6. Mis on ebakindlus ja ülekindlus? Milles seisneb ebaõnnestumise hirm?
6. MIS ON EBAKINDLUS JA ÜLEKINDLUS? MILLES SEISNEB EBAÕNNESTUMISE HIRM?
Videoloeng: Sageli kardavad inimesed enda jaoks olulistes olukordades enesekindel olla.
-
Ebausk?
-
Enesekindlust ei ole kunagi liiga palju
-
Hoiduda tuleks ülekindlusest. Definitsioon.
-
Kui enesekindluse kõrval teadvustame oma eesmärke ja pühendumist, on loomulik, et kaasneva teadmatuse foonil võib pähe tulla ebakindlusega seotud mõtteid. See võib aga hoopis aidata ennast kokku võtta ja oma võimed ning oskused paremini realiseerida. Seega – tähtis pole mitte ebakindluse määr, vaid see, millise tähenduse me sellele anname või kui palju me sellepärast eraldi muretsema hakkame.
Kas enesekindlust võib olla nii palju, et see tekitab probleeme? Tõepoolest ülespuhutud kindlustunne võib sillutada tee ebaõnnestumisele. Kas on juhtunud, et oled saanud eksamil viletsa hinde seetõttu, et uskusid, et materjal on lihtne ja seetõttu ei õppinud kuigi hoolega? Võibolla oled kaotanud mõne malepartii, kuna alahindasid vastast? Või oled samme ette näitavat tantsuõpetajat vaadates mõelnud, et nende sammude selgeksõppimine on tühiasi – ja nõutult põrandale seisma jäänud, kui muusika kõlama hakkab?
Soorituspsühholoogias on selles kontekstis hakatud kasutama ülekindluse mõistet ja enamus selleteemalistest uuringutest pärineb tegevjuhtide uurimisest. Ülekindluse all mõeldakse enda tegelike ülesande eduka sooritamise võimete ülehindamist – uskumust, et ollakse võimeline teistest paremat sooritust tegema või ollakse äärmiselt kindel oma uskumuste õigsuses (Moore & Healy, 2008). Bandura (1982) pakkus välja, et ülekindlus avaldab sooritusele negatiivset mõju tänu sellele, et ülekindel inimene ei pruugi ettevalmistusele ja pingutusele nii palju tähelepanu pöörata kui enesekindel inimene. Ükskõik millises inimsoorituse valdkonnas – tööintervjuul, lennukit juhtudes või veresoonteoperatsiooni sooritades – ülekindlus reeglina halvendab sooritust ja selle hinnaks võivad olla inimelud.
Kui enesekindlus ja ülekindlus skaalale asetada, siis ebaõnnestumse hirm ehk ebakindlus asetub ülekindluse vastaspoolele, vt joonis 5. On leitud, et kõige paremad šansid oma võimete ja oskuste realiseerimiseks on paraja, nö optimaalse enesekindluse juures ja ebakindluse ning ülekindluse puhul kipume tegema kehvema soorituse, kui oskused ja võimed tegelikult lubaksid (Moritz, Feltz, Mack, & Fahrbach, 2000). Eksami näite juurde tagasi tulles, küllap oled kogenud ka seda, et hirm eelseisval eksamil ebaõnnestuda võib väga suureks kasvada – nii suureks, et ootamatu ülesanne või küsimus halvab mõtlemisvõime.
a) hirm häbi ja piinlikkuse kogemise ees
b) hirm oma enesehinnangu ja eneseväärtuse alanemise ees
c) hirm ebakindla tuleviku ees
d) hirm selle ees, et olulised inimesed kaotavad huvi sinu vastu
e) hirm teistele pettumuse valmistamise ja ärrituse põhjustamise ees
Samuti leidsid autorid, et ebaõnnestumise hirm seostub suure muretsemise, ärevuse kehaliste sümptomite kogemise ja vähese optimismiga. Inimesed, kellel on kõrge ebaõnnestumise hirm, on ebaõnnestumist kogedes enda suhtes äärmiselt negatiivsete hoiakutega – kriitilised, süüdistavad, ründavad ja ennast karistavad (Conroy, 2004). Suure ebaõnnestumise hirmuga inimesed materdavad ennast nii tegelike kui tajutud ebaõnnestumiste eest ja sellega kipub reeglina kaasnema eneseusu edasine langus.
Enesereflektsiooni ülesanne
1. Kui sageli ütled endale peale mingi ülesandega hakkamasaamist, et alati saaks paremini?
a) Tuleta meelde, millal viimati endale nii ütlesid.
b) Mõtle järele, kas sa oleks saanud tol korral midagi paremini teha. Päriselt? Ja miks sa ei teinud seda paremini?
Paljud kõrge ebaõnnestumise hirmuga inimesed seavad endale ebamääraselt kõrgeid eesmärke, näiteks “anda endast parim”. Kuna sellise eesmärgi täitmist on äärmiselt raske hinnata, siis jääbki hinge närima kahtlus, et oleks võinud veel paremini. Kui nüüd sellise kahtlusega inimene seisab järjekordse ülesandega silmitsi, võib käivitub tal ebaõnnestumise hirm – igal juhul on oodata ebaõnnestumist, sest lõpuks jõuad ikkagi arusaamisele, et oleks pidanud paremini saame ehk ebaõnnestusid.
Sellise irratsionaalse ebaõnnestumise hirmu vältimiseks on oluline täpselt ja käitumuslikult läbi mõelda, millist soortust soovitakse teha, millise enda tegutsemise puhul võib eesmärgi saavutatuks lugeda ja milliste kriteeriumite alusel peale sooritust hinnata, mida oleks saanud paremini teha ja milliste soorituse aspektidega saabki päriselt rahule jääda.
Järjepidevalt selgete, konkreetsete, enda soovitavat käitumist kirjeldavate eesmärkide seadmist – mida ja kuidas ma soovin teha – harjutades hakkab ebaõnnestumise hirm tasapisi vähenema. Ebamäärases olukorras, kus edu ja õnnestumine ei ole garanteeritud, oskab käitumuslikke eesmärke seada oskav inimene keskenduda nendele tegevustele ja asjaoludele, mis on tema enda kontrolli all ja mis aitavad tal kõige suurema tõenäosusega ennast soovitud moel tegutsema suunata.
