{"id":6,"date":"2024-04-04T07:39:42","date_gmt":"2024-04-04T04:39:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/3-kust-tuleb-eneseusk\/"},"modified":"2024-05-02T10:42:39","modified_gmt":"2024-05-02T07:42:39","slug":"3-kust-tuleb-eneseusk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/3-kust-tuleb-eneseusk\/","title":{"rendered":"3. Kust tuleb eneseusk?"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"wp-image-100\" style=\"width: 50px;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus.png\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus.png 1080w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"> <span style=\"color: #28aae1;\">3. KUST TULEB ENESEUSK?<\/span><\/h1>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:10pt;margin-bottom:0pt\">\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<hr>\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:10pt;margin-bottom:0pt\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Eneseusu teooria (Bandura, 1977; 1982; 1997) kohaselt on eneseusul neli allikat ja iga allika puhul on avastatud mitmeid n\u00fcansse, mis omakorda m\u00f5jutavad seda, kui tugeva ja stabiilsena eneseusk avaldub. J\u00e4rgnevalt nendest l\u00e4hemalt. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\"color:#1155cc\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>A. V\u00f5imestavad meisterlikkuse kogemused. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Vankumatu eneseusk ehitatakse j\u00e4rjekindlale raskuste ja takistuste \u00fcletamise kogemustele, n\u00e4iteks tasakaaluliinil k\u00f5ndimise v\u00f5i matemaatika \u00f5ppimisel. Kuna kogemused pakuvad k\u00f5ige otsesemat infot selle kohta, kui edukalt me millegagi hakkama oleme saanud, siis avaldavad kogemused ka <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>k\u00f5ige tugevamat m\u00f5ju<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span> meie eneseusule. Seet\u00f5ttu aitavad edukogemused meil v\u00e4ga h\u00e4sti eneseusku kasvatada. N\u00e4iteks, kui sul on varasemast kogemusi, et saad kooris laulmisega h\u00e4sti hakkama, t\u00f5stab see koorilaulu alast eneseusku. Teisalt, eba\u00f5nnestumised \u00f5\u00f5nestavad eneseusku, eriti siis, kui koged eba\u00f5nnestumist mingis valdkonnas enne, kui j\u00f5uad selles valdkonnas endale tugeva eneseusu kujundada. N\u00e4iteks, kui \u00f5pingute ajal statistikaga kokku puutudes j\u00e4\u00e4d korduvalt j\u00e4nni, on lihtne kaotada usk, et v\u00f5iksid statistika meetodite kasutamisega tulevikus hakkama saada. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Meisterlikkuse kogemuste m\u00f5ju s\u00f5ltub <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>varasematest uskumustest <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>enda kohta<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span> N\u00e4iteks, kui varasemate kogemuste tulemusena madalama eneseusuga inimene kogeb edu, siis ei kipu ta eduelamuste p\u00f5hjuseks pidama mitte oma v\u00f5imekust, vaid pigem suurt pingutust ja n\u00e4htud vaeva. Samas juba enesekindlam inimene kipub eduelamuste p\u00f5hjuseks pidama ennek\u00f5ike oma v\u00f5imeid. Kui meil aga on \u00f5nnestunud korduvate eduelamuste tagaj\u00e4rjel kujundada tugev eneseusk mingis tegevusvaldkonnas, ei avalda juhuslikud eba\u00f5nnestumised sellele t\u00f5en\u00e4oliselt suurt m\u00f5ju. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Eneseusu ehitamisel m\u00e4ngib rolli ka see, kui <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>keeruline <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>vastav \u00fclesanne sulle <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>tundub<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. See t\u00e4hendab, et m\u00f5nikord v\u00f5ib edu kogemine eneseusku hoopis v\u00e4hendada. Kui me mingi \u00fclesande lahendamise k\u00e4igus m\u00e4rkame kas \u00fclesande enda mingeid hirmutavaid tahke v\u00f5i iseenda toimetulekuoskuste piire, siis v\u00f5ib eneseusk v\u00e4heneda isegi \u00fclesande eduka l\u00f5petamise puhul. N\u00e4iteks, kui tasakaaluliinil k\u00f5ndimine isegi suure vaevaga \u00f5nnestub, siis ei pruugi see tekitada usku, et j\u00e4rgmisel korral v\u00f5iks see uuesti \u00f5nnestuda. Seega, raskena tunduvad \u00fclesanded ei pruugigi meid alati julgustada. Veelgi enam, kui keegi on mingis valdkonnas selgelt madala eneseusuga, ei pruugi ta eduelamusi t\u00f5siselt v\u00f5tta \u2013 ta v\u00f5ib edukogemused oma m\u00f5ttes \u00e4ra t\u00fchistada ja ikkagi oma madala eneseusu k\u00fclge klammerduda. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Meisterlikkuse kogemuste m\u00f5ju s\u00f5ltub veel rakendatud <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>pingutusest<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. Kui edu saavutatakse suure pingutuse l\u00e4bi, v\u00f5ib kergesti juhtuda, et eneseusk v\u00e4heneb, kuna inimene ei pruugi uskuda, et tal v\u00f5iks tulevikus sama suure pingutuse tegemine \u00f5nnestuda. Enamgi veel, kui \u00fclesande sooritamise tingimused on head ja me ka siis eba\u00f5nnestume tugeva pingutuse foonil, siis kipume sellest j\u00e4reldama, et ju on meie v\u00f5imed viletsad ja eneseusk v\u00e4heneb. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Viimaks <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>m\u00e4ngib rolli ka see, millisena sa <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>ennast <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>\u00fclesande sooritamise k\u00e4igus <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>tajud<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. Sama \u00fclesande sooritamisel ilmnevad erinevatel kordadel ikka suuremad v\u00f5i v\u00e4iksemad k\u00f5ikumised \u2013 m\u00f5nikord tuleb sama asi paremini v\u00e4lja, teinekord kehvemini. Kui kehvematele kogemustele palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, siis takistab see eneseusu tugevdamist vastavas valdkonnas. Sama kehtib ka v\u00e4lise abi kasutamise kohta \u2013 kui p\u00f6\u00f6rata palju t\u00e4helepanu sellele, et saime h\u00e4sti hakkama v\u00e4lise abi toel, siis see eneseusule h\u00e4sti ei m\u00f5ju. N\u00e4iteks, kui treener juhendab sportlast k\u00f5rvalt edasi ka siis, kui sportlane on liigutuse v\u00f5i m\u00e4nguelemendi juba korralikult selgeks saanud, hakkab treeneri juhendamine sportlase eneseusku v\u00e4hendama \u2013 talle tundub, et ta saab hakkama ainult t\u00e4nu lakkamatule juhendamisele. Kui aga \u00fclesande sooritamise k\u00e4igus keskenduda nendele enda sammudele, mis v\u00f5imaldavad edu kogeda ja j\u00e4tta t\u00e4helepanust k\u00f5rvale v\u00e4ikesed juhuslikud vead ning kasutatud v\u00e4line abi, on v\u00f5imalik samm-sammult kujundada tugevat eneseusku. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\"color:#1155cc\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>B. Asendavad kogemused.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span> Paljudel juhtudel ammutame eneseusku enda kogemuste asemel hoopis teiste inimeste meisterlikkuse kogemuste n\u00e4gemisest. Asendavaks kogemuseks nimetataksegi teise inimese vaatlemisel saadavat kogemust, mis v\u00f5imaldab vaadeldavaga samastuda ja teha seel\u00e4bi j\u00e4reldusi selle kohta, kui t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5iks vaatlejal sama \u00fclesanne \u00f5nnestuda. N\u00e4iteks, kui n\u00e4ed t\u00f6\u00f6kaaslast, keda pead umbes sama v\u00f5imekaks kui iseennast, mingi uue t\u00f6\u00f6\u00fclesandega edukalt hakkama saamas, siis see t\u00f5stab eneseusku, et ka sina saaksid sama \u00fclesandega edukalt hakkama. T\u00f6\u00f6kaaslane on sellisel juhul sulle <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>rollimudel<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>, ja eneseusku t\u00f5stab tema vaatlemine siis, kui ta tundub sulle nii sarnane, et sul on v\u00f5imalik ennast temaga samastada. T\u00e4psemalt, kellegi kogemuste vaatlemisest on eneseusu seisukohalt k\u00f5ige enam kasu siis, kui rollimudel tundub vaatlejale tema endaga <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>tajutavalt sarnaste v\u00f5imetega<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span> v\u00f5i <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>pisut v\u00f5imekam<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span> olema. Vaatlemise p\u00f5hjal eneseusku kasvatamist nimetatakse <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>rollimudeldamiseks<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>, m\u00f5nikord nimetatakse seda ka l\u00fchemalt <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>mudeldamiseks<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. Ent mudeldamine toimub ka teisipidi \u2013 kui n\u00e4ed endale sarnast inimest milleski eba\u00f5nnestumas, v\u00f5ib see langetada sinu eneseusku sama \u00fclesande sooritamisel. