5. Kuidas avaldub eneseusk koostöösuhetes?

5. KUIDAS AVALDUB ENESEUSK KOOSTÖÖSUHETES?

Eneseusu põhimudel ja spordikindluse mudel kirjeldavad üksikindiviidi eneseusu sisemisi ja väliseid allikaid. Siiski, sageli toimetame me koos teiste inimestega ja seejuures kipume mõtlema ka sellele, mida teised inimesed meie oskustest ja võimetest mõtlevad. Järgnevalt vaatama, kuidas teiste inimeste arvatavad hinnangud meile meie eneseusku mõjutavad.

Põhimõtteliselt võiks meie eneseusk sõltuda ikka ja ainult sellest, mida me ise endast mõtleme, mitte aga sellest, mida keegi teine mõtleb, ütleb või teeb. Praktikas tundub see aga palju keerulisem. Paljud kipuvad koostööpartneri, näiteks lõputöö juhendaja, juuresolekul mõtlema sellele, kui kompetentne partner ise on ja milliseid hinnanguid partner neile annab. Robert Lent ja Fred Lopez (2002) uurisid, kuidas inimeste koostöös vastastikune taju tegutsejate eneseusku mõjutab ning töötasid välja suhestuva tõhususe uskumuste kolmeosalise mudeli (tripartite model of relational efficacy beliefs, vt joonis 4). See eneseusu kirjeldus sisaldab ühest küljest üldist enesetõhusust, nagu me eelpool käsitlesime, ent teiseks ka teise-tõhusust ja kolmandaks suhtest järeldatud enesetõhusust ehk peegeldatud tõhusust. Nagu eelpoolgi, kasutame tekstis lihtsuse huvides mõisteid eneseusk, teiseusk ja peegeldatud eneseusk.

Lent ja Lopez märkisid, et Bandura kirjeldatud eneseusu neljast allikast saadav kindlustunne sõltub väga suurel määral suhtest nendega, kellega koos me tegutseme. Olgu öeldud, et lisaks sellele, et suhe teise inimesega mõjutab meie eneseusku, mõjutab eneseusk teistpidi ka meie suhet tolle inimesega (Lent & Lopez, 2002). Esmalt muidugi mõjutab eneseusk juba seda, millise inimesega me üldse otsustame koostööpaari moodustada, näiteks, keda me endale abiks kutsume mingit ülesannet lahendama. Teiseks mõjutab meie eneseusk seda, milliseid tegevusi me selle partneriga koostöös enda peale võtame, näiteks kui aktiivselt tennise paarismängus teatavate olukordade lahendamise enda peale võtame. Kolmandaks mõjutab eneseusk seda, kui palju me koostöö käigus pingutame, sh ise abi küsime või abi pakume. Viimaks sõltub eneseusust ka rahulolu suhtega ja soov suhet jätkata. Seega on eneseusk vajalik mitte ainult indiviidi tasemel tegutsemiseks vaid ka koostöösuhete toimimiseks.

joonis4

Teiseusk iseloomustab inimese uskumusi selle kohta, milleks tema partner3  on võimeline, nt, kas töökaaslane on suuteline lahendama teatud tüüpi ülesandeid või kas juhendaja oskab

õpetada teatud uurimismeetodi kasutamist. Teiseusk sõltub sellest, millisena tajume partneri varasemaid saavutusi, millised on meie kogemused teiste saraste partneritega ja uskumused teiste sarnaste partnerite oskuste ning võimete kohta. Samuti mõjutavad teiseusku kolmandatelt inimestelt tolle partneri kohta saadud info, aga ka sotsiaalsed ja kultuurilised stereotüübid. Näiteks võib flöödimängijal olla kindel usk, et tema partner, kogenud tšellist, suudab nende duo järgmistel kontserditel teda optimaalselt toetada. Samas mõne teise tšellisti osas võib see usk olla oluliselt madalam. Teiseusk mõjutab seda, millise partneriga me koos töötada soovime või millise potentsiaalse partneri enda jaoks välistame, kui palju me koostöö käigus pingutame, sh ise abi küsime või abi pakume, kui tähelepanelikud me oleme partnerilt saadava tagasiside suhtes ning kuivõrd me seda tagasisidet usume, kui rahul me koostööga oleme ning kui väga soovime vaatamata raskustele koostööd jätkata (ülevaade Habeb, 2020).

