1.3.3. EETIKAKOODEKSI TÄITMINE

Eetikakoodeks, mida ei täideta, toob kahju.

Fiktiivne eetikakoodeks, mida ei täideta ja mis loodi algsest entusiasmist või soovist eetilisema näida (kui ollakse) toob tegelikult hoopis kahju. Kui erakond Res Publica enne 2003. riigikogu valimisi eetikakoodeksi koostas, siis pärast valimisi ja võimule saamist tuletati seda meedias ebaeetiliste tegude puhul korduvalt meelde. Ministriks saanud Ken-Marti Vaher jäi juba paar kuud pärast valimisi Viljandis kihutamisega vahele. Vaher jätkas ministriametis, kuigi ta oli lubanud: “…luban anda endast parima, järgides seadusi ja erakonna eetikakoodeksit… Kui murran teile antud sõna, siis astun tagasi, hüvitan tekitatud kahju ning vabandan teie ning valijate ees.” (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007).

Teistpidi ei saa ka ettevõtet, kel eetikakoodeks puudub, pidada ebaeetiliseks. Juhtkonna pidev töö eetika- ja moraalinormide järgimisel võib ettevõtte tegevuse vägagi eetiliseks muuta. Organisatsioonisisene kultuur ongi paljuski selle juhtide nägu.

Kui eetikakoodeks on kirja pandud, tuleb selle täitmist nõuda, innustada ja kontrollida. Seda, et eetikakoodeks tegelikult ka tööle hakkaks, mõjutavad kõige enam juhtide eeskuju ja koolitused (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007).

Eetikakoodeksi koostamine on organisatsiooni jaoks vabatahtlik ettevõtmine ning seda väljaspool organisatsiooni reeglina kinnitada ei ole vaja. Eetikakoodeksi koostamise initsiaatoriks on reeglina organisatsiooni tippjuhtkond, kes selle tihti ise koostab (Meel, 2003).

Kutse- ja ettevõtete liitude eetikakoodeksid näevad üldiselt ette aukohtu-laadse organi, mis organisatsiooni sees arutab juhtumeid, kus kahtlustatakse eetikakoodeksi rikkumist. Järgnevalt on toodud kolme erialaliidu eetikakoodeksite kirjeldused ja mõjujõud.

Autoettevõtete Liidu aukohtusse võib pöörduda igaüks, kes leiab, et tema õigusi on vastava valdkonna ettevõtete poolt rikutud. Eetikakoodeks soovitab, et aukohtusse kuuluksid lisaks oma liikmesorganite esindajatele ka näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja maksuameti esindajad. Suurt mõjuvõimu aukohtul pole, ta võib teha taunivaid või mittetaunivaid otsuseid. (Autoettevõtete Liit, 2022).

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Pressinõukogu poole võib pöörduda igaüks, kes tunneb, et tema kohta avaldatud materjalid ei ole kooskõlas ajakirjanduse hea tavaga. Pressinõukogu otsused on taunivad (kui Pressinõukogu tuvastab hea ajakirjandustava rikkumise) või õigeksmõistvad (kui Pressinõukogu ei tuvasta hea ajakirjandustava rikkumist). Ajalehed kohustuvad avaldama tauniva otsuse. Pressinõukogu otsused tuleb avaldada muutmata kujul ilma toimetuse kommentaarideta. Veebiväljaanded kohustuvad avaldama tauniva otsuse artikli juures, mille puhul Pressinõukogu rikkumise tuvastas ja lisaks viitama otsusele vaidlusaluses artiklis. Ringhäälingujaamad kohustuvad avaldama tauniva otsuse eetris. Kõik otsused avaldatakse internetis Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleheküljel Pressinõukogu rubriigis.

Pressinõukogu otsused on kättesaadavad siin: Pressinõukogu otsused – Eesti Meediaettevõtete Liit (meedialiit.ee)

Eesti Advokatuuri aukohus võib seevastu määrata nii rahalisi karistusi kui ka patustanuid advokatuurist välja heita (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007). Väljaheidetu ei saa Eesti seaduste kohaselt enam advokaadina töötada.

Eesti Advokatuuri aukohtu lahendeid võib näha siin: https://advokatuur.ee/est/advokatuur/aukohus/aukohtu-lahendid-2019/2020

Eraettevõtete eetikakoodeksid võivad samuti sätestada selle, et koodeksis kehtestatud nõuete mittejärgimisel võidakse töötajat karistada või vallandada.