<\/p>\n\n\n\n
Projekti kestus:<\/strong>\u00a026.01.2026 \u2013 31.12.2028<\/p>\n\n\n\n Juhtivuurija: <\/strong>Kuno Kasak<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm:\u00a0<\/strong>RMK rakendusuuringud<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon:\u00a0<\/strong>K\u00e4esoleva projekti eesm\u00e4rk on uurida kuidas m\u00f5jutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimist\u00f6\u00f6d k\u00f5dusoometsades veekvaliteeti ning milline on erinevat t\u00fc\u00fcpi veekaitsemeetmete l\u00fchi- ja pikaajaline veekaitse efektiivsus.<\/p>\n\n\n\n Projekti kestus: <\/strong>01.10.2025\u00a0\u2013\u00a030.09.2029<\/p>\n\n\n\n Eesti grupi juhtivuurija: <\/strong>Kuno Kasak, konsortsiumi juht: prof Abdul Mouazen, Genti \u00dclikool, Belgia<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm: <\/strong>Euroopa Horisont programm<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon: <\/strong>L\u00e4mmastik (N) on taimede kasvu jaoks h\u00e4davajalik toitaine. Kuid l\u00e4mmastikv\u00e4etiste intensiivne kasutamine p\u00f5llumajanduses on kaasa toonud t\u00f5siseid keskkonnaprobleeme. Suurimad mured on seotud nitraatide leostumisega p\u00f5hjaveesse, mis p\u00f5hjustab selle reostumist, ning dil\u00e4mmastikoksiidi (N\u2082O) emissioonidega, mis on tugev kasvuhoonegaas. Projekti kestus:<\/strong><\/strong> 1.10.25-30.09.2029<\/p>\n\n\n\n Eesti grupi juhtivuurija: <\/strong> <\/strong>Kuno Kasak, konsortsiumi juhib: IDENER.AI<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm:<\/strong> <\/strong>Euroopa Horisont programm<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon:<\/strong> ForPeat on ambitsioonikas uurimisprojekt, mis edendab teadusp\u00f5hiseid l\u00e4henemisviise soometsade majandamise optimeerimiseks. Projekti keskmes on uuenduslike ja s\u00e4\u00e4stvate metsandustavade ning \u00f6kos\u00fcsteemide taastamise eesm\u00e4rkide tutvustamine turbaaladel, keskendudes metsade veere\u017eiimi optimeerimisele. ForPeati p\u00f5hiaspekt hindab soometsade s\u00fcsiniku sidumise eeliseid seoses nende majandamisega ning seda, kuidas metsa raiumine m\u00f5jutab toitainete ts\u00fcklit, setete liikumist, lahustunud orgaanilise s\u00fcsiniku \u00e4rakannet metsamaalt ning elurikkust. Keskkonnaseire arendamiseks integreerib ForPeat tehisintellekti ja robootikat kaugseire ja v\u00e4liandmete kogumise meetoditesse. ForPeat uurib, kuidas neid tegevusi saab optimeerida ja laiendada, keskendudes rahaliste motivaatorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele ELi sertifitseerimisraamistiku alusel. See uuring annab praktilisi soovitusi poliitikakujundajatele ja maaomanikele. Projekt p\u00f5hineb koost\u00f6\u00f6l, mis toob kokku erinevad huvigrupid maaomanikest ja teadlastest, avaliku sektori asutuste ja t\u00f6\u00f6stuse esindajateni.<\/p>\n\n\n\n Projekti kestus:<\/strong> 1.01.2022 \u2013 31.12.2026<\/p>\n\n\n\n Juhtivuurija: <\/strong>Kuno Kasak<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm: <\/strong>Personaalne uurimistoetus (PSG) stardigrant<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon: <\/strong>Inimtegevuse poolt m\u00f5jutatud turbaalade taastamine m\u00e4rgaladeks on atraktiive ent paljuski p\u00f5hjalikult uurimata meede, et kliimamuutuste vastu Projekti kestus:<\/strong>\u00a01.10.2022\u201330.09.2026<\/p>\n\n\n\n Eesti grupi juhtivuurija: <\/strong>Kuno Kasak<\/p>\n\n\n\n Finance program: <\/strong>Euroopa Horisont programm<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon: <\/strong>REWET projekti peamiseks eesm\u00e4rgiks on m\u00e4rgalade taastamine, et aidata kaasa kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele. REWET projekti raames taastatakse projektipartnerite poolt >2400 ha m\u00e4rgalasid \u00fcle terve Euroopa (kokku 7 uurimisala). K\u00f5ik taastatavad alad varustatakse tipptasemel seireseadmetega (eddy covariance), et hinnata kasvuhoonegaaside bilanssi ja s\u00fcsiniku sidumise efektiivsust. Lisaks eddy covariance meetodile kasutatakse m\u00e4rgalade arengu hindamiseks ka kaugseiret ning modelleerimist. Lisaks kasvuhoonegaaside anal\u00fc\u00fcsimisele hinnatakse ka taastatud m\u00e4rgalade m\u00f5ju piirkonna elurikkusele. REWET t\u00e4iendab Euroopas m\u00e4rgalade taastamisega seotud teadmisi ning loob juhendi v\u00f5imalikult kulut\u00f5husaks m\u00e4rgalade taastamiseks ning seireks. Muuhulgas viib REWET projekt l\u00e4bi ka m\u00e4rgalade inventuuri, et hinnata nende s\u00fcsiniku sidumise potentsiaali Euroopas.