Eetika seosed
EETIKA SEOSED
Eetika seosed
Eetikaga on seotud moraal, religioon ja etikett. Kuigi eetikat ja moraali kiputakse omavahel segamini ajama, siis vaatleme moraali, religiooni ja etiketi mõisteid.
Erinevad eetika uurijad on eetikat ja moraali kas samastanud või leidnud terminite sisus erinevusi. Käesolevas õpiobjektis neil vahet ei tee ja kasutatakse terminit “eetika.” Moraal tuleb ladinakeelsest sõnast “moralis” – kombeline. Termini võttis kasutusele Cicero 300 a pärast Aristotelest. Moraal on normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse.
A. H. Tammsaare on kirjutanud viieosalise suurteose õigusest ja õiglusest. Õigusel ja seadustel on eetika ja moraaliga küll kokkupuutepunkte, kuid neid ei saa samastada. Juba enne seaduste kehtestamist allusid inimesed kommetele ja elukorraldust reguleerinud tavadele. Tänapäeval leidub tegevusi, mis on küll ebaseaduslikud, kuid ei ole ebaeetilised. Näiteks kiiruse ületamine raskesti haige inimese haiglasse toimetamiseks (Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007).
Religioon on ajalooliselt mõjutanud eetikanormide kujunemist. Kuigi paljud religiooni käitumisnormid on ühiskonna koostoimimiseks vajalikud (näiteks kümnes käsus kirjas olevad keelud tappa ja varastada), siis need on ilmutuslikud: antud inimestele jumaliku ilmutuse läbi ning kirja pandud pühakirjas. Eetika normid on seevastu mõistusel põhinevad.
Etiketi all mõeldakse kultuuri poolt määratletud käitumisreegleid: mis on viisakas ja ebaviisakas. Järjekindlat etiketi eiramist võib siiski mõne eetikateooria kohaselt pidada ka ebaeetiliseks. Etiketi reeglitel pole siiski moraalset ülimuslikkust.
Järgnevas tabelis on toodud eetika, religiooni, seaduse ja etiketi omavahelised seosed.
Tabel 2. Eetika, religiooni, seaduse ja etiketi vahekord
| Valdkond | Normatiivsed vastandid | Sanktsioonid | |
| Eetika | õige ja väär, nagu neid määratlevad südametunnistus või mõistus |
südametunnistus, kiitus ja laitus, reputatsioon | |
| Religioon | õige ja väär (patt), nagu neid määratleb usuline autoriteet | südametunnistus – igavene tasu ja karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt | |
| Seadus | seaduslik ja ebaseaduslik, nagu neid määratlevad kohtuorganid | eadusandliku kogu poolt määratud karistused | |
| Etikett | sobiv ja ebasobiv, nagu see on kultuuris määratletud |
|
Eetika aluseks on väärtused ja väärtushinnangud. Väärtuste näiteks on elu, armastussuhted, vabadus, privaatsus, õnn, usaldus, loominguline tegevus, ausus, tervis, majanduslik turvatunne. Väärtused on need, mida inimesed ihaldavad ning mis teevad elu elamisväärseks (Pojman 2005).
Ärieetikas on kolm peamist väärtust, millest lähtuda: kasum, klient ja tema heaolu ning keskkond. Samaaegselt kõiki kolme täies mahus saavutada pole võimalik. Erinevates ärikultuurides on prioriteedid erinevad. (Noormägi, 2008)
Tabel 3. Väärtuste võrdlus lähtuvalt geograafilisest asukohast
| Angloameerika | Kontinentaaleuroopa | Skandinaavia | Eesti |
|---|---|---|---|
| 1. kasum | 1. klient | 1. keskkond | 1. kasum |
| 2. klient | 2. keskkond | 2.-3. klient ja kasum | 2. keskkond |
| 3. keskkond | 3. kasum | 2.-3. klient ja kasum | 3. klient |
Lähtuvalt tabelis 3 toodust saame näha, et väärtused võivad kultuuriliselt ja geograafiliselt olla erineva tähtsusega.
Ema ületab maanteel sõites piirkiirust +20km/h. Autos on 3-aastane laps, kel on käel kaks torkejälge ja käsi on üles paistetanud. On teada, et hoovi on sattunud aeg-ajalt rästikuid, samuti on käes suvine sääskede ja parmude tipphooaeg. Ka naabri mesilased käivad lillepeenral aktiivset korjet tegemas. Seega on potentsiaalseid põhjuseid mitmeid ja välistada ei saa neist ühtegi. Ema on koos lapsega teel kohaliku kiirabibrigaadi juurde, et saada sealsetelt meedikutelt esmane hinnang ja abi. Kiirabi ei ole ajaliselt mõistlik kutsuda, kuna lähim brigaad on eelmiselt kutselt tagasi sõitmas ja jõuaks oma jaama u. 10 minutiga (kaugus 20km, seega ajavõit ca. 25 minutit), teine brigaad asub 45 km kaugusel ning lähim haigla 75km kaugusel.
Arutelu: kas tegemist on eetiliselt õige või väära teoga?
Kas antud juhul on õigustatud:
kiiruseületus kui Liikluseeskirja rikkumine;
kiiruseületus kui tegu, mis toob kõige parema tagajärje (lapsele kiireim abi);
kiiruseületus kui tegu, mis kõige parema tagajärje saavutamise ajal võib tuua kaasa teiste inimeste heaolu vähenemise (alates teeservas jalakäija tolmutamisest kuni potentsiaalse liiklusõnnetuseni).
