja-selle-mootmine-ning-analuusimine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/23-jatkusuutlik-ettevotlus-ja-selle-mootmine-ning-analuusimine\">2.3 J\u00e4tkusuutlik ettev\u00f5tlus ja selle m\u00f5\u00f5tmine ja anal\u00fc\u00fcsimine<\/a><\/u> ja<u> <a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/3-eetiline-majanduses-ja-ettevotluses\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/3-eetiline-majanduses-ja-ettevotluses\" data-wplink-edit=\"true\">3. Eetilisus majanduses ja ettev\u00f5tluses.<\/a><\/u><\/p>\n<hr>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df738ce75b4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df738ce75b4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df738ce75b4-collapse\">\u00dclesanne 1.2.1 \u00c4rieetilise dilemma lahendamine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69df738ce75b4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69df738ce75b4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/modern_desktop_writing_workshop_google_classroom_header_4.png\" alt=\"arutelu\" width=\"1920\" height=\"480\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2271867%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p>Arutlege j\u00e4rgneva juhtumi \u00fcle!<\/p>\n<p>Olete ajalehe peatoimetaja. Teie v\u00e4ljaandes on viimasel ajal kirjutatud mitmeid artikleid rohepesust ja selle negatiivsetest m\u00f5judest keskkonnale, tarbijatele ja majandusele \u00fcldiselt ning andnud mitmeid soovitusi, kuidas seda v\u00e4ltida. \u00dcks rahvusvaheline ettev\u00f5te, kelle tegevuses on mitmeid rohepesule viitavaid tunnuseid ja on olnud aastaid tagasi ka selle tegevusega ajakirjanduses seotud, soovib osta korduvat esilehte katvat reklaami. Seoses hiljutiste kulude (elekter, gaas, k\u00fcte jne) m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse t\u00f5usuga on vaja aga leida lisaraha reklaamim\u00fc\u00fcgi n\u00e4ol. Teisi suuri reklaamiostu pakkumisi hetkel ei ole. Kuidas peaksid k\u00e4ituma?<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df738ce75be-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df738ce75be-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df738ce75be-collapse\">\u00dclesanne 1.2.2 \u00c4rieetika juhtumiuuringu anal\u00fc\u00fcs<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69df738ce75be-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69df738ce75be-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/modern_desktop_writing_workshop_google_classroom_header_5.png\" alt=\"juhtum\" width=\"1920\" height=\"480\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2271868%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p>Vaatle juhtumiuuringut nr 1 (<u><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/juhtumiuuring-1-arieetika\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/juhtumiuuring-1-arieetika\">link juhtumiuuringule<\/a><\/u>) ja vali sealt v\u00e4lja \u00fcks k\u00e4sitletud juhtum (vastavalt kas Mozilla, American Apparel v\u00f5i SnapChat). Too v\u00e4lja v\u00e4hemalt 5 eetilist vastuolu valitud juhtumi kohta, vaadeldes juhtumit nii juhi isikust, v\u00e4\u00e4rtustest ja k\u00e4itumisest, ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtustest ja juhtkonna t\u00f5ekspidamistest l\u00e4htuvalt.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a01.2. \u00c4RIEETIKA ALUSED \u00c4rieetika koosneb kahest m\u00f5istest: \u00e4ri ja eetika. \u00a0 \u00c4ri on definitsiooni kohaselt eesm\u00e4rgip\u00e4rane, majanduslikku kasu taotlev tegevus. Eetika ehk moraalifilosoofia ehk k\u00f5lblus\u00f5petus arutleb, kuidas teha valikuid \u00f5ige \u2013 vale, hea \u2013 halva vahel (Meel, 2003). \u00c4rieetika on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":208,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/208"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}