<\/p>\n\n\n\n Projekti kestus:<\/strong> 1.12.2021\u201330.11.2026<\/p>\n\n\n\n Juhtivuurija: <\/strong>Marko Kohv. Kuno Kasak vastutab mikrometeoroloogiliste m\u00f5\u00f5tmiste eest taastatud turbaaladel<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm: <\/strong>Horisont 2020 programm<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon: <\/strong>M\u00e4rgalad on \u00fched k\u00f5ige rohkem inimkonnale \u00f6kos\u00fcsteemi h\u00fcvesid pakkuvatest kooslustest. Projekti teoreetilisemas osas otsitakse v\u00f5imalusi soode taastamise laialdaseks planeerimiseks ja elluviimiseks viisil, mis seoks j\u00e4tkusuutlikult p\u00f5hilised nende poolt pakutavad \u00f6kos\u00fcsteemi h\u00fcved inim\u00fchiskonna majandusmudeliga. Praktilisemas osas taastatakse \u00fcle Euroopa \u00fcle 12 000 hektaril sookoosluseid kasutades erinevaid rahastamismudeleid. Eestist osaleb neli partnerit: Eestimaa Looduse Fond, Tartu \u00dclikool, Riigimetsa Majandamise Keskus ja O\u00dc Tootsi Turvas.<\/p>\n\n\n\n Projekti kestus:<\/strong> 1.1.2024\u201331.12.2030<\/p>\n\n\n\n Juhtivuurija: <\/strong>Evelyn Uuemaa; Kuno Kasak vastutab CO\u2082 ja CH\u2084 voogude andmete kogumise eest, CO\u2082 ja CH\u2084 vooge m\u00f5jutavate peamiste tegurite anal\u00fc\u00fcsi ning FLUXNETi eddy covariance andmestike \u00fclemaailmse anal\u00fc\u00fcsi eest CO\u2082 ja CH\u2084 emissioonide hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm:\u00a0<\/strong>Teaduse tippkeskused (TK)<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon:\u00a0<\/strong>Kestliku maakasutuse tippkeskus keskendub uuenduslike lahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele elurikkuse kao ja kliimamuutuste leevendamiseks. Teaduslikult innovatiivse l\u00e4henemisena anal\u00fc\u00fcsime keerukaid seoseid ja kohanemismehhanisme elurikkuse n\u00e4itajate, s\u00fcsinikuvaru, -sidumise ning kasvuhoonegaaside voogude vahel v\u00e4ikestes ruumiskaalades ning seej\u00e4rel kanname teadmised \u00fcle koosluste, \u00f6kos\u00fcsteemide ja maastiku tasandile kasutades ruumiandmeid (sh satelliitpilte) ja masin\u00f5ppep\u00f5hist ruumilist modelleerimist koos sotsiaalmajandusliku anal\u00fc\u00fcsiga. Uudsed teaduslikud l\u00e4henemised, praktiliselt rakendatavad t\u00f6\u00f6riistad ning maaomanike ja maakasutajate sotsiaalmajandusliku toimimiskeskkonna p\u00f5imimine aitab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uue p\u00f5lvkonna suure kasutusv\u00e4\u00e4rtusega lahendused maakasutuse planeerimiseks arvestades elurikkuse s\u00e4ilimist ja taastamist ning kliimaneutraalsuse saavutamise vajadust.<\/p>\n\n\n\n Projekti kestus:<\/strong>\u00a001.08.2022 \u2013 31.07.2025<\/p>\n\n\n\n Juhtivuurija: <\/strong>Kuno Kasak<\/p>\n\n\n\n Rahastusprogramm:\u00a0<\/strong>RMK rakendusuuringud<\/p>\n\n\n\n Annotatsioon:\u00a0<\/strong>K\u00e4esoleva projekti eesm\u00e4rk on uurida kuidas m\u00f5jutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimist\u00f6\u00f6d k\u00f5dusoometsades veekvaliteeti ning milline veekaitsemeede, kas settebasseini v\u00f5i puhastuslodud on efektiivsem toitainete kinnipidamises ning t\u00e4idab paremini keskkonnakaitse eesm\u00e4rke.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Pealkiri:\u00a0K\u00f5dusoometsade kuivenduss\u00fcsteemide rekonstrueerimise m\u00f5ju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete t\u00f5hususe hinnang pikaajalise seire p\u00f5hjal Projekti kestus:\u00a026.01.2026 \u2013 31.12.2028 Juhtivuurija: Kuno Kasak Rahastusprogramm:\u00a0RMK rakendusuuringud Annotatsioon:\u00a0K\u00e4esoleva projekti eesm\u00e4rk on uurida kuidas m\u00f5jutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimist\u00f6\u00f6d k\u00f5dusoometsades veekvaliteeti ning milline on erinevat t\u00fc\u00fcpi veekaitsemeetmete l\u00fchi- …<\/p>\n","protected":false},"author":890,"featured_media":928,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-930","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/930","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/890"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=930"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/930\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":937,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/930\/revisions\/937"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=930"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Pealkiri: NitroScope: Euroopa l\u00e4mmastikuvoogude hindamine s\u00e4\u00e4stvaks l\u00e4mmastikv\u00e4estiste kasutamiseks<\/h2>\n\n\n\n
NitroScope projektil on kaks peamist eesm\u00e4rki:
a) suurendada teadmisi N\u2082O emissioonide kohta erinevates mullastiku- ja kliimav\u00f6\u00f6ndites ning t\u00e4iustada prognoosmudeleid,
b) tuua see teadmine p\u00f5llumajandustootjateni, et soodustada leevendusmeetmete praktilist rakendamist.