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Asendavad kogemused on eriti v\u00e4\u00e4rtuslikud siis, kui isiklik meisterlikkuse kogemus puudub v\u00f5i mingil muul p\u00f5hjusel puudub kindlus oma v\u00f5imetes. Samuti v\u00f5ib asendaval kogemusel olla v\u00e4ga tugev t\u00e4iendav m\u00f5ju isikliku kogemuse m\u00f5jule. Nii v\u00f5ime lisaks isiklikule kogemusele saada eneseusule veelgi tuge sellest, kui n\u00e4eme teisi omasuguseid sama \u00fclesande sooritamisel samuti edu kogemas \u2013 nende kahe kogemuse koostoimes v\u00f5ib eneseusk palju kindlust juurde saada. Rollimudeli edukogemuste vaatlemine suurendab vaatleja jaoks vastavate olukordade <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>ennustatavust <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>ning v\u00f5imaldab seel\u00e4bi suurendada nii valmisolekut olukordadega toimetulekuks kui <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>kontrollitunnet <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>selle \u00fcle, et nende olukordadega on v\u00f5imalik toime tulla. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Asendav kogemus ei pea piirduma ainult f\u00fc\u00fcsilise tegevuse vaatlusega. Rollimudel, n\u00e4iteks toosama t\u00f6\u00f6kaaslane, kellest eelpool juttu oli, saab mudeldada ka oma <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>tunnetusprotsesse <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>\u2013 kirjeldada, kuidas ta uue t\u00f6\u00f6\u00fclesande lahendamisel m\u00f5tleb, millele keskendub ja mille alusel otsuseid vastu v\u00f5tab. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Asendava kogemuse erijuht on oma v\u00f5imete <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>enesemudeldamine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. Spordis n\u00e4iteks kasutatakse h\u00e4sti \u00f5nnestunud soorituste videokorduste vaatamist. M\u00f5nikord teevad sportlased endale lausa nn eduvideoid, millest on k\u00f5hklused, vead ja v\u00e4lised abivahendid v\u00e4lja l\u00f5igatud, nii et vaatamiseks j\u00e4\u00e4b ainult kindlust kasvatada aitav eduka soorituse tervik. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Eneseusu t\u00f5stmise seisukohalt oluline see, et rollimudeli vaatlemisel oleks v\u00f5imalik aru saada, mil moel rollimudel \u00fclesandega hakkama saab. See t\u00e4hendab, et kasu pole mitte teise inimese saavutatud eesm\u00e4rgi n\u00e4gemisest, vaid selle n\u00e4gemisest, milliste tegevuste ja pingutuse l\u00e4bi ta eesm\u00e4rgi saavutas, milliste vahendite abil raskustega toime tuli jne. N\u00e4iteks, kui soovime \u00fclekaalust vabaneda, siis ei suurenda meie kaalulangetamise eneseusku mitte eduka kaalulangetamise l\u00e4bi teinud \u00f5nneliku inimese n\u00e4gemine, vaid see, kui too inimene kirjeldab, kuidas ta \u00fcletas kaalulangetuse teel kohatud raskusi ja takistusi. Teisis\u00f5nu, eneseusu t\u00f5stmiseks ei ole vaja vaadelda mitte tulemust, vaid tulemuse saavutamise <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>protsessi<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\"color:#1155cc\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>C. S\u00f5naline veenmine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"color:#1155cc\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span> Eneseusk v\u00f5ib s\u00f5ltuda teiste inimeste s\u00f5nadest. Nii v\u00f5ivad julgustamine, kiitus ja tunnustus meie eneseusku t\u00f5sta ja laitus v\u00f5i t\u00fchistamine seda langetada. Oluline on aga, et veenmine on eneseusu m\u00f5jutamisel oluline siis, kui