Välitööde alad

Meie peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad FutureScapes-i (keskus “Centre of Excellence for Sustainable Land Use”) 24 uurimisala, mis sisaldavad märgalasid (Lavassaare, Tellissaare, Laiuse, Selgise/Alajõe), rohumaid (Saastna nina, Penijõe, Laelatu, Uusküla, Pikknurme, Mälgi), metsi (Rumba, Nõmmküla, Kanaküla, Koljaku, Välgi, Selgise) ning põllumajandusmaid (Haljala, Sadala, Kämara, Vana-Kuuste, Andre Farm). Lisaks on meil uurimisalad ka Lavassaare, Rumba, Ess-soo ja Vända piirkondades.

Lavassaare turbakaevanduse alad

Lääne-Eestis on laialdased turbakaevanduse alad. Enamik neist asub Lavassaare asula lähedal (807 ha). Need alad on praegu kuivendatud, peaaegu ilma taimestiku katvuseta ja esindavad suurt süsiniku emissiooni allikat. Sellel alal on suur potentsiaal integreeritud märgalade taastamiseks ning roheenergia arendamiseks (tuule- ja/või päikeseenergia). Lähedal asuvad praegu aktiivsed turbakaevanduse alad (>5000 ha) pakuvad selget potentsiaali tulevaseks skaleerimiseks.

Lavassaare alad on valitud taastamiseks. Taastamine (uuesti niisutamine) taastab pikaajalised süsiniku sidujad ja takistab edasisi oksüdatiivseid emissioone. Meie töögrupi eesmärk on mõõta kasvuhoonegaase kahes valimi piirkonnas. Ühes piirkonnas (N 58.562, E 24.370), kus suvel 2022 ei olnud taimestikku, alustatakse eddy covariance mõõtmisi; ala on varustatud LI-7700 Open Path CH₄ analüsaatori ja LI-7500DS Open Path CO₂/H₂O analüsaatoriga. Teine piirkond on taimestikuga kaetud ja mõõtmised on planeeritud algama 2022. aasta lõpus. Loodetavasti näitavad tulemused, et taastamise järel hakkab turbamets taas süsinikku koguma.

Rumba kuivenduskraavi rekonstrueerimistööde ala

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib Rumba külas, Pärnu maakonnas asuvas majandatavas metsakohas rajada settebasseine ja väikeseid rabasid (N 58.718135, E 24.127875). Me kogume veeproove kraavidest enne settebasseini/raba piirkonda sisenemist, et analüüsida vee keemilisi parameetreid.

Ess-soo raba

Ess-soo raba Lääne-Eestis on suures osas kaitse all (212 ha) ja turbakiht on 4–6 m paksune, samas kui selle idapoolne osa (50 ha), mis kuivendati turbakaevanduseks ja jäeti 1994. aastal mahajäetuks, on kaitseta ning turbakihi paksus on 2–4 m. Endine kaevandusalune ala on hõreda taimestikuga, mida domineerivad tüüpilised raba liigid, ning see paik illustreerib aktiivseid kodanikualgatusi edasise kuivendamise peatamiseks ja taastamise edendamiseks. Meie töö peamine fookus on taastatud alade kasvuhoonegaaside ja energiabilansi jälgimisel, kus CO₂ ja CH₄ mõõdetakse eddy covariance meetodiga ning CO₂, CH₄ ja N₂O suletud kambrimeetodiga.

Vända kunstmärgalad

Vända kunstmärgalad (CW), mis asuvad umbes 12 km lõuna pool Tartust (58°16’57” N 26°43’19” E), rajati 2015. aastal Eesti Looduse Fondi ja World Wildlife Fundi toetusel. Selle eesmärk on vähendada põllumajandusmaade reostust ning uurida tegureid, mis mõjutavad toitainete eemaldamist ja kasvuhoonegaaside emissioone (Eesti Looduse Fond). CW koosneb ülemisest ja alumisest tiigist, mille kogupindala on 2,2 km². Ülemine tiik istutati kukerpuu (Typha latifolia) ja pilliroo (Phragmites australis) taimestikuga, samas kui alumine tiik jäeti looduslikuks taimestikuks. 2017–2021 kogutud veeproovid näitasid, et toitainete eemaldamise efektiivsus ja kasvuhoonegaaside emissioonid sõltuvad tugevalt veeparameetritest ja märgala kujundusest. Vända CW suudab tõhusalt vähendada fosfori sisaldust. Kuid nitraadiga saastunud põhjavee tõttu toimib CW pigem lämmastiku allikana. Pärast teist uuringuaastat oli TN eemaldamise efektiivsus alumises tiigis üle 15,0% ja NO3-N üle 11,7%. Esimesel uuringuaastal oli aastane eemaldamise efektiivsus 11,7±4,8% TP ja 12,6±5,7% PO4-P puhul, mis suurenes neljandal uuringuaastal vastavalt 46,0±6,2% ja 33,0±6,6% (Kill, K. 2022).