{"id":910,"date":"2024-04-04T04:42:47","date_gmt":"2024-04-04T01:42:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/?page_id=910"},"modified":"2026-01-22T11:36:40","modified_gmt":"2026-01-22T09:36:40","slug":"valitoode-alad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/valitoode-alad\/","title":{"rendered":"V\u00e4lit\u00f6\u00f6de alad"},"content":{"rendered":"

Meie peamised uurimisvaldkonnad h\u00f5lmavad FutureScapes-i<\/a> (keskus \u201cCentre of Excellence for Sustainable Land Use\u201d) 24 uurimisala, mis sisaldavad m\u00e4rgalasid (Lavassaare, Tellissaare, Laiuse, Selgise\/Alaj\u00f5e), rohumaid (Saastna nina, Penij\u00f5e, Laelatu, Uusk\u00fcla, Pikknurme, M\u00e4lgi), metsi (Rumba, N\u00f5mmk\u00fcla, Kanak\u00fcla, Koljaku, V\u00e4lgi, Selgise) ning p\u00f5llumajandusmaid (Haljala, Sadala, K\u00e4mara, Vana-Kuuste, Andre Farm). Lisaks on meil uurimisalad ka Lavassaare, Rumba, Ess-soo ja V\u00e4nda piirkondades.<\/p>\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n

Lavassaare turbakaevanduse alad<\/span><\/span><\/b><\/p>\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n

L\u00e4\u00e4ne-Eestis on laialdased turbakaevanduse alad. Enamik neist asub Lavassaare asula l\u00e4hedal (807 ha). Need alad on praegu kuivendatud, peaaegu ilma taimestiku katvuseta ja esindavad suurt s\u00fcsiniku emissiooni allikat. Sellel alal on suur potentsiaal integreeritud m\u00e4rgalade taastamiseks ning roheenergia arendamiseks (tuule- ja\/v\u00f5i p\u00e4ikeseenergia). L\u00e4hedal asuvad praegu aktiivsed turbakaevanduse alad (>5000 ha) pakuvad selget potentsiaali tulevaseks skaleerimiseks.<\/p>\n

Lavassaare alad on valitud taastamiseks. Taastamine (uuesti niisutamine) taastab pikaajalised s\u00fcsiniku sidujad ja takistab edasisi oks\u00fcdatiivseid emissioone. Meie t\u00f6\u00f6grupi eesm\u00e4rk on m\u00f5\u00f5ta kasvuhoonegaase kahes valimi piirkonnas. \u00dches piirkonnas (N 58.562, E 24.370), kus suvel 2022 ei olnud taimestikku, alustatakse eddy covariance m\u00f5\u00f5tmisi; ala on varustatud LI-7700 Open Path CH\u2084 anal\u00fcsaatori ja LI-7500DS Open Path CO\u2082\/H\u2082O anal\u00fcsaatoriga. Teine piirkond on taimestikuga kaetud ja m\u00f5\u00f5tmised on planeeritud algama 2022. aasta l\u00f5pus. Loodetavasti n\u00e4itavad tulemused, et taastamise j\u00e4rel hakkab turbamets taas s\u00fcsinikku koguma.<\/p>\n

\u00a0<\/div>\n

Rumba kuivenduskraavi rekonstrueerimist\u00f6\u00f6de ala<\/strong><\/p>\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib Rumba k\u00fclas, P\u00e4rnu maakonnas asuvas majandatavas metsakohas rajada settebasseine ja v\u00e4ikeseid rabasid (N 58.718135, E 24.127875). Me kogume veeproove kraavidest enne settebasseini\/raba piirkonda sisenemist, et anal\u00fc\u00fcsida vee keemilisi parameetreid.<\/p>\n\n\n\n

Ess-soo raba<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Ess-soo raba L\u00e4\u00e4ne-Eestis on suures osas kaitse all (212 ha) ja turbakiht on 4\u20136 m paksune, samas kui selle idapoolne osa (50 ha), mis kuivendati turbakaevanduseks ja j\u00e4eti 1994. aastal mahaj\u00e4etuks, on kaitseta ning turbakihi paksus on 2\u20134 m. Endine kaevandusalune ala on h\u00f5reda taimestikuga, mida domineerivad t\u00fc\u00fcpilised raba liigid, ning see paik illustreerib aktiivseid kodanikualgatusi edasise kuivendamise peatamiseks ja taastamise edendamiseks. Meie t\u00f6\u00f6 peamine fookus on taastatud alade kasvuhoonegaaside ja energiabilansi j\u00e4lgimisel, kus CO\u2082 ja CH\u2084 m\u00f5\u00f5detakse eddy covariance meetodiga ning CO\u2082, CH\u2084 ja N\u2082O suletud kambrimeetodiga.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4nda kunstm\u00e4rgalad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

V\u00e4nda kunstm\u00e4rgalad (CW), mis asuvad umbes 12 km l\u00f5una pool Tartust (58\u00b016\u201957\u201d N 26\u00b043\u201919\u201d E), rajati 2015. aastal Eesti Looduse Fondi ja World Wildlife Fundi toetusel. Selle eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada p\u00f5llumajandusmaade reostust ning uurida tegureid, mis m\u00f5jutavad toitainete eemaldamist ja kasvuhoonegaaside emissioone (Eesti Looduse Fond). CW koosneb \u00fclemisest ja alumisest tiigist, mille kogupindala on 2,2 km\u00b2. \u00dclemine tiik istutati kukerpuu (Typha latifolia) ja pilliroo (Phragmites australis) taimestikuga, samas kui alumine tiik j\u00e4eti looduslikuks taimestikuks. 2017\u20132021 kogutud veeproovid n\u00e4itasid, et toitainete eemaldamise efektiivsus ja kasvuhoonegaaside emissioonid s\u00f5ltuvad tugevalt veeparameetritest ja m\u00e4rgala kujundusest. V\u00e4nda CW suudab t\u00f5husalt v\u00e4hendada fosfori sisaldust. Kuid nitraadiga saastunud p\u00f5hjavee t\u00f5ttu toimib CW pigem l\u00e4mmastiku allikana. P\u00e4rast teist uuringuaastat oli TN eemaldamise efektiivsus alumises tiigis \u00fcle 15,0% ja NO3-N \u00fcle 11,7%. Esimesel uuringuaastal oli aastane eemaldamise efektiivsus 11,7\u00b14,8% TP ja 12,6\u00b15,7% PO4-P puhul, mis suurenes neljandal uuringuaastal vastavalt 46,0\u00b16,2% ja 33,0\u00b16,6% (Kill, K. 2022).<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meie peamised uurimisvaldkonnad h\u00f5lmavad FutureScapes-i (keskus \u201cCentre of Excellence for Sustainable Land Use\u201d) 24 uurimisala, mis sisaldavad m\u00e4rgalasid (Lavassaare, Tellissaare, Laiuse, Selgise\/Alaj\u00f5e), rohumaid (Saastna nina, Penij\u00f5e, Laelatu, Uusk\u00fcla, Pikknurme, M\u00e4lgi), metsi (Rumba, N\u00f5mmk\u00fcla, Kanak\u00fcla, Koljaku, V\u00e4lgi, Selgise) ning p\u00f5llumajandusmaid (Haljala, …<\/p>\n","protected":false},"author":890,"featured_media":909,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-910","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/910","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/890"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=910"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/910\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":915,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/910\/revisions\/915"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/909"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ecotech\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=910"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}