Isikute vastu suunatud küberrünnakud
ISIKUTE VASTU SUUNATD KÜBERRÜNNAKUD
Loe läbi alljärgnev tekst ja soorita teadmisi kinnistav test
Teadlased: kolm lihtsat põhimõtet aitavad hoida end pettuste ja valeinfo eest
Petuskeemide ja valeinfo kahjude eest saab iga inimene end kaitsta, kui järgib kolme lihtsat põhimõtet, mille pakkusid välja Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased Kristjan Kikerpill ja Marju Himma oma erinevate uuringute põhjal.
FOTO: KRISTJAN KIKERPILL
Politsei andis taas teada, et korravalvurite või pangatöötajatena esinevad kelmid petavad inimestelt välja kümneid tuhandeid eurosid. Või siis lugu, kuidas ähvardati jagada inimesest piinlikke pilte, mis kogutud internetist, ja ohver muidugi maksis. Ja siis juhtum, kus inimene läks kaasa sotsiaalmeedias nähtud infoga suurt tootlikkust lubanud investeerimisskeemist, kuid mis jättis “investorid” lõpuks tühjade pihkudega.
Noid, pealtnäha õpetlikke lugusid võib rääkida lõputult, kuid neist pole kasu, vaja on hoopis universaalseid aluspõhimõtteid. Tartu Ülikooli doktorant Kristjan Kikerpill uuris oma doktoritöös kuritegevust kui kommunikatsiooni, täpsemalt seda, millist ohvriks langemise ennetamist toetavat informatsiooni lekib inimestele nende vastu suunatud netikelmuste ja manipulatsioonirünnete sõnastusest, näiteks olukorras, kus inimeselt üritatakse raha välja petta telefonitsi.
Ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma osaleb meediakirjaoskuse projektis SMaRT-EU, milles otsitakse erinevaid viise, kuidas inimene saaks end kaitsta manipuleeriva või kahjustava info eest. Omavahel arutades jõudsid Kikerpill ja Himma tõdemusele, et nii kuritegevusliku manipulatsiooniründe kui ka valeinfokampaaniate vastu kaitsmisel aitavad üsna sarnased põhimõtted.
Igaüks võib olla ohver
Lollilt tulebki raha ära võtta – see võib kõlada nii mõnegi peavangutuse kõrvale, kui loetakse järjekordset lugu, milles keegi on pettuse ohvriks langenud. “Kui leida õige olukord, õige kontekst ja õige haavatavusnupp, mida just tol momendil vajutada, pole keegi kelmuste eest sada protsenti kaitstud. Põhjendamatu eksimatuse tunne ja painav soov ohvreid parastada on tunnusmärgid, mis esinevad neil, kes pole oskusliku kelmi teele sattunud,” nendib Kikerpill.
Sama kehtib valeuudiste või mistahes muus vormis infohäirete kohta, leiab Himma. Valeuudised on sageli rohkem uudiste moodi kui ajakirjanduslikud uudised ise. “Levinuim valearusaam on, et valeuudised levivad ajakirjanduses, sest kui on uudis, ju siis ajakirjanduslik,” märgib Himma. Tegelikult levivad need enamasti alternatiivmeedia väljaannetest ning sotsiaalmeedia abil. Kuid nende ühisosa on emotsionaalne ligitõmbavus: need äratavad tähelepanu ohu või negatiivsusega ja kutsuvad üles teatud viisil tegutsema.
“Just ükspäev klõpsasin Facebookis artiklile, millel oli foto Kaja Kallasest ning pealkiri rääkis piirangute tõttu enesevalitsuse kaotamisest. Leht jõudis vaevalt avaneda, kui sain aru, et tegu oli fabritseeritud lehega, mis ilmselt paigaldas mu arvutisse pahavara,” kirjeldab Himma. Kui meediauurija langeb sellise valeinfo lõksu, võib see juhtuda igaühega.
Kontrolli allikat, kuid vaheta kanalit
Kuigi enamlevinud soovitus on kontrollida info allikat, ei toimi see enam alati. Propaganda või kahjustava eesmärgiga levitatav info võib olla täiesti tõene, kuid valikud ja rõhuasetused on tehtud viisil, et pidevalt vahendatud lood jätavad mingist teemast ühekülgse, sageli ärritava või äreva ja vaenu õhutava mulje.
“Infot tuleb kontrollida ning enamasti piisab esialgu lihtsast otsingumootorist. Mis vastuse see annab info algallika kohta? Kas sama vastuse saab erinevatest, teineteist välistavatest allikatest?” toob Himma välja.
Kikerpill lisab, et pettuste puhul ei ole vahet, kas see tuleb e-kirjana, telefonikõnena või ilmub pettur sulle ukse taha. Oluline on kontrollida infot mingist teisest kanalist: e-kirja puhul mitte klõpsata selles sisalduvale lingile või manusele, vaid hoopis googeldada näiteks kirja saatjat. Telefonikõnes väidetavat tasub kontrollida pereliikmelt või tuttavalt küsides või samuti internetis väitele tõestust otsides.
“Pettus on kanalineutraalne,” sedastab Kikerpill. See tähendab, et inimene peaks ära unustama, et teatud tüüpi pettused levivad teatud kanalites. Vastupidi, pettusel on universaalsed tunnused olenemata kanalist, kus see tehakse ning seepärast jõuab valele jälile teise kanali abil infot kontrollides.
Üks pettuste ja valeinfo ühisjoon on tegudele suunamine.
