{"id":10,"date":"2024-04-04T08:05:57","date_gmt":"2024-04-04T05:05:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/juhtumiuuring-2-jatkusuutlikkus\/"},"modified":"2024-05-10T14:33:19","modified_gmt":"2024-05-10T11:33:19","slug":"juhtumiuuring-2-jatkusuutlikkus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/juhtumiuuring-2-jatkusuutlikkus\/","title":{"rendered":"Juhtumiuuring 2: j\u00e4tkusuutlikkus"},"content":{"rendered":"

\"\"\u00a0JUHTUMIUURING 2: J\u00c4TKUSUUTLIKKUS<\/span><\/h1>\n

\n\tKliimamuutus ja Pariisi kokkulepe<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t2015. aasta detsembris kogunesid 195 riigi esindajad Pariisi ja kirjutasid alla rahvusvahelisele kokkuleppele kliimamuutustega tegelemiseks, mida paljud vaatlejad nimetasid mitmel p\u00f5hjusel l\u00e4bimurdeks. Esiteks oli asjaolu, et kokkulepe \u00fcldse s\u00f5lmiti, suur saavutus, arvestades eelmiste kliimamuutuste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste eba\u00f5nnestumist. Teiseks, erinevalt eelmistest kliimamuutuste kokkulepetest, mis keskendusid ainult arenenud riikidele, kohustas see pakt nii arenenud kui ka arengumaid v\u00e4hendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Riikide poolt Pariisi kliimaleppes seatud vabatahtlikud eesm\u00e4rgid j\u00e4\u00e4vad aga tunduvalt alla sellele, mida paljud teadlased peavad vajalikuks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel p\u00fcstitatud eesm\u00e4rgi saavutamiseks: globaalse temperatuuri t\u00f5usu piiramine 2 kraadini Celsiuse j\u00e4rgi. Pealegi, kuna seatud eesm\u00e4rgid on vabatahtlikud, v\u00f5idakse neid langetada v\u00f5i h\u00fcljata tulenevalt poliitilise vastupanu, l\u00fchiajaliste majanduskriiside v\u00f5i lihtsalt sotsiaalse v\u00e4simuse v\u00f5i huvituse t\u00f5ttu.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tNagu filosoofiaprofessor Stephen Gardiner tabavalt selgitas, seab kliimamuutuste v\u00e4ljakutse maailmale mitu fundamentaalset eetilist dilemmat. See on \u00fchtaegu s\u00fcgavalt globaalne, p\u00f5lvkondade vaheline ja filosoofiline probleem. Esiteks seab kliimamuutus globaalsest vaatenurgast maailmale kollektiivse tegevuse probleemi: k\u00f5igil riikidel on \u00fchine huvi globaalsete s\u00fcsinikdioksiidi heitkoguste kontrolli all hoidmise vastu. Kuid igal \u00fcksikul riigil on ka stiimulid \u00fcle tarbida (antud juhul paisata \u00f5hku nii palju s\u00fcsinikku kui vaja), et vastata \u00fchiskonna n\u00f5udmistele majanduskasvu ja heaolu j\u00e4rele.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTeiseks, p\u00f5lvkondade vahelise probleemina avaldavad praeguse p\u00f5lvkonna tegude tagaj\u00e4rjed k\u00f5ige enam tulevasi s\u00fcndimata p\u00f5lvkondi. Seega peab praegune p\u00f5lvkond t\u00e4na h\u00fcvedest loobuma, et kaitsta end tulevikus v\u00f5imalike katastroofiliste kulude eest. See kompromiss on eriti keeruline arengumaade jaoks. Nad peavad mingil moel saavutama praeguse majanduskasvu, et v\u00e4lja murda p\u00fcsivast vaesuse ts\u00fcklist, piirates samal ajal atmosf\u00e4\u00e4ri paisatavate kasvuhoonegaaside hulka, et kaitsta tulevasi p\u00f5lvkondi. Asjaolu, et j\u00f5ukad arenenud riigid (nagu USA ja Euroopa riigid) tekitasid vaieldamatult praegused kliimaprobleemid oma eelmise t\u00f6\u00f6stusliku majandusarengu ajal 19. ja 20. sajandil, raskendab majandusarengu ja edasiste kliimamuutuste v\u00e4ltimise vahelisi kompromisse.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tViimasena, kliimamuutuste globaalne ja p\u00f5lvkondade vaheline olemus viitab probleemi aluseks olevatele filosoofilistele m\u00f5\u00f5tmetele. Kuigi on intuitiivne, et praegusel p\u00f5lvkonnal on teatav eetiline vastutus j\u00e4tta elamisk\u00f5lblik maailm tulevastele p\u00f5lvkondadele, on selle kohustuse ulatus ebaselge. Sama kehtib ka \u00fcksikute riikide kohta, kes on lubanud v\u00e4hendada s\u00fcsinikdioksiidi heitkoguseid, et aidata kaitsta keskkonnatervist, kuid peavad seej\u00e4rel nende lubaduste t\u00e4itmisel silmitsi seisma tegelike majanduslike ja sotsiaalsete kuludega. Nende kuludega silmitsi seisvad arenguriigid v\u00f5ivad kokku puutuda t\u00e4iendavate v\u00e4ljakutsetega, kuna kliimamuutuste m\u00f5ju langeb t\u00f5en\u00e4oliselt ebaproportsionaalselt vaestele, t\u00f5statades seega ka \u00f5igluse ja ebav\u00f5rdsuse k\u00fcsimused.