veenja tundub meile <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>usaldusv\u00e4\u00e4rne<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>, on meie jaoks kas oluline inimene v\u00f5i vastava valdkonna ekspert. N\u00e4iteks, ujuja eneseusku ei pruugi t\u00f5sta see, kui tema isa kinnitab, et k\u00fcll ta on ikka tubli ujuja ja k\u00fcllap selle liblika kombel j\u00e4rve \u00fcletamisega ka hakkama saab. Ent kui kompetentsena m\u00f5juv ujumistreener kinnitab, et ta usub, et ujuja saab sellise v\u00e4git\u00fckiga hakkama ja toob veel v\u00e4lja ka <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>argumendid<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>, millele toetudes ta ujuja v\u00f5imeid nii k\u00f5rgeks hindab, siis selline veenmine t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f5stab ujuja eneseusku. N\u00fcanss, et veenmine peaks tuginema faktidel v\u00f5i argumentidel, on \u00e4\u00e4rmiselt oluline. Kui me p\u00fc\u00fcame kedagi veenda umbm\u00e4\u00e4raselt, umbes nii, et sina oled nii tubli inimene, sa saad k\u00f5igega hakkama, siis v\u00f5ib see hoopis eneseusku langetada. Nimelt kipume me umbm\u00e4\u00e4rast kiitmist tajuma sageli hoopis lohutamisena v\u00f5i ebasiira julgustamisena, ning sel juhul meie eneseusk v\u00e4heneb. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type: upper-alpha;margin-left: 40px\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\"color:#1155cc\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>D. Kehaline erutus ja emotsionaalne seisund.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span> <span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Eneseusk s\u00f5ltub \u00fchest k\u00fcljest sellest, milline on f\u00fcsioloogilise erutuse tase, nt s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus v\u00f5i v\u00e4simuse aste. Teisalt m\u00f5jutab eneseusku ka meeleolu. T\u00e4psemalt, kehalised m\u00e4rgid nagu higistamine, hingeldus, pinge, valu ja v\u00e4rinad, aga ka tuju m\u00e4\u00e4ravad seda, kuiv\u00f5rd endasse usume. See t\u00e4hendab, et \u00fclesande sooritamise eel ja ajal j\u00e4lgime enda seisundit ja teeme selle p\u00f5hjal j\u00e4reldusi, mis m\u00f5jutavad eneseusku. Joonis 2 illustreerib kolme k\u00fcsimust, mida me (v\u00e4hemalt m\u00e4rkamatult, teadvustamata) endale esitame ja mille alusel enda eneseusku k\u00f5rgemale v\u00f5i madalamale kerime. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type:upper-alpha;,sans-serif;color:#353744;vertical-align:baseline;margin-top:0pt;margin-bottom:0pt\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1871\" height=\"942\" class=\"alignnone wp-image-27\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/joonis2.png\" title=\"joonis2.png\" alt=\"joonis2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/joonis2.png 1871w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/joonis2-300x151.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/joonis2-1024x516.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/joonis2-768x387.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/joonis2-1536x773.png 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1871px) 100vw, 1871px\">\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\" style=\"list-style-type:upper-alpha;,sans-serif;color:#353744;vertical-align:baseline;margin-top:0pt;margin-bottom:0pt\">\n\t<span><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Joonis 2. \u00dclevaade kehalise erutuse ja emotsionaalse seisundi peamistest seostest eneseusuga. Eneseusk selle osas, kui edukalt arvame end eeloleva sooritusega hakkama saavat, s\u00f5ltub sisuliselt sellest, kuidas vastame kolmele siintoodud k\u00fcsimusele. Kohandatud allikast<span style=\"font-size:12px\"> <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"background-color:#ffffff\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span><span style=\"font-size:12px\">Bandura, A. (1997). Self-Efficacy: <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span style=\"font-size:12px\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"background-color:#ffffff\"><span style=\"font-style:italic\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>The exercise of control<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. New York, NY: W. H. Freeman.