Märka, et sind suunatakse tegutsema
Vaata huvitavat pakkumist, külasta lehte, ava manus, võta pangast raha välja, osta kohe, see ohustab ka sind, anna ligipääs, kanna raha, allkirjasta petitsioon… Näete neis ühisosa? See on üleskutse tegutsema, kas kohe või häälestama end pikemas perspektiivis teatud viisil käituma.
“Klõpsamine on ka tegu!” juhib Kikerpill tähelepanu. Himma lisab, et desinformatsiooni puhul võib inimest ärgitada teatud viisil hääletama valimistel, protestima (poliitiliste) otsuste vastu või levitada hirmu ja paanikat, mis teatavasti levib sealt edasi juba suust-suhu.
Seega enese kaitsmiseks pettuste ja infohäirete eest, tuleb kohe hinnata, kas ja mida teid ärgitatakse tegema. “Kui on mingitki sorti üleskutse, tuleks asuda kriitiliselt kontrollima saadud infot,” ütleb Himma. “Ja aeg tuleb maha võtta,” sõnab Kikerpill ja lisab: “Ära kiirusta, raha ei pea kiirelt sinu juurest lahkuma. Päris olukordades, kus on tõesti vaja raha kanda, seatakse selleks tähtajad ja antakse aega.”
Sageli kasutavad petturid ära just ajasurvet: “tee ülekanne kiiresti”, “ainult kohe investeerides saad suure kasumi”, “teie lähedane vajab kohe abi”. Ajasurve tekitab paanikat, milles inimesed ei suuda enamasti selgelt mõelda ning asuvad otsustama ja tegutsema emotsioonide pealt.
Kuna kelmide ja valeinfo levitajate ärimudel on üles ehitatud veenvusele, kasutatavad nad tegudele suunavate sõnumite veenvuse tõstmiseks sageli ära parasjagu ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Need loovad petusõnumitele ja valeinfole tarviliku tausta ehk ühiskondliku konteksti. Kontekstiks võivad olla nii poliitiline kiskumine, jõulud kui ka vahetult vabanenud pensioniraha.
Tunne ära emotsiooniga mängimine
Äkki teate neid olukordi, kus kerjus küsib tänaval turistidelt 10 eurot oma just täna sündinud lapsele. “Tõenäoliselt on tal eelmised neli kuud iga päev laps sündinud,” nendib Kikeprill oma kogemust meenutades.
Sellised situatsioonid on petistel hästi läbimõeldud ja harjutatud. Need mängivad inimeste emotsioonidel ning neil on vaid üks eesmärk: saada sihtmärk viivitamatult juhiste järgi tegutsema, näiteks lingil klõpsama või tundmatut tarkvara paigaldama, ja kelmidele viimaste soovitut edastama. Kelmide jaoks on olukorra kontrollimine äärmiselt oluline ning seegi on kõigi pettuste ühisosa.
Valeuudis või mistahes muu eksitava või kahjustava sisuga info tekitab meis alati tugevaid emotsioone. “See võib meid vastandada millelegi või hoopis panna tugevalt millelegi kaasa elama. Näiteks vaktsiinivastast kõnetab tugevalt emotsionaalne lugu vaktsiinide kahjustavast mõjust ning see võibki olla info levitaja eesmärk – veenda inimest tugevamalt juba olemasolevates seisukohtades,” selgitab Himma.
Pettustest on väga levinud skeemid, kus inimestelt küsitakse raha nende õnnetusse sattunud lähedase jaoks või kogutakse raha raskesti haige inimese tarvis, kes aga kiire infootsingu tulemusena osutub väljamõeldud tegelaseks.
Kui sinuni jõudev info tekitab kaastunnet, viha, kurbust, hirmu või muid tugevaid tundeid ja paneb emotsionaalselt reageerima, kaalu, kas see võib olla kellegi pahatahtlik soov sind petta või valeinfoga mõjutada.
Märka SKEEMI, peata PÄTT
Üksikud lood ei anna võimalust õppida, mida teha teisiti. Pigem on vaja aluspõhimõtteid, kuidas ära tunda võimalikku pettust. “Lõkke ääres ei räägita lihtsalt niisama lugusid. Mis on muinasjutu rääkimise eesmärk? Selles on alati mingi õpetlik iva,” räägib Kikerpill. Küberpettuste taga ühisjooni otsides leidiski ta selle üldkehtiva õpetliku mustri, mis kehtib ka infohäirete äratundmisel. Ta on selle võtnud kokku sõnamänguna “märka SKEEMi, peata PÄTT”, kus pettuse olemuse loetlevad üles järgmised märksõnad: sõnum, kontekst, edastusviis, emotsioonidega mängimine, pettus ärgitab tunnetepõhiselt tegutsema.
Too mõni näide petuskeemist, millega oled ise kokku puutunud või millest olid enne selle artikli lugemist kuulnud.
“Kuna kelmide ja valeinfo levitajate ärimudel on üles ehitatud veenvusele, kasutatavad nad tegudele suunavate sõnumite veenvuse tõstmiseks sageli ära parasjagu ühiskonnas toimuvaid sündmusi. Need loovad petusõnumitele ja valeinfole tarviliku tausta ehk ühiskondliku konteksti. Kontekstiks võivad olla nii poliitiline kiskumine, jõulud kui ka vahetult vabanenud pensioniraha.” Too veel mõni näide praegu aktuaalsetest teemadest, mida kelmid saavad ära kasutada petuskeemide üles ehitamisel ja lugudes, mida nad ohvritele räägivad.