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tAruteluk\u00fcsimused<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t1) Millist kahju v\u00f5ib tekitada see, kui ei v\u00f5eta meetmeid kliimamuutuse ohjeldamiseks? Millist kahju v\u00f5ib s\u00fcsinikdioksiidi heitkoguste v\u00e4hendamine tekitada? Vaadelge seda<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\ta) globaalsel; b) riiklikul (Eesti) ja c) Shell (ettev\u00f5tte) kontekstis.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t2) V\u00e4idetavalt on praegu s\u00fcsinikdioksiidi heitkoguste v\u00e4hendamise ja globaalse soojenemise pidurdamise meetmed teatud maailma elanikkonna r\u00fchmade jaoks reaalsed kulud, samas kui sellistest meetmetest saadav kasu on abstraktsem. Kuidas peaksime kliimamuutustega tegelemisel tasakaalustama k\u00e4egakatsutavaid kulusid olevikus ja abstraktseid tagaj\u00e4rgi tulevikus? Seletage seda<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\ta) globaalsel; b) riiklikul (Eesti) ja c) Shell (ettev\u00f5tte) tasandil.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t3) Kui teil oleks v\u00f5imalik soovitada keskkonnapoliitika muudatusi v\u00f5i tegevusi, siis mida ja miks te propageeriksite? Vaadelge seda<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\ta) \u00fcksikisiku; b) (endal \u00e4riideest l\u00e4htuva) ettev\u00f5tte tasandil.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t4) Kas j\u00f5ukatel riikidel on suurem vastutus v\u00f5tta meetmeid ja kanda rohkem kliimamuutuste ohjeldamise kulusid kui arengumaadel? Selgitage oma arutlusk\u00e4iku<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\ta) suurriigina (nt. USA); b) v\u00e4ikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t5) Arvestades, et kliimamuutuste negatiivsed m\u00f5jud langevad t\u00f5en\u00e4oliselt ebaproportsionaalselt vaestele, kuid arengumaad peavad suurema majanduskasvu saavutamiseks sageli suurendama tarbimist ja heitkoguseid, siis kas arenguriigid peaksid teie arvates olema vabastatud kliimamuutuste kontrolli all hoidmisest? Miks v\u00f5i miks mitte? Selgitage oma arutlusk\u00e4iku<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\ta) suurriigina (nt. USA); b) v\u00e4ikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t6) Pariisis heaks kiidetud kliimamuutuste kokkulepe p\u00f5hineb osalevate riikide vabatahtlikel eesm\u00e4rkidel ja lubadustel. Kas oleks eetiliselt lubatav kehtestada riikidele ja \u00fcksikisikutele s\u00fcsinikuheite eesm\u00e4rke ning neid karistustega j\u00f5ustada? Selgitage oma arutlusk\u00e4iku:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\ta) suurriigina (nt. USA); b) v\u00e4ikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tLisamaterjale lugemiseks:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\thttps:\/\/www.err.ee\/1608374612\/arengumaad-nouavad-taastuvenergiale-uleminekuks-triljoneid-dollareid<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\thttps:\/\/envir.ee\/pariisi-kokkulepe<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKasutatud kirjandus:<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\thttps:\/\/ethicsunwrapped.utexas.edu\/case-study\/climate-change-paris-deal<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\thttps:\/\/eur-lex.europa.eu\/content\/paris-agreement\/paris-agreement.html?locale=et<\/span><\/span><\/span><\/a><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0JUHTUMIUURING 2: J\u00c4TKUSUUTLIKKUS Kliimamuutus ja Pariisi kokkulepe \u00a0 2015. aasta detsembris kogunesid 195 riigi esindajad Pariisi ja kirjutasid alla rahvusvahelisele kokkuleppele kliimamuutustega tegelemiseks, mida paljud vaatlejad nimetasid mitmel p\u00f5hjusel l\u00e4bimurdeks. Esiteks oli asjaolu, et kokkulepe \u00fcldse s\u00f5lmiti, suur saavutus, arvestades …<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":280,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu16\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}