Peegeldatud usk tähistab seda, mida me usume, et partner meie võimekuse kohta arvab. Näiteks võib flöödimängija mingite klaverisaatja saadetud signaalide alusel (võibolla täiesti ekslikult) arvata, et kogenud klaverisaatja ei pea teda kuigi tugevaks flötistiks. Joonisel 4 on näidatud, et partnerilt saadavad sotsiaalsed signaalid, näiteks sõnaline tagasiside, näoväljendused, hääletoon, liigutused, abistav tegevus jne, määravad selle, milliseks me peame partneri hinnangut meie võimekusele. Näiteks lõputöö juhendaja kortsus kulmu märkamine töö kaitsmise ajal võib tunduda meile märgina juhendaja kriitilisest suhtumisest ja see võib meid hoobilt ebakindlaks muuta. Samas võib olla, et kulmukortsutuse põhjus oli milleski hoopis muus või põhjustas tõsise, pingsa näoilme võtmise hoopis soov veelgi tähelepanelikumat keskenduda. Spordis juhtub sageli, et treeneri või lapsevanema näoilmed noorsportlasele kaasa elamisel põhjustavad noorsportlasel tahtmatult ebakindlust ja seeläbi nende sooritus halveneb. Teisest küljest üritame me ka ise enda mainekujundamise võtetega jätta endast soodsat muljet. Siin on taas käepärast näide spordist, kus sportlased üritavad endast iga hinna eest jätta teistele enesekindlat muljet, vaatamata sellele, et tegelikult on ärevus ja ebakindlus äärmiselt kõrge. Sama kehtib ka muudel eluaaladel – selleks, et ennast enesekindlamalt tunda, püüame endast teistele enesekindlat muljet jätta ja otsime tagasisidet selle kohta, kas teised ikka tõepoolest usuvad, et oleme enesekindlad.

Suhestuva tõhususe uskumuste kolmeosalise mudeli mõistmine aitab meil aru saada, kuidas koostöösuhetes vastastikku eneseusku toetada. Samuti mõistad nüüd, et koos tegutsejate eneseusk sõltub olulisel määral ka sellest, milliseid signaale suudetakse partneritele nende võimekusse uskumise kohta saata ja kui adekvaatselt neid endal õnnestub partneritelt üles korjata. Koos tegutsejate enese- ja teiseusud võivad moodustab iseennast põlistava ringi, mis määrab koostöö edukuse või ebaõnnestumise (vt nt Stonecypher, Blom, Johnson, Bolin, & Hilliard, 2019).

Kokkuvõtteks, seega, kui soovid tuge oma eneseusule, siis vali hoolikalt kaaslased ja õpetajad, kes oskavad sinu eneseusku toetada ja teadvusta enda võimalusi kaaslaste eneseusu toetamisel.

ylesanne Ülesanne. Kuidas koostöös vastastikku eneseusku toetada?

  1. Mõtle vähemalt kahele kogemusele, kus sinu koostööpartner on sinu eneseusku suurendanud.

      1. Milliseid signaale partner saatis – mida ta ütles, tegi, väljendas – mis sinu eneseusku suurendasid? Püüa olukordi täpselt meenutada ja välja sõeluda, mida partner sinu meelest nende signaalidega sinu kohta väljendas.
      1. Millised nende partnerite omadused muutsid nad sinu jaoks nii oluliseks ja usaldusväärseks, et nende saadetud signaalid tõepoolest tuntavalt

    3. eneseusku suurendasid?

      1. Mida saaksid nendest kahest kogemusest õppida, et edaspidi teadlikumalt enda partnerite eneseusku toetada?

  2. Mõtle vähemalt kahele kogemusele, kus sinu koostööpartner on sinu eneseusku langetanud.

    1. Milliseid signaale partner saatis – mida ta ütles, tegi, väljendas – mis sinu eneseusku langetasid? Püüa olukordi täpselt meenutada ja välja sõeluda, mida partner sinu meelest nende signaalidega sinu kohta väljendas. Tagantjärgi analüüsides, kas “lugesid” neid signaale õigesti või võis olla, et näiteks esinemisärevuse tõttu tõlgendasid signaali negatiivsemaks kui see tegelikult oli? Pea meeles, et kõrge füsioloogiline erutus ja ärevus võivad enesetõhusust langetada, mistõttu võime esinemisolukordades teiste inimeste signaale negatiivsemalt tõlgendada.

    2. Millised nende partnerite omadused muutsid nad sinu jaoks nii oluliseks ja usaldusväärseks, et nende saadetud signaalid eneseusku langetasid?

    3. Mida saaksid nendest kahest kogemusest õppida, et edaspidi teadlikult hoiduda enda partnerite eneseusu langetamisest?

  3. Lisaks, mida veel saaksid teha, et enda eneseusku koostöö olukordades säilitada või tugevdada? Kuidas saaksid partnerite eneseusku toetada või tugevdada?

3  Nimetame siinkohal nii ükskõik millist kaaslast, kellega koos ühise eesmärgi nimel tegutsetakse.