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-left:36pt;margin-top:10pt;margin-bottom:0pt\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Jooniselt selgub, et meie eneseusk s\u00f5ltub sellest, millega me endale oma kehalist ja emotsionaalset seisundit seletame. Seet\u00f5ttu on v\u00f5imalik \u00f5ppida oma eneseusku kindlustama selle l\u00e4bi, et \u00f5pime kehalise erutuse m\u00e4rke t\u00f5lgendama valmisoleku v\u00f5i isegi elevuse ja p\u00f5nevuse m\u00e4rkidena. Suunates oma t\u00e4helepanu sellele, et pulsi kiirenemine ja \u00f5\u00f5nsuse v\u00f5i n\u00f6 liblikate tunne k\u00f5hus, kerge v\u00e4rin ja pinge on m\u00e4rgid sellest, et oled kehaliselt ja vaimselt valmis eelolevaks soorituseks, v\u00f5imaldab ennast kindlamalt tunda ja ka paremini oma oskused ning v\u00f5imed \u00fclesannet sooritades realiseerida. Iseloomulik on aga, et inimesed t\u00f5lgendavad soorituse eelset erutust ja \u00e4revust mittevalmisoleku m\u00e4rgina. N\u00e4iteks v\u00f5ib t\u0161ellist, m\u00e4rgates kerget k\u00e4tev\u00e4rinat, hakata m\u00f5tlema, et ta ei ole piisavalt harjutanud ja ei ole esinemiseks valmis. Tegelikult ei pruugi sugugi nii olla \u2013 selline t\u00f5lgendus on lihtsalt valeh\u00e4ire. V\u00f5ib m\u00f5elda, et olukord on sarnane auto signalisatsiooni h\u00e4irele, kus tugevam tuuleiil k\u00e4ivitab signalisatsiooni ja auto annab m\u00e4rku, justkui oleks tegemist sissetungiga. T\u00e4pselt samuti v\u00f5ime ekslikult m\u00f5elda, et k\u00e4tev\u00e4rin on m\u00e4rk ebapiisavatest oskustest, ent tegelikult ei pruugi see t\u00f5si olla. Kui aga j\u00e4\u00e4me uskuma, et v\u00e4rina p\u00f5hjuseks on ettevalmistuse ja oskuste v\u00e4hesus, langeb eneseusk ja t\u00f5en\u00e4oliselt langeb selle tulemusena ka soorituse tase. K\u00f5ik ainult selle p\u00e4rast, et t\u00f5lgendasime signaale valesti<sup>1<\/sup><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:10pt;margin-bottom:0pt\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Kokkuv\u00f5tteks, Bandura eneseusu p\u00f5himudeli kohaselt m\u00f5jutab iga kirjeldatud eneseusu allikas eneseusku sel m\u00e4\u00e4ral, kui oluliseks inimene ise vastavat allikat peab. See t\u00e4hendab, et kui sinu meelest on \u00f5pingukaaslased sinust hispaania keele oskuse poolest palju paremad, siis nende \u00f5nnestumised v\u00f5i eba\u00f5nnestumised hispaania keele kasutamisel sinu eneseusku <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>hispaania keele kasutamises osas ei m\u00f5juta. Ent kui usud, et pabistamine on ebakindluse m\u00e4rk, siis hispaania keele eksamil pabinat tundes muutud t\u00f5en\u00e4oliselt ebakindlaks (ja eksamisooritus v\u00f5ib tulla veel kehvem kui tegelikud oskused v\u00f5imaldaksid). <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<hr>\n<div>\n\t<sup>1<span style=\"font-size:12px\">\u00a0<\/span><\/sup><span style=\"font-size:12px\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>T\u00f5si, m\u00f5nikord ongi nii, et ettevalmistus ei ole \u00fclesande k\u00f5rgusel. Ent ka selles olukorras tasub pigem keskenduda olemasolevate oskuste realiseerimisele, mitte tegemata j\u00e4\u00e4nu kahetsemisele ja tagaj\u00e4rgede p\u00e4rast muretsemisele. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/div>\n\n<div>\n\t<hr>\n\t<p>\n\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"test\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/test.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0<span style=\"color:#e31c79\">Vasta j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele. <\/span>\n\t<\/p>\n\n\t<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>3. KUST TULEB ENESEUSK? Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Eneseusu teooria (Bandura, 1977; 1982; 1997) kohaselt on eneseusul neli allikat ja iga allika puhul on avastatud mitmeid n\u00fcansse, mis omakorda m\u00f5jutavad seda, kui tugeva ja stabiilsena &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":143,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}