11. KAS ENESEKINDLUS ON ÜLDSE ÕNNESTUMISE TINGIMATU EELDUS??

Kõik seni öeldu viitab, et oskuste eduka õppimise ja soorituse eelduseks on enesekindlus. Spordi- ja soorituspsühholoogide poole pöördumise sagedaseim põhjus on pöördujate sönul ebakindlus, enesekindluse puudumine ja soov enesekindlamaks muutuda. Sageli oodatakse psühholoogilit nippe, kuidas ennast enesekindlaks mõelda. Ent tegelikkuses ei ole vaja ennast tingimata enesekindlalt tunda. Pange tähele – kaunis sageli võib kuulda tippsportlasi kirjeldamas, et nad ei tundnud ennast head sooritust tehes kindlalt. Kuidas see võimalik on?

Asi on lihtne – sportlased ei võistle enesekindluses, vaid ikka rallisõidus ja malemängus – võidab see, kes kiiremini sõidab ja paremaid otsuseid teeb. Ka suurepärane ooperiaaria ei tule mitte enesekindlusest vaid laulja oskustest. Kõikide muude professionaalsete sooritustega on samamoodi – eksamil ei hinnata mitte enesekindlust vaid teadmisi. Seega, enesekindlus ei ole vältimatu hea soorituse eeldus. Hea soorituse eelduseks on oskused. Hea sooritus on heade oskuste realiseerimise tagajärg.

Eneseusk, nagu esmalt nägime, aitab meil eesmärke seada ja ülesandele keskenduda, motivatsiooni saavutada ja hoida ning eesmärgi suunas tegutseda. Aga seda kõike võib teha ka ilma kõrge eneseusuta – kui me oskame oma tähelepanu ja mõtteid ülesande analüüsile ja oskuste realiseerimisele suunata ning mõistame endale kinnitada, et hea soorituse võib teha ka ebakindlana, siis pole enesekindlust tarvis. Meenuta tasakaaluliini ülesannet – ülesande tehniline sooritus on sama nii 25 kui 250 cm kõrgusel ja ainus, mis aitab selle ülesande kummalgi juhul läbida, on ülesandele keskendumine. Eneseusk lihtsalt muudab ülesandele keskendumise lihtsamaks ja loomulikumaks, aga see ei tähenda sugugi, et enesekindlus oleks hea soorituse tingimusteta eeldus. Kui sa õpid tasakaaluliini peal kõndimise oskused selgeks ja kolme meetri kõrgusele jõudes tuleb automaatset pähe mõte kukkumisest ning selle tagajärgedest, siis tegelikult piisab, kui suunad oma tähelepanu hirmutavatelt mõtetelt tasakaalu säilitamise oskustele, täpselt sama moodi, nagu 25 cm kõrgusel. Või kui eksamil jõuad ootamatult raske ülesandeni, siis piisab sellest, kui suunad tähelepanu läbikukkumise tagajärgede kujutlemise asemel teksti lugemisele, õpitu meenutamisele ja lahenduskäigu planeerimisele. Kui suutsid finantsanalüüsi ülesande ära lahendada kodus vaikuses, siis suudad seda ka eksamil – lähene ülesandele samamoodi nagu kodus. Kui suutsid auto boksi tagurdada õppesõidul, suudad seda ka eksamil – keskendu auto paiknemise hindamisele ja manööverdamisele.

Üks kummaline soovitus lisaks, kui enesekindlusest puudu jääb, on seda teeselda. Ütlusel “fake it until you make it” – teeskle kuni saad hakkama – paistab tõepõhi all olema. Gregory Dale ja Jamie Robbins (2010) kinnitavad pikaajalisele sportlaste ja etenduskunstnikega töötamise kogemusele toetudes, et oskuste sooritamisele keskendudes tuleb ajapikku ka enesekindlus. Enesekindus ei ole mitte mõtlemistrikk, vaid on sihipärase eesmärkide seadmise ja nende poole liikumise kulu – enesearengu protsessi analüüsi tagajärg, nagu eelmise teema juures jutuks oli.

Kokkuvõtteks, ükskõik millise oskuse õppimise ja arengu teekond on okkaline ja täis suuremaid ning väiksemaid tagasilööke. Kord puuduvad meil võimestavad kogemused, kord usaldusväärsed rollimudelid ja veenjad, sageli muutume väljakutsetega silmitsi olles ärevaks, teinekord saame partnerilt ebakindlust süvendavaid signaale või hooksevad silma eest läbi ebaõnnestumise stsenaariumid – kõik need olukorrad pakuvad ohtralt võimalusi madala eneseusu tõttu ebaõnnestuda. Ent kui oskad teadvustada enda väärtust väljaspool sooritust, tead, mida, kui palju ja milliste tulemustega oled teinud enda oskuste arendamiseks, keskendud enda võimete ja oskuste realiseerimisele, siis suudadki oma oskused ja võimed ülesande lahendamisel välja tuua.