{"id":11,"date":"2024-04-04T08:05:58","date_gmt":"2024-04-04T05:05:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/juhtumiuuring-3-tartu-tselluloositehas\/"},"modified":"2024-05-10T14:25:58","modified_gmt":"2024-05-10T11:25:58","slug":"juhtumiuuring-3-tartu-tselluloositehas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/juhtumiuuring-3-tartu-tselluloositehas\/","title":{"rendered":"Juhtumiuuring 3: Tartu tselluloositehas"},"content":{"rendered":"<h1 id=\"page-title\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-79\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/566\/sissejuhatus-1024x1024.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\">\u00a0<span style=\"color: #28aae1;\">JUHTUMIUURING 3: TARTU TSELLULOOSITEHAS<\/span><\/h1>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest O\u00dc Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna l\u00e4hikonda, sealhulgas Vorbuse k\u00fcla \u00fcmbrust. Tehaseprojekt tekitas ajakirjanduses ning \u00fchiskonnas terava poleemika ja tehase vastased on esinenud ka avalike protestidega ning kogunud selle vastu allkirju keskkonnas petitsioon.ee.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Algselt kinnitasid tehaseinvestorid ja valitsuse liikmed, et tehas ei pea tingimata asuma Tartu l\u00e4heduses (eelanal\u00fc\u00fcsis peeti v\u00f5imalikeks Emaj\u00f5e, P\u00e4rnu ja Narva j\u00f5e piirkondi, millest eelistati Emaj\u00f5e \u00fcmbrust Tartu- v\u00f5i Viljandimaal) ning v\u00f5imalik asukoht otsustatakse alles keskkonnauuringute j\u00e4rel. Projekti 2017. aasta mais tartlastele tutvustades kinnitas Margus Kohava, et 2018. aasta alguseks valitakse v\u00e4lja alles viis kuni seitse varianti. Samas m\u00f6\u00f6nis Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli 7. m\u00e4rtsil 2018 ETV saates \u201cSuud puhtaks\u201d esinedes, et arendajad Tartu l\u00e4hi\u00fcmbrusele alternatiivi ei n\u00e4e. Eriplaneeringus vaadeldi v\u00f5imalike asukohtadena haldusreformi k\u00e4igus Tartu linnaga liidetud Vorbuse k\u00fcla, samuti Tartu vallas asuvat K\u00e4rknat ja Kambja vallas paiknevat Reolat. Investorid Margus Kohava ja J\u00fcri K\u00fclvik on \u00f6elnud, et kui Eestisse tehast ei tule, kaalutakse selle ehitamist L\u00e4tti.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta juunis algatas valitsus eriplaneeringu l\u00f5petamise. 8. novembril 2018 otsustas valitsus l\u00f5petada riigi eriplaneeringu \u00fclekaaluka avaliku huvi t\u00f5ttu. Peaminister J\u00fcri Ratas soovitas ettev\u00f5tjatel otsida teist piirkonda.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Projekt ja tehnoloogia<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Est-For Invest O\u00dc iseloomustas oma kodulehel (20. mai 2018 seisuga) tehaseprojekti j\u00e4rgnevate parameetritega: investeering 1 miljard eurot, toodangumaht 750 000 tonni aastas, Eestile lisanduv rohelise energia toodang 34-45%, Eesti SKP kasv 1,1-1,4%, Eesti ekspordi kasv 250-350 miljonit eurot. Tehase tinglikuks valmimist\u00e4htajaks nimetati projekti avalikustamise ajal aastat 2022, tarbimisv\u00f5imsuseks 3 miljonit tihumeetrit puitu aastas (Eesti aastase raiemahuna on nimetatud 7 miljonit tm). V\u00e4idetavalt looks tehas Tartumaale ka 700 kuni 900 uut t\u00f6\u00f6kohta. Samas on projekti kriitikud enamiku pooldajate prognoosidest kahtluse alla seadnud.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Tehases kasutatav tehnoloogia on projekti eestk\u00f5nelejate s\u00f5nul veel suuresti lahtine, kuid loodetakse kasutada \u201cparimat v\u00f5imalikku tehnoloogiat\u201d. J\u00fcri K\u00fclviku s\u00f5nul ei piiruks puidurafineerimistehas tselluloositootmisega, vaid kasutaks \u201ct\u00e4iesti uue p\u00f5lvkonna tehnoloogiat, millega on puidust v\u00f5imalik luua palju kasulikke ja taastuvaid biotooteid\u201d. Tehas vajaks ligikaudu 100 hektarit maad, millest kolmandikul paikneksid puhastid.