2. MIS KASU ON ENESEUSUST?

Bandura (1997) väitis, et kui inimesel ei ole usku, et ta võiks soovitud eesmärgi saavutada, puudub tal ajend selle eesmärgi nimel tegutseda. Seega on eneseusk motivatsiooni tööriist. Täpsemalt, ühest küljest sõltub eneseusust see, milliseid eesmärke me endale seame ja milliseid ülesandeid ette võtame, ent teisest küljest ka see, kui palju nende ülesannete saavutamise nimel pingutame. Joonis 1 illustreerib eneseusu põhimudelit. Nähtub, et eneseusk määrab ära nii meie mõtted ja motivatsiooni, käitumise ja emotsionaalsed reaktsioonid.

Täpsemalt, eneseusust lähtuvad meie mõtteid, mis võivad sooritust vastava ülesande juures siis kas toetada või pidurdada. Eneseusk määrab ära selle, kui optimistlikud või pessimistlikud mõtted ja kujutluspildid meile vastava ülesandega seoses pähe tulevad. Kui eneseusk on kõrge, tundub ülesanne pigem ahvatleva väljakutsena või enda proovilepaneku võimalusest ning julgeme endale selle ülesandega seoses kõrgemaid eesmärke seada. Näiteks, kui usud, et suudad õppida oma aega tõhusamalt planeerima, siis asud tõenäolisemalt astuma samme ajaplaneerimise õppimiseks. Kui aga eneseusk on madal, siis kerkivad kujutluses silme ette negatiivsed ennustused (nt “Mul ei ole mingit enesedistsipliini, ma ei saa sellega kunagi hakkama!”). Ei ole raske mõista, et sellised pessimistlikud mõtted langetavad ajajuhtimise õppimise motivatsiooni. Seega määrab eneseusk ära, milliseid eesmärke me endale seada julgeme ja milliseid ülesandeid me väldime. On leitud, et virtuaalse organisatsiooni töötajate kaugtöö eneseusk oli tugevas võrdelises seoses nii sellega, kui tõhusaks ja produktiivseks kaugtöö tegijad ennast tööalaselt pidasid, aga ka sellega, kui rahul olid töötajad juhtimisega ja muude tööd puudutavate teguritega, samuti tundega, et ollakse võimelised tööga toime tulema (…] Austraalia triatleete uurides selgus, et varasemad võistluskogemused koos triatloni eneseusu hinnangutega seletas ära koguni 74% triatloni sooritusest (Heazlewood; Burke, 2011)

Lisaks mõtetele mõjutab eneseusk ka meie tundeid ja emotsionaalseid reaktsioone. Nii näiteks määrab eneseusk ära selle, kui ohtlikuks me olukorda hindame. Tee siinkohal kaasa mõtteharjutus kastist 2.

Mõned inimesed arvavad selle ülesande juures, et neil tekiks väike ärevus. Kui aga kujutleksid, et teised inimesed vaatavad sinu sooritust pealt, ja sinu tasakaaluliinil kõndimise eneseusk on madal, siis võib ärevust tekitada mõte, et teised näevad sind kukkumas või maha astumas – ebaõnnestumas. Kui aga sinu tasakaaluliinil kõndimise eneseusk on kõrge, siis tõenäoliselt teiste juuresolek tekitaks hoopis elevuse ja põnevuse tunnet, sest saad teistele demonstreerida ühte oskust, mida suurem osa inimesi kuigi hästi ei oska. Seega, loodetavasti panid tähele, et mõtted ja tunded on seotud eneseusuga.

Liigu nüüd edasi kasti 3 ja tee palun kaasa teinegi mõtteülesanne.

Kui sa ei ole just tasakaaluliini äss, siis tõenäoliselt kerkivad pähe kukkumise ja selle tagajärgedega seotud mõtted ning kujutluspildid, millega kaasneb ärevuse tõus. Enesetõhusus määrab seega ära, kui ohtlikuks või väljakutsuvaks sa ülesannet hindad. Pane tähele, et tehnilise soorituse mõttes tuleb kummalgi juhul teha täpselt sama tegevust – kõndida head tasakaalu hoides 4 meetrit, aga tunne, mis kummalgi juhul ülesannet kujutledes tekib, on täiesti erinev! Nagu öeldud – eneseusk on toimetuleku prognoos ja viletsad väljavaated tekitavad negatiivseid tundeid. Veelgi enam – suur osa inimestest keelduks teist ülesannet reaalsuses üldse proovimast, mis illustreerib eelpool kirjeldatud asjaolu, et eneseusk määrab ära, kas me proovime ülesannet lahendada või väldime seda ülesannet. Teisest küljest, tasakaaluliin maailmameistri Jaan Roose jaoks võib 2,5 meetri kõrgune ülesanne olla igav, nii et ta ei viitsi seda tegema hakata – ka igavuse tunne ja sellest lähtuv ülesandest loobumine võivad olla seotud eneseusuga – just siis, kui tajume ülesannet oluliselt lihtsamana sellest, mida meie tajutud võimed lubaksid teha. Kui veel edasi mõelda, siis võibolla on sinu varasemad kogemused kehaliste harjutustega andnud sulle nii palju eneseusku, mida saad tasakaaluliini ülesande õppimisse üle kanda, nii et ehkki sa ei oska veel tasakaaluliinil hästi kõndida, soovid seda õppima hakata. Kõrge eneseusk aitab sul harjutamise juures püsida ka siis, kui esialgu eksid ja ebaõnnestud.

Kokkuvõtteks, eneseusk mõjutab meie õppimist ja sooritust seeläbi, et määrab suures ulatuses ära meie tegevusvalikud ja pingutuse intensiivsuse ning samas ka takistuste ilmnemisel pingutuse jätkamise optimismi ehk pingutuse püsivuse. See kehtib ka vaimse töö valdkonnas, kus küll otsest füüsilist ohtu ei ole, küll aga on sotsiaalne oht häbisse jääda. Näiteks, kui leiad ülikooli uurimistööd tehes, et andmeanalüüsi õpikud tunduvad sinu jaoks liiga keerulised suutmaks nende alusel uut analüüsimeetodit kasutama õppida, võid otsustada, et loobud üldse selle meetodi kasutamisest, et juhendaja või hiljemalt töö kaitsmisel hindajate ees mitte häbisse jääda. Võib juhtuda, et madala reaalainete alase eneseusuga inimene kas ei asu üldse õppima eriala, mis eeldaks matemaatikaga kokkupuudet, või katkestab õpingud, kui märkab, et õppimine tema jaoks raske tundub. Teisalt, kui sinu laulmise alane eneseusk on kõrge, siis on sul tõenäoliselt soov laulmisega tegeleda ja võibolla ka laulukoori tegevuses kaasa lüüa. Seega on eneseusk väga tugev motivatsiooni allikas – kõrge eneseusk aitab meil pingutada, madal eneseusk ahvatleb meid pingutusest loobuma.

 Vasta järgmistele küsimustele. Mitu vastusevarianti võib õige olla.