{"id":10,"date":"2024-04-04T07:39:42","date_gmt":"2024-04-04T04:39:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/7-millised-ebakindluse-tagajarjed\/"},"modified":"2024-05-02T10:46:29","modified_gmt":"2024-05-02T07:46:29","slug":"7-millised-ebakindluse-tagajarjed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/7-millised-ebakindluse-tagajarjed\/","title":{"rendered":"7. Millised ebakindluse tagaj\u00e4rjed?"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"wp-image-100\" style=\"width: 50px;\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus.png\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus.png 1080w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-1024x1024.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/sissejuhatus-768x768.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"> <span style=\"color: #28aae1;\">7. MILLISED ON EBAKINDLUSE TAGAJ\u00c4RJED?<\/span><\/h1>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:12pt;margin-bottom:12pt\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Eneseusu alased uuringud aitavad m\u00f5ista, kuidas enesekindel tunne aitab meil enda eesm\u00e4rkide suunas tegutseda. Teisalt, ebakindel tunne p\u00e4rsib eesm\u00e4rgile suunatud tegutsemist. Tugev eneseusk julgustab inimesi uusi v\u00f5i keerulisi \u00fclesandeid proovima, madal eneseusk v\u00f5tab proovimise isu \u00e4ra. Ebakindlad inimesed v\u00f5ivad koguni hakata iseendale kaikaid kodaratesse loopima \u2013 seda nimetatakse enesenurjamiseks (<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-style:italic\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>self-handicapping<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>). <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Enesenurjamine <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>on enda kaitsemehhanism selleks, et tajuda ennast p\u00e4deva ja osavana (Berglas &amp; Jones, 1978). Enesenurjamine seisneb olukordade loomises, mis v\u00f5imaldavad omistada oma eba\u00f5nnestumise mingile v\u00e4lisele p\u00f5hjusele, n\u00e4iteks eba\u00f5nnele v\u00f5i segavatele asjaoludele, samas \u00f5nnestumise saaks omistada enda erakordsele v\u00f5imekusele. See t\u00e4hendab, ennastnurjav inimene teeb midagi, mis v\u00f5imaldab kehva soorituse p\u00f5hjuse v\u00f5i vabanduse leida v\u00e4listest asjaoludest ega pea eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjuseid otsima enda v\u00e4heses v\u00f5imekuses v\u00f5i ebapiisavad pingutuses. Kui muusikakooli \u00f5pilane enne eriala eksamit pilli ei harjuta ja p\u00fchendab ennast muudele tegevustele, siis eksami eba\u00f5nnestumisel saab ta selle p\u00f5hjuseks pidada neid tegevusi, mis takistasid tal optimaalselt valmistuda. Sisuliselt t\u00e4hendab enesenurjamine seda, et inimene loob olukorra, kus v\u00f5imekuse ja soorituse seos muutub h\u00e4guseks ja soorituse eba\u00f5nnestumise p\u00f5hjuseks ei pea enam lugema enda v\u00e4hest v\u00f5imekust. Veelgi enam, kui enesenurjajal sooritus siiski h\u00e4sti \u00f5nnestub, on tal p\u00f5hjust enda \u00fcle eriti uhke olla \u2013 vaatamata sellele, et ei harjutanud, l\u00e4ks ikkagi h\u00e4sti, j\u00e4relikult viitab see v\u00f5imekusele. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:12pt;margin-bottom:12pt\">\n\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Neid enesenurjamise juhtumeid, kus midagi otseselt tehakse v\u00f5i tegemata j\u00e4etakse, mis lubab eba\u00f5nnestunud soorituse p\u00f5hjused v\u00e4listele tegurtele omistada, nimetatakse <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>k\u00e4itumuslikuks enesenurjamiseks<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>. Tegemist on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes enda saboteerimisega. Kui inimene peab olulisel \u00fclesandel edu saavutamise t\u00f5en\u00e4osust suhteliselt madalaks, kuna usutab, et mingi takistav asjaolu segab head sooritust tegemast, siis ta kavatseb sellistel puhkudel reeglina v\u00e4hem pingutada v\u00f5rreldes olukorraga, kus edu saavutamise t\u00f5en\u00e4osus oleks k\u00f5rgem (Pyszczynski &amp; Greenberg, 1986). M\u00f5nikord aga kasutatakse ka <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span style=\"font-weight:700\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>v\u00e4idetud enesenurjamist<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>, mis seisneb selles, et eba\u00f5nnestumist p\u00f5hjendatakse mingu ebasoodsa seisundiga \u2013 v\u00e4simuse, t\u00fcliga m\u00f5ne l\u00e4hedase inimesega, sellega et \u201cei olnud minu p\u00e4ev\u201d, kehva unega, \u00e4revusega vms p\u00f5hjusega (Urdan &amp; Midgley, 2001). Enesenurjamine p\u00f5hjuseks on soov oma enesehinnangut ja eneseusku s\u00e4ilitada, ent samas on enesenurjamisel n\u00e4iteks akadeemilisele sooritusele selgelt negatiivne m\u00f5ju (<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><span><span><span style=\"color:#333333\"><span style=\"background-color:#ffffff\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Schwinger, Wirthwein, Lemmer, &amp; Steinmayr, 2014). Coudevylle kolleegidega (2008) leidis korvpallureid uurides, et k\u00e4itumuslik enesenurjamine oli seotud madalama eneseusuga. On v\u00f5imalik, et paradoksaalsel moel enesenurjamine hoopis langetab eneseusku. T\u00e4psemalt, kui enesenurjamise tagaj\u00e4rjeks on v\u00e4iksem pingutus ja sellest tulenevalt kehvem sooritus, siis, nagu eelpool \u00f6eldud, kuna eneseusk s\u00f5ltub k\u00f5ige tugevamini varasematest \u00f5nnestumistest v\u00f5i eba\u00f5nnestumistest, kehva soorituse tulemusel eneseusk ikkagi langeb.