Projektid

Pealkiri: Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang pikaajalise seire põhjal

Projekti kestus: 26.01.2026 – 31.12.2028

Juhtivuurija: Kuno Kasak

Rahastusprogramm: RMK rakendusuuringud

Annotatsioon: Käesoleva projekti eesmärk on uurida kuidas mõjutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd kõdusoometsades veekvaliteeti ning milline on erinevat tüüpi veekaitsemeetmete lühi- ja pikaajaline veekaitse efektiivsus.

Pealkiri: NitroScope: Euroopa lämmastikuvoogude hindamine säästvaks lämmastikväestiste kasutamiseks

Projekti kestus: 01.10.2025 – 30.09.2029

Eesti grupi juhtivuurija: Kuno Kasak, konsortsiumi juht: prof Abdul Mouazen, Genti Ülikool, Belgia

Rahastusprogramm: Euroopa Horisont programm

Annotatsioon: Lämmastik (N) on taimede kasvu jaoks hädavajalik toitaine. Kuid lämmastikväetiste intensiivne kasutamine põllumajanduses on kaasa toonud tõsiseid keskkonnaprobleeme. Suurimad mured on seotud nitraatide leostumisega põhjaveesse, mis põhjustab selle reostumist, ning dilämmastikoksiidi (N₂O) emissioonidega, mis on tugev kasvuhoonegaas.
NitroScope projektil on kaks peamist eesmärki:
a) suurendada teadmisi N₂O emissioonide kohta erinevates mullastiku- ja kliimavööndites ning täiustada prognoosmudeleid,
b) tuua see teadmine põllumajandustootjateni, et soodustada leevendusmeetmete praktilist rakendamist.
Selleks viiakse NitroScope’i raames läbi seire 125 proovikohas, mis asuvad erinevates kliima- ja mullatingimustes. Kogutud andmed koondatakse pilvepõhisesse andmebaasi, et hõlbustada aruandlust ning kasutada neid piirkonnaspetsiifiliste heitetegurite määramiseks ja mudelipõhise otsustustoetuse pakkumiseks väiksema ebakindlusega. Saadud teabe põhjal hinnatakse täiustatud lämmastikukasutuse ja -säästu lahendusi. Lõppkokkuvõttes võimaldab see koostada täpsema Euroopa Liidu lämmastikubilansi ning luua tulevikustsenaariume, mis toetavad tõenduspõhist poliitikakujundamist.

Pealkiri: ForPeat: Soometsade hindamine ja sihipärane majandamine süsiniku sidumise, elurikkuse ja vee kvaliteedi parandamiseks

Projekti kestus: 1.10.25-30.09.2029

Eesti grupi juhtivuurija: Kuno Kasak, konsortsiumi juhib: IDENER.AI

Rahastusprogramm: Euroopa Horisont programm

Annotatsioon: ForPeat on ambitsioonikas uurimisprojekt, mis edendab teaduspõhiseid lähenemisviise soometsade majandamise optimeerimiseks. Projekti keskmes on uuenduslike ja säästvate metsandustavade ning ökosüsteemide taastamise eesmärkide tutvustamine turbaaladel, keskendudes metsade veerežiimi optimeerimisele. ForPeati põhiaspekt hindab soometsade süsiniku sidumise eeliseid seoses nende majandamisega ning seda, kuidas metsa raiumine mõjutab toitainete tsüklit, setete liikumist, lahustunud orgaanilise süsiniku ärakannet metsamaalt ning elurikkust. Keskkonnaseire arendamiseks integreerib ForPeat tehisintellekti ja robootikat kaugseire ja väliandmete kogumise meetoditesse. ForPeat uurib, kuidas neid tegevusi saab optimeerida ja laiendada, keskendudes rahaliste motivaatorite väljatöötamisele ELi sertifitseerimisraamistiku alusel. See uuring annab praktilisi soovitusi poliitikakujundajatele ja maaomanikele. Projekt põhineb koostööl, mis toob kokku erinevad huvigrupid maaomanikest ja teadlastest, avaliku sektori asutuste ja tööstuse esindajateni.

Pealkiri: Märgalade taastamise optimeerimine ja majandamise strateegiate arendamine süsiniku sidumiseks atmosfäärist

Projekti kestus: 1.01.2022 – 31.12.2026

Juhtivuurija: Kuno Kasak

Rahastusprogramm: Personaalne uurimistoetus (PSG) stardigrant

Annotatsioon: Inimtegevuse poolt mõjutatud turbaalade taastamine märgaladeks on atraktiive ent paljuski põhjalikult uurimata meede, et kliimamuutuste vastu
võidelda. Põllumajanduse või turbatööstuse kasutuses olevad kuivendatud turbamaad on üldjuhul suured kasvuhoonegaaside allikad. Märgalade taastamine annab võimaluse muuta need allikad hoopis süsinikusidujateks ehk panustada kliimasoojenemise vähendamisse. Küll aga on hetkel puudu teabest, et kuidas taolisi hävinud turbaalasid taastada selliselt, et need oleksid võimalikult efektiivsed süsinikusidujad ning madala metaaniheitega. Seega on käesoleva projekti eesmärgiks tagada eksperimentaalne ja teoreetiline teadmine, kuidas taastada märgalasid, et nad oleks võimalikult suure süsiniku sidumise potentsiaaliga ning samal ajal väikese metaaniheitega. Taastamissoovituste väljatöötamiseks analüüsime märgalas toimuvaid protsesse: hüdroloogia, mullakeemia, mikrobioloogia, taimestiku katvus ja produktsioon jne., mis mõjutavad kasvuhoonegaaside lendumist.

