JUHTUMIUURING 2: JÄTKUSUUTLIKKUS

Kliimamuutus ja Pariisi kokkulepe

 

2015. aasta detsembris kogunesid 195 riigi esindajad Pariisi ja kirjutasid alla rahvusvahelisele kokkuleppele kliimamuutustega tegelemiseks, mida paljud vaatlejad nimetasid mitmel põhjusel läbimurdeks. Esiteks oli asjaolu, et kokkulepe üldse sõlmiti, suur saavutus, arvestades eelmiste kliimamuutuste läbirääkimiste ebaõnnestumist. Teiseks, erinevalt eelmistest kliimamuutuste kokkulepetest, mis keskendusid ainult arenenud riikidele, kohustas see pakt nii arenenud kui ka arengumaid vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Riikide poolt Pariisi kliimaleppes seatud vabatahtlikud eesmärgid jäävad aga tunduvalt alla sellele, mida paljud teadlased peavad vajalikuks läbirääkimistel püstitatud eesmärgi saavutamiseks: globaalse temperatuuri tõusu piiramine 2 kraadini Celsiuse järgi. Pealegi, kuna seatud eesmärgid on vabatahtlikud, võidakse neid langetada või hüljata tulenevalt poliitilise vastupanu, lühiajaliste majanduskriiside või lihtsalt sotsiaalse väsimuse või huvituse tõttu.

 

Nagu filosoofiaprofessor Stephen Gardiner tabavalt selgitas, seab kliimamuutuste väljakutse maailmale mitu fundamentaalset eetilist dilemmat. See on ühtaegu sügavalt globaalne, põlvkondade vaheline ja filosoofiline probleem. Esiteks seab kliimamuutus globaalsest vaatenurgast maailmale kollektiivse tegevuse probleemi: kõigil riikidel on ühine huvi globaalsete süsinikdioksiidi heitkoguste kontrolli all hoidmise vastu. Kuid igal üksikul riigil on ka stiimulid üle tarbida (antud juhul paisata õhku nii palju süsinikku kui vaja), et vastata ühiskonna nõudmistele majanduskasvu ja heaolu järele.

 

Teiseks, põlvkondade vahelise probleemina avaldavad praeguse põlvkonna tegude tagajärjed kõige enam tulevasi sündimata põlvkondi. Seega peab praegune põlvkond täna hüvedest loobuma, et kaitsta end tulevikus võimalike katastroofiliste kulude eest. See kompromiss on eriti keeruline arengumaade jaoks. Nad peavad mingil moel saavutama praeguse majanduskasvu, et välja murda püsivast vaesuse tsüklist, piirates samal ajal atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside hulka, et kaitsta tulevasi põlvkondi. Asjaolu, et jõukad arenenud riigid (nagu USA ja Euroopa riigid) tekitasid vaieldamatult praegused kliimaprobleemid oma eelmise tööstusliku majandusarengu ajal 19. ja 20. sajandil, raskendab majandusarengu ja edasiste kliimamuutuste vältimise vahelisi kompromisse.

 

Viimasena, kliimamuutuste globaalne ja põlvkondade vaheline olemus viitab probleemi aluseks olevatele filosoofilistele mõõtmetele. Kuigi on intuitiivne, et praegusel põlvkonnal on teatav eetiline vastutus jätta elamiskõlblik maailm tulevastele põlvkondadele, on selle kohustuse ulatus ebaselge. Sama kehtib ka üksikute riikide kohta, kes on lubanud vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, et aidata kaitsta keskkonnatervist, kuid peavad seejärel nende lubaduste täitmisel silmitsi seisma tegelike majanduslike ja sotsiaalsete kuludega. Nende kuludega silmitsi seisvad arenguriigid võivad kokku puutuda täiendavate väljakutsetega, kuna kliimamuutuste mõju langeb tõenäoliselt ebaproportsionaalselt vaestele, tõstatades seega ka õigluse ja ebavõrdsuse küsimused.

 

 

Aruteluküsimused

1) Millist kahju võib tekitada see, kui ei võeta meetmeid kliimamuutuse ohjeldamiseks? Millist kahju võib süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine tekitada? Vaadelge seda

a) globaalsel; b) riiklikul (Eesti) ja c) Shell (ettevõtte) kontekstis.

 

2) Väidetavalt on praegu süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise ja globaalse soojenemise pidurdamise meetmed teatud maailma elanikkonna rühmade jaoks reaalsed kulud, samas kui sellistest meetmetest saadav kasu on abstraktsem. Kuidas peaksime kliimamuutustega tegelemisel tasakaalustama käegakatsutavaid kulusid olevikus ja abstraktseid tagajärgi tulevikus? Seletage seda

a) globaalsel; b) riiklikul (Eesti) ja c) Shell (ettevõtte) tasandil.

 

3) Kui teil oleks võimalik soovitada keskkonnapoliitika muudatusi või tegevusi, siis mida ja miks te propageeriksite? Vaadelge seda

a) üksikisiku; b) (endal äriideest lähtuva) ettevõtte tasandil.

 

4) Kas jõukatel riikidel on suurem vastutus võtta meetmeid ja kanda rohkem kliimamuutuste ohjeldamise kulusid kui arengumaadel? Selgitage oma arutluskäiku

a) suurriigina (nt. USA); b) väikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).

 

5) Arvestades, et kliimamuutuste negatiivsed mõjud langevad tõenäoliselt ebaproportsionaalselt vaestele, kuid arengumaad peavad suurema majanduskasvu saavutamiseks sageli suurendama tarbimist ja heitkoguseid, siis kas arenguriigid peaksid teie arvates olema vabastatud kliimamuutuste kontrolli all hoidmisest? Miks või miks mitte? Selgitage oma arutluskäiku

a) suurriigina (nt. USA); b) väikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).

 

6) Pariisis heaks kiidetud kliimamuutuste kokkulepe põhineb osalevate riikide vabatahtlikel eesmärkidel ja lubadustel. Kas oleks eetiliselt lubatav kehtestada riikidele ja üksikisikutele süsinikuheite eesmärke ning neid karistustega jõustada? Selgitage oma arutluskäiku:

a) suurriigina (nt. USA); b) väikeriigina (nt. Eesti); ning c) arengumaana (nt. India).

 

Lisamaterjale lugemiseks:

https://www.err.ee/1608374612/arengumaad-nouavad-taastuvenergiale-uleminekuks-triljoneid-dollareid

https://envir.ee/pariisi-kokkulepe

 

Kasutatud kirjandus:

https://ethicsunwrapped.utexas.edu/case-study/climate-change-paris-deal

https://eur-lex.europa.eu/content/paris-agreement/paris-agreement.html?locale=et