ORGANISATSIOON INFOÜHISKONNAS

Õppejõud: Maria Murumaa-Mengel ja Maia Klaassen

Orienteeruv ajakulu 2-3 tundi.

 Kokkuvõte: teemaks on organisatsioonide enda erinev kommunikatsioon ja mainekujundus; töötajapoolne organisatsiooni esindamine sotsiaalmeedias (ka töövälisel ajal!); tundlikud andmed ja töökohad, kus kindlasti ei tohi stoorisid teha; kehva digitaalse jalajälje tagajärjed karjäärile.

Desinfo test

Mine ja lahenda test aadressil https://disinfotest.org – see on riskimaatriksi tulemusega test, kus õpid (vaat et kogemata!) enda vastuste esitamise järel. Loe kaasuseid, mõtle kaasa. Küsimus pole testi täites veedetud ajas, vaid hoopis uue teadmise varasemaga sidumises. Test töötab kõige paremini desktop versioonis (st mitte nutitelefonis, vaid arvutis). 

Ülevaatlikku videoloengut kokku võttev iseseisev enesetest

 Nimeta üks organisatsioon/ettevõtte, kellel on nende digijälgede põhjal otsustades hea maine? Jäta kõrvale isiklikud kokkupuuted, püüa otsustada ainult sotsiaalmeedia- ja veebikommunikatsiooni põhjal.

 Nimeta üks organisatsioon/ettevõtte, kellel on nende digijälgede põhjal otsustades halb maine? Jäta kõrvale isiklikud kokkupuuted, püüa otsustada ainult sotsiaalmeedia- ja veebikommunikatsiooni põhjal.

Mõtle situatsioonile, kus sa hakkad astuma ülikooli, valima kutseharidusasutust, vahetama töökohta vms suurele professionaalsele elumuutusele. Näiteks võid kujutleda, et soovid astuda Tartu Ülikooli mingile erialale, Tartu VoCo-sse mõnda elukutset õppima minna või kandideerida tööle Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Aga võid muidugi selles harjutuses kasutada neid organisatsioone ja ettevõtteid, millega seoses sa päriselt plaanid mingeid karjäärialaseid samme astuda. Guugelda ja otsi nende organisatsioonide kohta infot. Katseta erinevate sõnade kombineerides, et leida ka selline materjal, mida organisatsioon võib olla ei tahaks, et sa leiaksid (organisatsiooni nimi + “skandaal” või “probleem” või “kriitika” või “konflikt”). 

 Milline on selle organisatsiooni/ettevõtte maine?

 Mille põhjal sulle selline tunne jääb?

 Millist infot avaldab ja toetab organisatsioon/ettevõte ise?

 Millist infot avaldavad teised osapooled; konkurendid; ajakirjandus; kliendid/kasutajad; (endised) töötajad jne?

Lisamaterjalid

 Infoteadlane Krista Lepik räägib info otsimisest ehk mis saab siis, kui tavalisest Google’i otsingust enam ei piisa. Selle e-loengu peamine sihtrühm oli ajakirjanikud, aga Krista jutust on kaasa võtta paljutki ka kõigil teistel: https://bbb.ut.ee/playback/presentation/2.3/8cdfb2589da12c825f493eac82ceec28930ad03b-1610701035900?meetingId=8cdfb2589da12c825f493eac82ceec28930ad03b-1610701035900

Ajakirjaniku kingadesse aitavad end asetada ka need Signe Ivaski lühiloengud:
(1) Mis on Uudis? (eesti k, vene k)

(2) Uudiste pealkirjad ja sotsiaalmeedia (eesti k, vene k)