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Argumentatsioon ja seisukohav\u00f5tud<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Projekti investoreid avalikkuses esindavate Aadu Polli ja Margus Kohava s\u00f5nul on Tartu l\u00e4hikonna eelisteks eelk\u00f5ige l\u00e4hedus suurtele metsamassiividele nii Eestis kui ka L\u00e4tis ja Venemaal, raudtee\u00fchenduste olemasolu ja Emaj\u00f5gi, mida saab kasutada rohkelt vett vajavas tootmises (tehase aastane veevajadus oleks umbes 23 mln m3 ehk 1,3% Emaj\u00f5e keskmisest vooluhulgast). Alternatiivsete asukohtade miinustena on mainitud P\u00e4rnu j\u00f5e \u00fcmbruses paiknevaid rohkeid looduskaitsealasid ning P\u00e4rnumaa ja Ida-Virumaa l\u00e4hedust paberipuitu P\u00f5hjamaadesse v\u00e4ljavedavatele sadamatele. Tehase \u00fcldise plussina kinnitas Est-Fori tellimusel 2017. aasta detsembris valminud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse uuring, et tehas v\u00e4hendaks Eesti s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lge.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Tehase Tartu l\u00e4histele rajamise miinustena on projekti vastased esile t\u00f5stnud keemilist ja soojusreostust niigi halvas seisukorras olevas Emaj\u00f5es ja Peipsi j\u00e4rves (mis oleks vastuolus Peipsi seisundi parandamist n\u00f5udva Euroopa Liidu veedirektiiviga), samuti v\u00f5imaliku haisu ja m\u00fcra m\u00f5ju Tartu linnale kui elu- ja \u00f5pikeskkonnale, mis m\u00f5jutaks negatiivselt ka Tartu \u00dclikooli ning langetaks kinnisvarahindu. \u00dcks levinumaid argumente puidurafineerimistehase vastu s\u00f5ltumata selle asukohast on prognoos, et tehas suurendaks oluliselt metsaraiet Eestis. Praktiliselt k\u00f5ik vastuargumendid on tehase pooldajate poolt vaidlustatud.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Projekti l\u00e4hima analoogina on k\u00f5neldud peamiselt 2017. aastal Soomes t\u00f6\u00f6d alustanud \u00c4\u00e4nekoski tehasest, mis rajati eelmise, 1985. aastal ehitatud tselluloositehase asemele. Projekti pooldajate s\u00f5nul on \u00c4\u00e4nekoski uus tehas praktiliselt haisu- ja reostusevaba, vastaste hinnangul aga tekitab h\u00e4irivalt palju haisu, m\u00fcra ja muud reostust.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Aja jooksul on s\u00fcvenenud ka vastuseis riiklikule eriplaneeringule ja projekti keskkonnam\u00f5ju strateegilisele hindamisele. Lisaks kahtlusele tehase eriplaneeringu algatamise \u00f5igusp\u00e4rasuses on \u00fcks vastuargumente olnud, et Eesti senise praktika kohaselt ei ole kuigi suurt t\u00f5en\u00e4osust, et algatatud eriplaneeringut seisataks vaatamata hindamistulemustele. Keskkonnauuringu pooldajate hinnangul (nagu riigihaldusminister Jaak Aab) on investoritel samas reaalne risk, et uuringute j\u00e4rel pole tehast soovitud kohta rajada ikkagi v\u00f5imalik.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Tehaseprojekti pooldavate seisukohtadega on esinenud riigihaldusminister Jaak Aab, j\u00e4rjestikused keskkonnaministrid Marko Pomerants ja Siim-Valmar Kiisler, ettev\u00f5tlusminister Urve Palo, Est-Fori n\u00f5unik ja Tartu \u00fclikooli rahvusvahelise majanduse professor Urmas Varblane, Tallinna abilinnapea T\u00f5nis M\u00f6lder, Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Jaak Aaviksoo, Tallinna Tehnika\u00fclikooli professor Jaan Kers, Riigimetsa Majandamise Keskuse juht Aigar Kallas, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi jt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Vastuseisu on projektile ilmutanud Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu \u00fclikooli maastiku\u00f6koloogia professor \u00dclo Mander, keskkonnateadlane Erik Puura, Tartu endine linnapea Andrus Ansip, Tartu linnakirjanik Kristiina Ehin, akadeemik Ene Ergma, Tartu \u00fclikooli professorid Mihhail Lotman ja Marju Lauristin, Vabaerakonna juht Artur Talvik, Tartu noortevolikogu, MT\u00dc Eesti Metsa Abiks jt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Debatis osalenute seas, kelle arvates v\u00f5iks Eesti niisugust tselluloositehast vajada, kuid asukoht ei pruugiks tingimata olla Tartu l\u00e4hedal, on olnud Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must ja Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum. Vallbaum on pakkunud v\u00e4lja tehase v\u00f5imaliku asukohana Viru-Nigula valla, kuid tehaseinvestoreid esindava Margus Kohava s\u00f5nul Viru-Nigula tehasele siiski ei sobiks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta mai seisuga ei ole valdav osa erakondi projekti suhtes \u00fchest seisukohta v\u00f5tnud, kuid Tartu piirkonnajuhid on olnud tehase suhtes kriitilised.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Tehaseprojekt oli \u00fcks punkte, mida k\u00e4sitles 2017. aastal vastu v\u00f5etud kolme \u00fclikooli koost\u00f6\u00f6leping, kus Tartu \u00dclikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektor Jaak Aaviksoo leppisid muuhulgas kokku koost\u00f6\u00f6s tehaseprojekti teemal. Kokkuleppes nimetatud n\u00f5ue, et teadlased ei esineks koosk\u00f5lastamata seisukohav\u00f5ttudega \u00fclikoolide nimel tekitas ajakirjanduses poleemikat akadeemilise v\u00e4ljendusvabaduse teemal ning kerkis \u00fcheks k\u00f5rvalteemaks ka 2018. aasta kevadel toimunud rektorivalimistel Tartu \u00dclikoolis, mille k\u00e4igus avaldasid m\u00f5lemad kandidaadid \u2013 nii Margit Sutrop kui ka l\u00f5puks rektoriks valitud Toomas Asser \u2013 arvamust, et T\u00dc-l v\u00f5iks olla alust lepingust taanduda. Samas j\u00e4id kandidaadid eri seisukohtadele tehase keskkonnauuringu k\u00fcsimustes: Asser pidas seda m\u00f5istlikuks, Sutrop oli aga vastu.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">S\u00fcndmustik<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">10. jaanuaril 2017 avalikustas Est-For Invest O\u00dc plaani rajada Eestisse puidurafineerimistehas, mille investeeringute suurusj\u00e4rk oleks miljard eurot. Kava kohaselt pidid 2017-2019 toimuma uuringud, 2019 tulema investeeringuotsus ja tehas k\u00e4ivituma mitte enne 2022. aastat. Alternatiivse asukohana nimetas Margus Kohava L\u00e4tit.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">11. v\u00f5i 12. mail 2017 algatas valitsus tehase loomiseks eriplaneeringu Tartu- ja Viljandimaal. Eriplaneeringu tegija leidis rahandusministeeriumi hallatav Riigi Tugiteenuste Keskus riigihankega. Eriplaneeringu rahastamiseks muutis Riigikogu planeerimisseadust, kusjuures muudatuse arutamisel ei esitatud \u00fchtki k\u00fcsimust ning seaduseeln\u00f5u l\u00e4bi kolm lugemist vaid kolme n\u00e4dalaga.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">20. septembril 2017 p\u00f6\u00f6rdus MT\u00dc Eesti Metsa Abiks tehase kavandajate vastu halduskohtusse seoses kahtlustega eriplaneeringu riigihanke suhtes, ent kohus tagastas kaebuse l\u00e4bi vaatamata. Samuti l\u00fckkas m\u00e4\u00e4ruskaebuse tagasi Tallinna ringkonnakohus. Detsembris p\u00f6\u00f6rdus MT\u00dc Riigikohtusse.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">31. jaanuaril 2018 avalikustati Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Est-Fori eelkokkulepe, mis tagas tehasele 15 aastaks poole RMK toodetavast paberipuidust. Kriitikud on n\u00e4inud s\u00f5lmitud kokkuleppes huvide konflikti, kuna uue tehase v\u00f5tmeisik Mati Polli oli varem RMK n\u00f5ukogu liige, samuti ohtu Eesti puidut\u00f6\u00f6stusele.