SISSEJUHATUS JA ÕPIJUHIS

Arvatavasti oled elu jooksul jätnud tegemata midagi meeldivat või olulist seepärast, et sa ei tundnud ennast selleks ettevõtmiseks piisavalt kindlana või ei uskunud selle ettevõtmise õnnestumisse. Kas oled jätnud mõne telefonikõne tegemata? Või mõnel konkursil või võistlusel osalemata? Või ehk mõnele töökohale kandideerimata? Võibolla koguni abieluettepaneku tegemata?

Ebaõnnestumine ei meeldi kellelegi. Mõnikord kasvab ebaõnnestumise hirm nii suureks, et kaalub üles õnnestumise soovid. Sel juhul kipume alla andma, oma püüdlustest taanduma või lausa iseendale kaikaid kodaratesse loopima. Kust aga ammutada enesekindlust? Järgnevalt asumegi sellele küsimusele vastust otsima, tere tulemast enesekindluse kujundamist õppima!

Õppematerjal on mõeldud juhatama sind eneseusu olemuse, päritolu ja tagajärgede uurimisel ja enesekindluse e. kõrge eneseusu saavutamise meetodite avastamisel. Loodan, et leiad siit üllatavaid teadmisi ja väljakutsuvaid ülesandeid.

Siinse lehestiku eesmärgiks on pakkuda selgitusi ja juhtnööre eneseusu ja enesekindluse kujunemise ja kujundamise kohta. Õppematerjal on abiks igaühele, kes soovib kas ise õppida sihipäraselt oma eneseusku tõstma või toetama teisi – õpilasi, kolleege, kaaslasi – enesekindluse saavutamisel. Peatükkide läbitöötamise käigus õpid mõistma, milles eneseusk seisneb, millest ta sõltub, miks ta oskuste õppimist ja realiseerimist toetab ning milliste eneseregulatsiooni strateegiatega eneseusku tõsta. Pärast lehestiku läbitöötamist:

• mõistad, mis on eneseusk ja kuidas see on seotud oskuste õppimise ja õpitud oskuste sooritamisega;

• oskad selgitada, millistest allikatest eneseusk pärineb;

• oled arendanud oma eneseteadlikkust enda enesekindlust mõjutavaid tegureid analüüsides ja edaspidiseks enesekindluse reguleerimise võtteid kaaludes;

• oskad eristada optimaalset enesekindlust ebakindlusest ja ülekindlusest;

• mõistad, millised on arengule keskenduva eneseusu eelised normatiivsel võrdlusel põhineva eneseusuga võrreldes;

• oskad planeerida enesekindluse tõstmise strateegiate kasutamist enda õppimise ja isikliku arengu suunamisel.

Kuidas siin õppida?

Kui viimati endale uue kodumasina või elektroonikaseadme ostsid, siis tõenäoliselt lugesid kasutusjuhendit nii vähe kui võimalik. Võibolla õnnestus seade tööle saada lausa ilma juhendita? Mõistan, et kiusatus eneseusu toimemehhanisme kirjeldavat esimest seitset peatükki vahele jätta ja kohe eneseusu reguleerimise strateegiate juurde liikuda on peaaegu vastupandamatu. Julgustan siiski alustama õppimist algusest ja liikuma edasi sammhaaval.

Peatükke on otstarbekas töötada läbi sellises järjekorras, nagu nad esitatud on – kui hüppad mõnest teemast üle, võivad olulised seosed avastamata jääda ning järgmise teema mõistmine jääb tõenäoliselt pinnapealsemaks. Hüpates eelnevat lugemata otsejoones eneseusu tõstmise strateegiate juurde, võid küll leida soovitusi ja näpunäiteid, ent eneseusu toimimise mehhanisme tundmata ei pruugi sa osata neid strateegiaid vajalikul hetkel rakendada. Nagu ikka – saatan on detailides ja detaile mõistmata võime enesekindluse asemel jõuda hoopis äärmustesse – ebakindlusesse või ülekindlusesse. Selleks, et osata eesmärgipäraselt oma enesekindlust suunata, on oluline ka enesekindluse ja ebakindluse allikaid mõista ning seda aitavadki saavutada õppematerjali esimesed seitse teemalehte.

