9. ENESEUSU TÕSTMISE STRATEEGIA #2

Olukorraks valmistumine: Mida endalt oodata?

Eneseusu allikate juures öeldud, sageli tundub inimestele enne mõnda tähtsat sündmust, et nad ei ole selleks valmis – et nad pole selleks piisavalt valmistunud. Alanenud eneseusu foonil, kaasneva ärevuse ja muretsemisega, kipub tähelepanu libisema enda nõrkustele ja sellele, mis tundub olema jäänud tegemata. Tulemuseks võib olla ennasttäitev ennustus, mis seisneb ekslike tõlgenduste ja ootuste loomises endale nii, et need ootused realiseeruvad (Merton, 1948; Bernburg, 2021). Näiteks võib üliõpilane uskuda, et eksami sooritamiseks peaks praegusest palju enam õppima ja järelikult on tema ettevalmistus positiivse hinde saamiseks ebapiisav. Tagajärjeks võib olla enesenurjamine õppimisel ja sellest tulenev eksami ebaõnnestumine.

Ennasttäitvate ennustuste vältimiseks on mõistlik selgitada välja optimaalse ettevalmistuse – õppimise ja harjutamise – strateegiad ning tuleviku ennustamise asemel suunata tähelepanu ja energia nende strateegiate realiseerimisele. Esimese sammuna enne valmistuma asumist on oluline endale selged eesmärgid seada. Kui meil on valmistumisel ähmased eesmärgid, näiteks “õpin kolm tundi”, siis peale kolme tunni möödumist võib endiselt püsida tunne, et ei olda piisavalt valmistunud (mõnes olukorras võib see muidugi ka tõsi olla, ent illustreerimaks sobib praegu hästi). Sellise olukorra vältimiseks on arukas enne tegutsema asumist välja selgitada, milliste piisavuse kriteeriumite alusel oleks võimalik aru saada, et ettevalmistus võiks olla küllaldane. Ettevalmistuse piisavuse kriteeriumiks võib olla näiteks kõikide kordamisküsimuste ladus vastamine, muusikapala neljakordne veatu läbimäng või kümne tüüpülesande lahendamine. Piisavuse kriteeriumite saavutamine toetab eneseusku seeläbi, et annab meile meisterlikkuse kogemuse, millest eneseusu allikate juures juttu oli.

Ettevalmistuse piisavuse kriteeriumite selgitamine aitab meil välja selgitada, millised strateegiad võiks sobida selleks, et need kriteeriumid saavutada. Näiteks võib juhtuda, et kui seada eesmärgiks kolm tundi õppida, siis võivad need kolm tundi kuluda sihitult õppejõu slaidiesitluste lappamisele. Kui aga kriteeriumiks on lahendada läbi seitse näidisülesannet või vastata kordamistestis vähemalt 90% küsimustest õigesti, siis aitab see kiiresti mõista, millised tegevused ja kui suur pingutus aitaks selle eesmärgi saavutada.