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta algul avalikustati ka Tartu teadlaste ja linnakodanike tehasevastane avalik p\u00f6\u00f6rdumine ehk nn Tartu apell, mis kogus ligi 18 200 allkirja.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">7. m\u00e4rtsil 2018 toimus Dorpati konverentsikeskuses Tartu linnavolikogu istung, kus esinesid nii projekti toetajad kui ka vastased. Istungil anti volikogule \u00fcle enam kui 7000 allkirja tehase vastu.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta m\u00e4rtsi keskel IRLi tellimusel korraldatud Kantar Emori uuringu andmeil oli 75% tartlastest ja tartumaalastest kindlalt tehase Tartu l\u00e4hedale ehitamise vastu. Mittepooldajaist 83% r\u00f5hutas potentsiaalset keskkonnakahju, 43% vastajaist lubas negatiivsete k\u00f5rvalm\u00f5jude korral kaaluda Tartust \u00e4rakolimist.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta aprillis tegi Tartu linnavolikogu Tartu linnavalitsusele \u00fclesandeks vaidlustada eriplaneeringu algatamise otsuse kohtus.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">19. mail 2018 toimus Tartus tselluloositehase vastane meeleavaldus nimega \u201cEmaj\u00f5e kett\u201d, milles Postimehe hinnangul osales \u00fcle 4500 inimese. Samaaegselt toimusid v\u00e4iksemad meeleavaldused ka Vorbusel, K\u00e4rknas ja mujal Tartu l\u00e4hikonnas.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta juunis algatas valitsus eriplaneeringu l\u00f5petamise.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">2018. aasta septembris hakati valitsuse \u00fclalmainitud otsust koosk\u00f5lastama.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">8. novembril 2018 otsustas valitsus l\u00f5petada riigi eriplaneeringu \u00fclekaaluka avaliku huvi t\u00f5ttu. Peaminister J\u00fcri Ratas soovitas ettev\u00f5tjatel otsida teist piirkonda. Tartu apell t\u00e4nas ministreid ja l\u00f5petas oma tegevuse.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><b><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">\u00c4riseosed<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Tehaseprojekti tutvustusel 2017. aasta jaanuaris nimetati investoritena Aimar Varula, Arvo T\u00fcrner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (O\u00dc Combiwood), Peeter M\u00e4nd (Ivard O\u00dc), Kaido J\u00f5eleht (Kaamos Group), J\u00fcri K\u00fclvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan O\u00dc) ja Tiit Nilson (Woodwell). Oluline osa investoritest on seotud kunagise Eesti puidut\u00f6\u00f6stuskontserniga Sylvester.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm;text-align:justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin:0cm\">\n\t<span><span style=\"line-height:16.8667px\"><span style=\"sans-serif\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">Allikas: <\/span><\/span><\/span><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tartu_tselluloositehas\" style=\"color:#0563c1\"><span><span style=\"line-height:18.4px\"><span style=\",serif\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Tartu_tselluloositehas<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin:0cm\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0JUHTUMIUURING 3: TARTU TSELLULOOSITEHAS Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest O\u00dc Eestisse kavandataud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna l\u00e4hikonda, sealhulgas Vorbuse k\u00fcla \u00fcmbrust. Tehaseprojekt tekitas ajakirjanduses ning \u00fchiskonnas terava poleemika ja tehase vastased on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":271,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/271"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}