2.3.2 PESTLE analüüs

 2.3.2. PESTLE ANALÜÜS

Jätkusuutlikkus peab väljenduma ka ettevõtte ärimudelis. Seega on mõistlik vaadelda investeeringuid jätkusuutlikkuse kui lisakuludesse vaid investeeringuna tulevikku, kasumlikkusele.

Jätkusuutlikku ärimudelit koostades tuleb silmas pidada:

  1. Keskkondlikku väärtust, mida ettevõte loob st. mil moel ja millistes etappides ettevõtte tegevus on
  • ringmajanduslik (narrowing, slowing, closing loops);
  • mõistliku ressursikasutusega („kaevandamine“, taaskasutamine);
  • pikema elu-, kasutuseaga;
  • lisanud tootele või selle osadele olelusringi tsükleid;
  • hoidnud kasutatud ressursside/materjalide taaskasutust (sh. ringluses hoidmine).
  1. Kuidas ettevõte loob majanduslikke lisandväärtust (võimaldades omakorda ettevõttel olla ringmajanduslik)
  2. Milline on ettevõtet ümbritsev ringmajanduse sotsiaalne võrgustik?

Ettevõtte jätkusuutlikkust määravate, soodustavate ja piiravate tegevuste analüüsiks kasutatakse ka PESTLE raamistikku. PESTLE raamistik on levinud ettevõtluses kasutatav tööriist, mis võimaldab hinnata planeeritava jätkusuutliku tegevuse haakumist ümbritseva majandus- ja sotsiaalse keskkonnaga. PESTLE edukaks kasutamiseks on vaja selgelt määratleda ja eristada ettevõttest väljaspool asuvad tegurid ja ettevõttesisesed tegurid. PESTLE korrektsel rakendamisel on võimalik seda kasutada jätkusuutliku ärimudeli rakendamisele kohanduvate poliitiliste, majanduslike, ühiskondlike, tehnoloogiliste, keskkonna ja juriidiliste tegurite ning nende mõju välja selgitamiseks.

joonis 8

Järgnevalt vaatleme iga PESTLE analüüsi osa eraldi:

P- poliitilised tegurid (Political, seadusandlus, majanduspoliitika jm) – ülevaade ettevõtluspoliitikast ja arengusuundadest riigis, valitsev erakond ja nende ettevõtluspoliitika.

Soodustavad tegurid:

  • jätkusuutlikkuse ja rohemajanduslikkuse toetamine poliitilisel tasemel,
  • maksusoodustused,
  • taastuvate ressursside kasutamise soodustamine.

Takistavad tegurid:

  • Taaskasutust puudutavatel maksudel ja regulatsioonidel võib olla ka jätkusuutlikkust takistav mõju.

E- majanduslikud tegurid (Economical, töötus, demograafiline seisund, religioon jm) – sihtturu detailsem analüüs – vanus, sugu, kultuur, tarbimisharjumused, sissetulek, hariduse ja töötuse tase (nt Statistikaamet jt);

Soodustavad tegurid:

  • Ressursi hinna volatiilsus soodustab toodete ümbertöötlemist ettevõtete poolt,
  • Taaskasutus tõstab ettevõtete vastupidamisvõimet turukõikumistele,
  • Taaskasutus võimaldab pakkuda sama head kvaliteeti odavamalt.

Takistavad tegurid:

  • Kõrgemad investeerimiskulud
  • Kõrgem tootmiskulu
  • Ebakindlus, kas tasu toota.

S- sotsiaalsed tegurid (Social, demograafiline seisund, religioon jm) – sihtturu detailsem analüüs – vanus, sugu, kultuurilised erinevused, tarbimisharjumused, sissetulek, hariduse ja töötuse tase (nt Statistikaamet, kohalikud omavalitsused jt). Elanike vananemine, välistööjõud ja sellest tulenevad juhtimisotsused.

Soodustavad tegurid:

  • Tarbija vajaduste parem mõistmine,
  • Tarbijate suurem keskkonnateadlikkus,
  • Teenusemjandus (hooldus jne.) ühendab sotsiaalseid rühmi ja toetab kohalikku tööhõivet.

Takistavad tegurid:

  • Tarbijatel on keskkonnast ükskõik,
  • Tarbijad ei ole lihtsalt keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike alternatiividega kursis.

T – tehnoloogilised tegurid (Technological, tootearendus, innovatsioon jm) – kas ja kui oluline on riigi jaoks innovatsioon, teadus- ja arendustegevused ning selle toetamine, efektiivsuse ja kasumlikkuse olulisus.

Soodustavad tegurid:

  • Efektiivsem ressursikasutus,
  • Infotehnoloogia.

Takistavad tegurid:

  • Ebaefektiivne/vananenud tehnoloogia,
  • Puuduv tehnoloogia.

L – õiguslik keskkond (Legal, seadused, toll, maksundus – siseriiklik ja rahvusvaheline jm) – teadlikkus valdkondlikest riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kehtivatest õigusaktidest, tegevusloa taotlemise protsess jne.

Soodustavad tegurid:

  • Tugev seos keskkonnanäitajate ja vastava seadusandluse vahel,
  • Regulatsioonid toodete garantiiajale, jäätmekäitlusele jne.

Takistavad tegurid:

  • Seadusandlus erineb riigiti, samuti sõltuvalt ettevõtte tegevusalast ja asukohast,
  • Toote omandiõigusest tulenevad riskid.

E – keskkonnaalased tegurid (Environmental, keskkond, kliima, saastus jm) – ilmastiku mõju ettevõtlusele (nt. hooajalised ärid, põllumajandus), ökoloogiline jalajälg, ülemaailmne kliima soojenemine, looduskatastroofid ja ökoloogilistest standarditest lähtumine.

Soodustavad tegurid:

  • Ringmajanduslikkus ja jätkusuutlikkus sensu lato on teatud tarbijatele üha olulisem, sellest rääkimine suurendab edu.

Takistavad tegurid:

  • Kas on kindel, et see, mida tehakse, on jätkusuutlik?

Peale poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete, tehnoloogiliste, seadusandlike ja keskkonnaalaste tegurite eraldi analüüsimist tuleb koostada ettevõttele tegevusstrateegia, mis võimaldab ära kasutada soodustavaid tegureid ja tegeleda takistavate tegurite ületamisega.


Tartu tselluloositehas on levinud nimetus Est-For Invest OÜ Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase kohta, mille potentsiaalseks asukohaks on avalikkuses peetud Tartu linna lähikonda, sealhulgas Vorbuse küla ümbrust. Loe läbi antud juhtum (Juhtumianalüüs 3 või lingilt https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_tselluloositehas) ja täida PESTLE analüüs, lisades igasse lahtrisse 2-5 märksõna.

JOONIS

Allalaetav fail on siin:   pestle_analuus.docx