10. Eneseusu tõstmise strateegia #3

10. ENESEUSU TÕSTMISE STRATEEGIA #3

Protsessile keskendumine ja võrdluste vältimine: Millele tegutsedes keskenduda?

Paljud inimesed kasutavad enda oskuste ja arengu hindamiseks võrdlust teistega. Enamasti keskendub see enda saavutatu võrdlemisele teiste inimeste saavutatuga või teiste antavate hinnangutega. Sportlased hindavad ennast visatud korvide või võidetud vastaste järgi, interpreedid ja kunstnikud publikult peegelduva mulje järgi, üliõpilased koha järgi hinnete pingereas jne. Enda võrdlemine teistega on loomulik – ma hakkame seda juba lapsepõlves harjutama (mäletad lasteaiast küsimust: “Lapsed, kes saab esimesena riidesse?”). Normatiivset võrdlust ehk võrdlemist teiste sama ülesande sooritajate parimate, halvimate ja keskmiste tulemustega on lihtne kasutada ja me teeme seda endale märkamatultki, automaatselt. Ent eneseusu seisukohalt on enda võrdlemine teistega enamasti põrgutee.

Ehkki enda normatiivset võrdlemist on raske pidurdada, ei ole see sugugi võimatu. Soorituspsühholoogias on individuaalsele arengule ja enda ülesande sooritamisele keskendumise treenimine peamine tugeva eneseusu ja optimaalse keskendumise saavutamise võti. Nii on väga oluline harjutada enda arengu jälgimist sõltumata sellest, milliseid saavutusi teised demonstreerivad ning õppida enda oskuste ja võimete mõõdupuuna kasutama individuaalse arenguprotsessi näitajaid. Teadliku otsuse ja harjutamise tulemusel on see saavutatav. Seega, lisaks piisavuse kriteeriumite väljaselgitamisele on oluline teadvustada oma arengut – enda erinevate oskuste ja võimete järk-järgulise paranemise ja täienemise protsessi kulgu. Ettevalmistuse mahtu ja kvaliteeti aitab teadvustada arengupäeviku pidamine, nii nagu spordis on tavaks treeningupäeviku pidamine. Kuna igapäevaselt õppides-harjutades-sooritades märkame sooritustaseme päevast-päeva kõikumisi ja tagasilööke, on raske tegelikku arengutrendi teadvustada. Tegevuste ja kordaminekute registreerimine, raskuste ja väljakutsete vastu kasutusele võetud strateegiate ning nende rakendamise kirjalik analüüsimine ulatab selguse abikäe – päevikust vastu vaatava must-valge info vastu on ebakindlusel raske argumente leida. Ehkki päeviku pidamine võib tunduda tüütu ja aeganõudev, tasub see aeg ennast eneseusu saavutamise läbi kuhjaga ära (vt kast xx).

Kast 6. Arengupäeviku näide sportlase treeningupäeviku formaadis

Selleks, et arenguäevikust kasu oleks, tuleb seda täita. Levinuimad põhjused, miks päeviku pidamisest loobutakse, on liiga suur ajakulu ja analüüsi mittevõimaldav, struktureerimata jutustav päevikuvorm. Siin on toodud näide sportlase treenigupäevikust, mille täitmine võtab mõned minutid päevast ja on samas piisavalt ülevaatlik aitamaks:

  1. märgata, kuidas on uni, enesetunne, ja motivatsioon seotud pingutamiseks ja õppimiseks seatud eesmärkide täitmisega;

  2. seada treeningule individuaalseid, isiklikult tähenduslikke eesmärke, mis aitavad omakorda märgata, mida ollakse oskuste ja võimete arendamiseks teinud. Sisuliselt on treeningu eesmärkide näol tegemist igapäevaste ettevalmistuse piisavuse kriteeriumitega, mis aitavad teadvustada, mida enda arenguks tehakse, milliseid võimestavaid meisterlikkuse kogemusi treeningult ammutada ja millistele oma oskustele ning võimetele eneseusk rajada;

    1. millised õppimise ja treenimise strateegiad on kasutud või väheviljakad ja analüüsi tulemusel treenimise strateegiat muuta ning seeläbi eneseusku ammutada.

Ehkki toodud vorm ei sobi ilmselt kõikide elualade enesearengu analüüsimiseks, võid välja esitatud põhimõtete alusel kujundada endale sobiva oskuste arengu sammude päeviku.

Lisa: päevikulehe näide  treeningupaeviku_naide.pptx.pdf