Selleks viiakse NitroScope\u2019i raames l\u00e4bi seire 125 proovikohas, mis asuvad erinevates kliima- ja mullatingimustes. Kogutud andmed koondatakse pilvep\u00f5hisesse andmebaasi, et h\u00f5lbustada aruandlust ning kasutada neid piirkonnaspetsiifiliste heitetegurite m\u00e4\u00e4ramiseks ja mudelip\u00f5hise otsustustoetuse pakkumiseks v\u00e4iksema ebakindlusega. Saadud teabe p\u00f5hjal hinnatakse t\u00e4iustatud l\u00e4mmastikukasutuse ja -s\u00e4\u00e4stu lahendusi. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes v\u00f5imaldab see koostada t\u00e4psema Euroopa Liidu l\u00e4mmastikubilansi ning luua tulevikustsenaariume, mis toetavad t\u00f5endusp\u00f5hist poliitikakujundamist.<\/p>\n\n\n\nPealkiri: ForPeat: Soometsade hindamine ja sihip\u00e4rane majandamine s\u00fcsiniku sidumise, elurikkuse ja vee kvaliteedi parandamiseks<\/h2>\n\n\n\n
Pealkiri: M\u00e4rgalade taastamise optimeerimine ja majandamise strateegiate arendamine s\u00fcsiniku sidumiseks atmosf\u00e4\u00e4rist<\/h2>\n\n\n\n
v\u00f5idelda. P\u00f5llumajanduse v\u00f5i turbat\u00f6\u00f6stuse kasutuses olevad kuivendatud turbamaad on \u00fcldjuhul suured kasvuhoonegaaside allikad. M\u00e4rgalade taastamine annab v\u00f5imaluse muuta need allikad hoopis s\u00fcsinikusidujateks ehk panustada kliimasoojenemise v\u00e4hendamisse. K\u00fcll aga on hetkel puudu teabest, et kuidas taolisi h\u00e4vinud turbaalasid taastada selliselt, et need oleksid v\u00f5imalikult efektiivsed s\u00fcsinikusidujad ning madala metaaniheitega. Seega on k\u00e4esoleva projekti eesm\u00e4rgiks tagada eksperimentaalne ja teoreetiline teadmine, kuidas taastada m\u00e4rgalasid, et nad oleks v\u00f5imalikult suure s\u00fcsiniku sidumise potentsiaaliga ning samal ajal v\u00e4ikese metaaniheitega. Taastamissoovituste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks anal\u00fc\u00fcsime m\u00e4rgalas toimuvaid protsesse: h\u00fcdroloogia, mullakeemia, mikrobioloogia, taimestiku katvus ja produktsioon jne., mis m\u00f5jutavad kasvuhoonegaaside lendumist.<\/p>\n\n\n\nPealkiri: M\u00e4rgalade taastamise strateegiate arendamine pikaajaliseks s\u00fcsiniku sidumiseks saavutamaks kliimaeesm\u00e4rke (REWET)<\/h2>\n\n\n\n
Pealkiri: M\u00e4rgalade taastamine kui lahendus s\u00fcsiniku sidumiseks, l\u00f5imides inimtegevust elurikkusega<\/h2>\n\n\n\n
Pealkiri: Kestliku maakasutuse tippkeskus (LTTO)<\/h2>\n\n\n\n
L\u00f5petatud projekt<\/h1>\n\n\n\n
Pealkiri:\u00a0K\u00f5dusoometsade kuivenduss\u00fcsteemide rekonstrueerimise m\u00f5ju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete t\u00f5hususe hinnang <\/h2>\n\n\n\n