õpetada teatud uurimismeetodi kasutamist. Teiseusk sõltub sellest, millisena tajume partneri varasemaid saavutusi, millised on meie kogemused teiste saraste partneritega ja uskumused teiste sarnaste partnerite oskuste ning võimete kohta. Samuti mõjutavad teiseusku kolmandatelt inimestelt tolle partneri kohta saadud info, aga ka sotsiaalsed ja kultuurilised stereotüübid. Näiteks võib flöödimängijal olla kindel usk, et tema partner, kogenud tšellist, suudab nende duo järgmistel kontserditel teda optimaalselt toetada. Samas mõne teise tšellisti osas võib see usk olla oluliselt madalam. Teiseusk mõjutab seda, millise partneriga me koos töötada soovime või millise potentsiaalse partneri enda jaoks välistame, kui palju me koostöö käigus pingutame, sh ise abi küsime või abi pakume, kui tähelepanelikud me oleme partnerilt saadava tagasiside suhtes ning kuivõrd me seda tagasisidet usume, kui rahul me koostööga oleme ning kui väga soovime vaatamata raskustele koostööd jätkata (ülevaade Habeb, 2020).

Peegeldatud usk tähistab seda, mida me usume, et partner meie võimekuse kohta arvab. Näiteks võib flöödimängija mingite klaverisaatja saadetud signaalide alusel (võibolla täiesti ekslikult) arvata, et kogenud klaverisaatja ei pea teda kuigi tugevaks flötistiks. Joonisel 4 on näidatud, et partnerilt saadavad sotsiaalsed signaalid, näiteks sõnaline tagasiside, näoväljendused, hääletoon, liigutused, abistav tegevus jne, määravad selle, milliseks me peame partneri hinnangut meie võimekusele. Näiteks lõputöö juhendaja kortsus kulmu märkamine töö kaitsmise ajal võib tunduda meile märgina juhendaja kriitilisest suhtumisest ja see võib meid hoobilt ebakindlaks muuta. Samas võib olla, et kulmukortsutuse põhjus oli milleski hoopis muus või põhjustas tõsise, pingsa näoilme võtmise hoopis soov veelgi tähelepanelikumat keskenduda. Spordis juhtub sageli, et treeneri või lapsevanema näoilmed noorsportlasele kaasa elamisel põhjustavad noorsportlasel tahtmatult ebakindlust ja seeläbi nende sooritus halveneb. Teisest küljest üritame me ka ise enda mainekujundamise võtetega jätta endast soodsat muljet. Siin on taas käepärast näide spordist, kus sportlased üritavad endast iga hinna eest jätta teistele enesekindlat muljet, vaatamata sellele, et tegelikult on ärevus ja ebakindlus äärmiselt kõrge. Sama kehtib ka muudel eluaaladel – selleks, et ennast enesekindlamalt tunda, püüame endast teistele enesekindlat muljet jätta ja otsime tagasisidet selle kohta, kas teised ikka tõepoolest usuvad, et oleme enesekindlad.

Suhestuva tõhususe uskumuste kolmeosalise mudeli mõistmine aitab meil aru saada, kuidas koostöösuhetes vastastikku eneseusku toetada. Samuti mõistad nüüd, et koos tegutsejate eneseusk sõltub olulisel määral ka sellest, milliseid signaale suudetakse partneritele nende võimekusse uskumise kohta saata ja kui adekvaatselt neid endal õnnestub partneritelt üles korjata. Koos tegutsejate enese- ja teiseusud võivad moodustab iseennast põlistava ringi, mis määrab koostöö edukuse või ebaõnnestumise (vt nt Stonecypher, Blom, Johnson, Bolin, & Hilliard, 2019).

Kokkuvõtteks, seega, kui soovid tuge oma eneseusule, siis vali hoolikalt kaaslased ja õpetajad, kes oskavad sinu eneseusku toetada ja teadvusta enda võimalusi kaaslaste eneseusu toetamisel.

1. Mõtle vähemalt kahele kogemusele, kus sinu koostööpartner on sinu eneseusku suurendanud.

   1. 1. Milliseid signaale partner saatis – mida ta ütles, tegi, väljendas – mis sinu eneseusku suurendasid? Püüa olukordi täpselt meenutada ja välja sõeluda, mida partner sinu meelest nende signaalidega sinu kohta väljendas.
   2. 2. Millised nende partnerite omadused muutsid nad sinu jaoks nii oluliseks ja usaldusväärseks, et nende saadetud signaalid tõepoolest tuntavalt

   3. eneseusku suurendasid?

   4. 3. Mida saaksid nendest kahest kogemusest õppida, et edaspidi teadlikumalt enda partnerite eneseusku toetada?

2. Mõtle vähemalt kahele kogemusele, kus sinu koostööpartner on sinu eneseusku langetanud.

   1. Milliseid signaale partner saatis – mida ta ütles, tegi, väljendas – mis sinu eneseusku langetasid? Püüa olukordi täpselt meenutada ja välja sõeluda, mida partner sinu meelest nende signaalidega sinu kohta väljendas. Tagantjärgi analüüsides, kas “lugesid” neid signaale õigesti või võis olla, et näiteks esinemisärevuse tõttu tõlgendasid signaali negatiivsemaks kui see tegelikult oli? Pea meeles, et kõrge füsioloogiline erutus ja ärevus võivad enesetõhusust langetada, mistõttu võime esinemisolukordades teiste inimeste signaale negatiivsemalt tõlgendada.

   2. Millised nende partnerite omadused muutsid nad sinu jaoks nii oluliseks ja usaldusväärseks, et nende saadetud signaalid eneseusku langetasid?

   3. Mida saaksid nendest kahest kogemusest õppida, et edaspidi teadlikult hoiduda enda partnerite eneseusu langetamisest?

3. Lisaks, mida veel saaksid teha, et enda eneseusku koostöö olukordades säilitada või tugevdada? Kuidas saaksid partnerite eneseusku toetada või tugevdada?

³  Nimetame siinkohal nii ükskõik millist kaaslast, kellega koos ühise eesmärgi nimel tegutsetakse.