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:12pt;margin-bottom:12pt\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"ylesanne\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2266483%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/ulesanne.png\" title=\"\" width=\"32\"><span style=\"color:#e31c79\">\u00a0<strong>Enesereflektsiooni \u00fclesanne<\/strong><\/span>\n<\/p>\n\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top:12pt;margin-bottom:12pt\">\n\t<span style=\"line-height:1.38\"><span><span style=\"serif\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Tuleta meelde, milliste eba\u00f5nnestumiste ees oled hirmu tundnud. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n\n<ul dir=\"ltr\" style=\"margin-left: 40px\">\n\t<li style=\"margin-top: 12pt;margin-bottom: 12pt;margin-left: 40px\">\n\t\t<span style=\"line-height:1.38\"><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Millest oled eba\u00f5nnestumise hirmus loobunud? <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n\t<li style=\"margin-top: 12pt;margin-bottom: 12pt;margin-left: 40px\">\n\t\t<span style=\"line-height:1.38\"><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span><span style=\"line-height:1.38\"><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Kui eba\u00f5nnestumise ohtu ei oleks, kas prooviksid n\u00fc\u00fcd uuesti? <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n\t<li style=\"margin-top: 12pt;margin-bottom: 12pt;margin-left: 40px\">\n\t\t<span style=\"line-height:1.38\"><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span><span style=\"line-height:1.38\"><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span><span style=\"line-height:1.38\"><span><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Milliseid eba\u00f5nnestumise tagaj\u00e4rgi oled k\u00f5ige sagedamini kartnud ja mida saad teha selleks, et sa tulevikus eba\u00f5nnestumise hirmust midagi tegemata ei j\u00e4taks?<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n\n<div>\n\t<hr>\n\t<p>\n\t\t<span style=\"line-height:1.56\"><span><span style=\",sans-serif\"><span style=\"color:#353744\"><span><span><span style=\"vertical-align:baseline\"><span>Kokkuv\u00f5tteks. Kui anname ohjad madala eneseusu, eba\u00f5nnestumise hirmu v\u00f5i \u00fclekindluse k\u00e4tte, v\u00f5ime halvata oma arengu ja soorituse juba enne, kui j\u00f5uame \u00fcldse alustada. Enda proovilepaneku, millegi uue \u00f5ppimise, uute kogemuste omandamise ja tegelike v\u00f5imete ning oskuste realiseerimise asemel esitame vabandusi ja p\u00f5hjendusi, otsime asendustegevusi, j\u00e4tame v\u00f5imalused kasutamata ja eesm\u00e4rkide saavutamiseks kohase ettevalmistuse tegemata. Ent m\u00f5istes n\u00fc\u00fcd eneseusu allikaid ja toimemehhanisme, on v\u00f5imalik sihip\u00e4raselt eneseusku ka toetada ja kasvatada. J\u00e4rgnevalt on esitatud \u00fcks kokkuv\u00f5ttev lugemis- ja refleksiooni \u00fclesanne, misj\u00e4rel k\u00e4sitleme eneseusu kasvatamise v\u00f5imalusi.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/p>\n<\/div>\n\n<div>\n\t<div>\n\t\t<hr>\n\t\t<p>\n\t\t\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" alt=\"test\" height=\"32\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/538\/test.png\" title=\"\" width=\"32\">\u00a0<strong><span style=\"color:#e31c79\">Vasta j\u00e4rgmisele k\u00fcsimusele. Mitu vastusevarianti v\u00f5ib \u00f5ige olla.<\/span><\/strong>\n\t\t<\/p>\n\n\t\t<p>\n\t\t\t\n\t\t<\/p>\n\n\t\t<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\t\t<hr>\n\t\t<p>\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/p>\n\t<\/div>\n<\/div>\n\n<div>\n\t\u00a0\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>7. MILLISED ON EBAKINDLUSE TAGAJ\u00c4RJED? Eneseusu alased uuringud aitavad m\u00f5ista, kuidas enesekindel tunne aitab meil enda eesm\u00e4rkide suunas tegutseda. Teisalt, ebakindel tunne p\u00e4rsib eesm\u00e4rgile suunatud tegutsemist. Tugev eneseusk julgustab inimesi uusi v\u00f5i keerulisi \u00fclesandeid proovima, madal eneseusk v\u00f5tab proovimise isu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":263,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/users\/263"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":148,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/edujategu10\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}