Pealkiri: Märgalade taastamise strateegiate arendamine pikaajaliseks süsiniku sidumiseks saavutamaks kliimaeesmärke (REWET)

Projekti kestus: 1.10.2022–30.09.2026

Eesti grupi juhtivuurija: Kuno Kasak

Finance program: Euroopa Horisont programm

Annotatsioon: REWET projekti peamiseks eesmärgiks on märgalade taastamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. REWET projekti raames taastatakse projektipartnerite poolt >2400 ha märgalasid üle terve Euroopa (kokku 7 uurimisala). Kõik taastatavad alad varustatakse tipptasemel seireseadmetega (eddy covariance), et hinnata kasvuhoonegaaside bilanssi ja süsiniku sidumise efektiivsust. Lisaks eddy covariance meetodile kasutatakse märgalade arengu hindamiseks ka kaugseiret ning modelleerimist. Lisaks kasvuhoonegaaside analüüsimisele hinnatakse ka taastatud märgalade mõju piirkonna elurikkusele. REWET täiendab Euroopas märgalade taastamisega seotud teadmisi ning loob juhendi võimalikult kulutõhusaks märgalade taastamiseks ning seireks. Muuhulgas viib REWET projekt läbi ka märgalade inventuuri, et hinnata nende süsiniku sidumise potentsiaali Euroopas.

Pealkiri: Märgalade taastamine kui lahendus süsiniku sidumiseks, lõimides inimtegevust elurikkusega

Projekti kestus: 1.12.2021–30.11.2026

Juhtivuurija: Marko Kohv. Kuno Kasak vastutab mikrometeoroloogiliste mõõtmiste eest taastatud turbaaladel

Rahastusprogramm: Horisont 2020 programm

Annotatsioon: Märgalad on ühed kõige rohkem inimkonnale ökosüsteemi hüvesid pakkuvatest kooslustest. Projekti teoreetilisemas osas otsitakse võimalusi soode taastamise laialdaseks planeerimiseks ja elluviimiseks viisil, mis seoks jätkusuutlikult põhilised nende poolt pakutavad ökosüsteemi hüved inimühiskonna majandusmudeliga. Praktilisemas osas taastatakse üle Euroopa üle 12 000 hektaril sookoosluseid kasutades erinevaid rahastamismudeleid. Eestist osaleb neli partnerit: Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Riigimetsa Majandamise Keskus ja OÜ Tootsi Turvas.

Pealkiri: Kestliku maakasutuse tippkeskus (LTTO)

Projekti kestus: 1.1.2024–31.12.2030

Juhtivuurija: Evelyn Uuemaa; Kuno Kasak vastutab CO₂ ja CH₄ voogude andmete kogumise eest, CO₂ ja CH₄ vooge mõjutavate peamiste tegurite analüüsi ning FLUXNETi eddy covariance andmestike ülemaailmse analüüsi eest CO₂ ja CH₄ emissioonide hindamiseks.

Rahastusprogramm: Teaduse tippkeskused (TK)

Annotatsioon: Kestliku maakasutuse tippkeskus keskendub uuenduslike lahenduste väljatöötamisele elurikkuse kao ja kliimamuutuste leevendamiseks. Teaduslikult innovatiivse lähenemisena analüüsime keerukaid seoseid ja kohanemismehhanisme elurikkuse näitajate, süsinikuvaru, -sidumise ning kasvuhoonegaaside voogude vahel väikestes ruumiskaalades ning seejärel kanname teadmised üle koosluste, ökosüsteemide ja maastiku tasandile kasutades ruumiandmeid (sh satelliitpilte) ja masinõppepõhist ruumilist modelleerimist koos sotsiaalmajandusliku analüüsiga. Uudsed teaduslikud lähenemised, praktiliselt rakendatavad tööriistad ning maaomanike ja maakasutajate sotsiaalmajandusliku toimimiskeskkonna põimimine aitab välja töötada uue põlvkonna suure kasutusväärtusega lahendused maakasutuse planeerimiseks arvestades elurikkuse säilimist ja taastamist ning kliimaneutraalsuse saavutamise vajadust.

Lõpetatud projekt

Pealkiri: Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang

Projekti kestus: 01.08.2022 – 31.07.2025

Juhtivuurija: Kuno Kasak

Rahastusprogramm: RMK rakendusuuringud

Annotatsioon: Käesoleva projekti eesmärk on uurida kuidas mõjutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd kõdusoometsades veekvaliteeti ning milline veekaitsemeede, kas settebasseini või puhastuslodud on efektiivsem toitainete kinnipidamises ning täidab paremini keskkonnakaitse eesmärke.