Võta kindlasti tekste lugedes ja lühikesi videotutvustusi vaadates aega loomaks oma mõtetes pidevalt paralleele enda kogemustega. Materjal on läbi põimitud hulga eneseanalüüsi ülesannetega, mis suunavad iseenda enesekindluse, ebakindluse ja ebaõnnestumise hirmuga seotud kogemuste üle järele mõtlema, neid analüüsima ja tulevasteks õppimise ning oskuste sooritamisega seotud olukordadeks valmistuma.

Õppimisel:

• Lehitse esmalt kogu materjal läbi – vaata sisukorda ja loo endale ülevaade, millisteks peatükkideks materjal on jaotatud.

• Jaota õppimine mitme päeva peale. Kasulik oleks töötada läbi üks peatükk korraga ja võtta enne järgmise peatüki juurde asumist aega õpitu märkamiseks igapäevaelus. Enesekindlus on seisund, mis muutub pidevalt – jälgi enda ja ümbritsevate inimeste enesekindluse muutusi ja seosta nähtu õpituga.

• Pane tähele, et iga peatüki pealkirjas on küsimus. Alustades esimesest peatükist ja liikudes edasi samm-sammult, otsi iga peatükki lugedes-vaadates-kuulates aktiivselt sellele küsimusele vastust.

• Õpi selgeks mõisted. Rasvases trükis on esile tõstetud olulised mõisted ja põhimõtted. Kuna selge mõtlemine on võimalik ainult siis, kui meil on mõisted nende asjade tähistamiseks, millest mõelda tahame, siis on mõistete omandamine hädavajalik, kui soovid õppida enesekindlusest ja selle reguleerimisest mõtlema. Enesetestid aitavad veenduda, et oled mõisted selgeks saanud.

• Kui oled peatüki läbi töötanud, vasta kokkuvõtlikult pealkirjas olnud küsimusele oma sõnadega – nii omandab õpitu sinu jaoks tähenduse ja seostub varasemate teadmiste ning kogemustega. See omakorda suurendab võimalust, et oskad oma enesusku tulevikus tõhusamalt reguleerida või teisi eneseusu tõstmisel toetada.

• Tee märkmeid, pane kõik olulisena tundunud mõttekäigud kirja – nii loetu alusel tekkinud mõtted kui eneseanalüüsil sõelale jäänud ideed ja järeldused. Mõtete kontsentreerimine ja ümbersõnastamine aitab enesekindluse toimemehhanisme teravamalt näha ja selgemalt mõista ning õppimise kasutegur suureneb oluliselt.

Lõpetuseks selgitus, miks peatükkides on hulgaliselt spordivaldkonna näiteid. Lõviosa kaasaegseid soorituspsühholoogia teadmisi pärineb sportlaste uurimisest. Kuna spordialade oskuste õppimise ja sportliku soorituse juures on eneseusk väga olulise tähtsusega, on spordipsühholoogid andnud suure panuse eneseusu toimemehhanismide mõistmisse. On hakatud aru saama, et inimsooritus on psühholoogiliselt üsna universaalne ja psühholoogiliselt ei erine sportlase sooritus kuigivõrd interpreedi, kirurgi, päästetöötaja või sõduri sooritusest ning spordipsühholoogiat võiks sama hästi nimetadagi soorituspsühholoogiaks. Psühholoogiamaastikul käsitletakse spordi- ja soorituspsühholoogiat tänapäeval käsikäes. Soorituseks nimetatakse õpitud oskuste rakendamist sellises olukorras, kus sellel on mingi tulemus või tagajärg – kettaheite pikkus, eemaldatud kasvaja, päästetud elu, õnnelikult ühest kohast teise toimetatud lennureisijad jne. Soorituspsühholoogia uurib tegureid, mis mõjutavad optimaalset inimsooritust ja seda rakendatakse spordis, äris, (etendus)kunstides ja kõikides teistes professionaalsetes valdkondades. Eneseusk on üks keskseid soorituspsühholoogia teemasid. Seega, mõtle avatult kõikidele näidetele kaasa ja tõmba paralleele enda ning teiste professionaalse sooritusega.

Aave Hannus, PhD, spordipsühholoog, Tartu Ülikooli spordipsühholoogia teadur