4. Mida on õppida spordikindluse uuringutest?

4. MIDA ON ÕPPIDA SPORDIKINDLUSE UURINGUTEST?

Kui Bandura keskendus enesekindluse sisemistele allikatele, siis Robin Vealey koos kolleegidega süvenes sportlaste enesekindluse allikatesse ja tegi kindlaks veel teisigi kogemusi ja asjaolusid, mis enesekindlust mõjutavad. Loe spordikindluse kohta lähemalt kastist 4. Sellele järgnev ülesanne aitab läbi mõelda, mil moel spordikindluse mudelis kirjeldatud allikad on mõjutanud sinu enesekindlust erinevate muude oskuste õppimisel.

Kast 4.

Täiendusi spordi valdkonnast: Spordikindlus

Tippsportlased peavad kõrget eneseusku vaimse tugevuse aluseks (Connaughton, Wadey, Hanton, & Jones, 2008) ning spordist on teada, et enesekindluse ja soorituse vahel on otsene seos (nt Zinsser, Bunker, & Williams, 2006). Robin S. Vealey (1986) leidis sportlasi uurides, et ühest küljest iseloomustab neid püsivamama iseloomuga kindlustunne oma oskuste ja võimete suhtes üldisemat, mida võib nimetada püsienesekindluseks (trait self-confidence). Püsikindlus iseloomustab seega, mil määral isik usub oma edu saavutamise võimesse. Teisest küljest ilmneb igas konkreetses olukorras situatsiooni-spetsiifiline seisundi enesekindlus (state self-confidence), mis võib hetkest hetkesse muutuda. Näiteks võib kogenud sulgpalluril olla kõrge püsieneskindlusm, et sulgpallimängus vastase ootamatu tegutsemise tulemusel kaotusseisu jäädes võib mängija kaotada usu, et tal oleks võimalik praeguse vastase mängustiili vastu rohtu leida ja uuesti initsiatiiv enda kätte haarata. Vealey ja tema kolleegid jõudsid Bandura eneseusu käsitlust täiendades järeldusele, et enesekindlus pärineb lausa üheksast allikast (Vealey, Hayashi, Garner-Holman, & Giacobby, 1988). Seega, sportlaste enesekindlust tõstavad:

  1. meisterlikkuse kogemine. Enesekindlust tõstab uute oskuste õppimine, olemasolevate oskuste arendamine, oskuse meisterlik realiseerimine ja meisterlik sooritus;

  2. võimete demonstreerimine. Kui sportlasel õnnestub näidata oma paremust teistega võrreldes ja demonsreerida vastasest üleolekut, siis suureneb tema enesekindlus;

  3. kehaline ja vaimne ettevalmistus. Enesekindlust suurendab teadmine, et ollakse kehaliselt ja vaimselt piisavalt hästi valmistunud, oma eesmärkidele keskendunud ning maksimaalseks pingutuseks valmis;

  4. kehaline eneseesitlus. Enesekindlust tõstab ka see, kui sportlane tajub, et ta näeb hea välja ning on oma keha ja kehakaaluga rahul;

  5. sotsiaalne toetus. Sportlane, kes tajub endale oluliste inimeste – pereliikmete, võistkonnakaaslaste, treenerite – toetust, kipub olema enesekindlam;

  6. treeneri eestvedamine. Enesekindlus suureneb sportlasel, kes usub, et tema treener on hea eestvedaja, teeb tarku otsuseid ja on usaldusväärne;

  7. asendev kogemus. Teise samal tasemel sportlase eduka soorituse nägemine võib lisada enesekindlust;

  8. keskkonna mugavus. Enesekindlust lisab see, kui sportlane tunneb ennast soorituse toimumise paigas mugavalt, nt kodusaalis võistlemine võib anda täiendavat enesekindlust;

  9. olukorra soodsus. Viimaks lisab sportlasele enesekindlust ka see, kui tundub, et olukord on talle soodne, et õnn on tema poolel.

Treener, kes soovib sportlase enesekindluse kujunemist toetada, saab mitmeid loetletud aspekte sihipäraselt kujundada. Kõige lihtsam on (a) toetada süstemaatilise, eakohase ja tõhusa õppimise ja treeningu läbi meisterlikkuse kogemist, (b) pakkuda õpilasele võimalusi analüüsida oma õppimist ja treeninguid ning seeläbi koguda kindlust, et ettevalmistus on adekvaatne ja piisav, (c) näidata välja, pakkuda sotisaalset tuge, (d) arendada ennast teadlikult treenerina usaldusväärseks eestvedajaks ning (e) pakkuda õpilasele õppimisel võimalust koguda enesekindlust tajutavalt sarnaste kaaslaste vaatlemisest.

ylesanne Ülesanne. Spordikindluse mudeli laiendamine teistesse valdkondadesse

Mõtle enda enesekindluse suurenemisele vähemalt kahe oskuse õppimisel (nt võõrkeele, mõne käelise oskuse, esinemise oskuste, autojuhtimise, inimeste juhtimise oskuste vms õppimisel). Vasta järgmistele küsimustele lähtudes sellest, et spordiklindluse mudelis kirjeldatud kogemusedi ja asjaolud toetavad enesekindlust ka muude oskuste õppimisel väljaspool sporti:

  1. Millised kogemused või asjaolud suurendasid erinevate oskuste õppimise käigus sinu enesekindlust?

  2. Milliseid enesekindlust tõstvad kogemusi vastava oskuse õpetaja sinu meelest sulle teadlikult pakkus?

  3. Mida oleks õpetaja saanud või võinud teisiti teha? Milliste kogemuste suunamise ja milliste asjaolude esilekutsumise kaudu oleks sinu enesekindlus õppimisel võinud suurem olla?

  4. Tundes nüüd spordikindluse allikaid, mida saad saad edaspidi oskuste õppimisel enda enesekindluse suurendamiseks teadlikult ette võtta?

 
Eneseusu põhimudeli rakendamine spordis on toonud välja ühe täiendava eneseusu allika – kujuteldavad kogemused. Nimelt täiendas Deborah Feltz oma kolleegidega (Feltz & Chase, 1998; Feltz, Short, & Sullivan, 2008) eneseusu põhimudelit ja näitas, et eneseusku aitab tugevdada ka see, kui oleme kujutlenud ennast õnnestunud sooritust tegema. Sellele teadmisele on soorituspsühholoogias rajatud kujutlustreening2 – nii sportlased kui interpreedid valmistavad ennast soorituseks ette sooritust detailirohkelt läbi kujutlemas, ent kujutusel on leitud positiivne mõju enesekuvandile ka väljaspool erialast sooritust. Nii on näiteks sotsiaalärevate inimeste puhul leitud, et kujutlustreening võib aidata parandada enesehinnangut ja sotsiaalset sooritust vestlusolukorras (Stopa, Brown, & Hirsch, 2012). Joonis 3 esitab spordi konteksti eneseusu mudeli, mis illustreerib võrreldes baasmudeliga ka selgemalt ka eneseusu tagajärgi.
joonis3
2 Kujutlustreeningul (imagery) on soorituspsühholoogias veel mitmeid teisigi eesmärke peale eneseusu tõstmise, ent nende käsitlemine jääb kaugelt välja siinse õppematerjali mahust.