EAAS pidas oma t\u00e4navuse viimase koosoleku, mille eesm\u00e4rk oli anda \u00fclevaade ajakirjanduslike v\u00e4ljaannete seisust 2019. aasta seisuga. Koosolekul esinesid Sakala peatoimetaja Hans V\u00e4re, professor Marju Lauristin, Eesti ajakirjanike liidu esimees Helle Tiikmaa, EAASi juhatuse liige Maarja L\u00f5hmus ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts.<\/p>\n
Hans V\u00e4re andis \u00fclevaate Sakala tegevusest ja proovikividest. Tema s\u00f5nul on kohalikku ajakirjandust tarvis ainu\u00fcksi juba selleks, et kogukonda neid v\u00e4ga l\u00e4hedalt puudutavast teavitada. Seda infot tihtilugu mujalt ei saa. Kuigi Sakalal l\u00e4heb V\u00e4re s\u00f5nul h\u00e4sti, ootavad ees muutused.<\/p>\n
\u201cP\u00fc\u00fcame lugejat kolida internetti,\u201d s\u00f5nas V\u00e4re. Ta p\u00f5hjendas, et asi ei ole muus kui selles, et lehed ei j\u00f5ua lugejani ning siin tuleb pilk p\u00f6\u00f6rata Omniva poole. Lehed j\u00f5uavad lugejateni n\u00e4iteks \u00f5htul, mil hommikusi uudiseid lugeda ei soovi enam keegi, m\u00f5nda piirkonda r\u00e4ndab p\u00e4evaleht paar p\u00e4eva ja j\u00f5uab juba aegunud teabega l\u00f5puks tellija k\u00e4tte. Sakala juht p\u00fc\u00fcab m\u00f5elda ette, sealhulgas sellelegi, mis saab siis kui Omniva lehtede kojuveost \u00fcldse loobub.<\/p>\n
Internet ja veebiajakirjandus tulid teemaks ka professor Marju Lauristini ettekandes. Ta p\u00fcstitas k\u00fcsimuse, kas on v\u00f5imalik, et internet kolib hoopis lehte. N\u00e4iteks Eesti P\u00e4evalehe kujundus meenutab tema s\u00f5nul veebiv\u00e4ljaannet Delfit. Neil m\u00f5lemal on ka \u00fcks ja sama peatoimetaja. Postimehe puhul r\u00e4\u00e4kis professor Lauristin Meie Eesti lisalehest, kus kiitis asjaolu, et ekspert saab s\u00f5na, aga t\u00f5des, et ajakirjanduslikku toimetamist neis t\u00fckkides ei v\u00e4ljendu. See on p\u00f5hjus, miks Meie Eesti tekstid m\u00f5juvad tasakaalustamata ja ehk kohati ebausaldusv\u00e4\u00e4rsena.<\/p>\n
Professor Marju Lauristin tegi kokkuv\u00f5tte T\u00dc ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantide uurimist\u00f6\u00f6dest, mis valmisid avaliku kommunikatsiooni kriiitilise anal\u00fc\u00fcsi kursusel. Tudengid anal\u00fc\u00fcsisid oluliste poliitikateemade kajastusi Eesti ajakirjanduses ning leidsid, et ajakirjandus kipub keskenduma uudiskildude edastamisele ning suhteliselt v\u00e4he pakutakse harivaid k\u00e4sitlusi, mis aitaks auditooriumil protsesside kulgu ja t\u00e4hendust hoomata.<\/p>\n
Helle Tiikmaa s\u00f5nas oma ettekandes muuhulgas seda, et pilt telemaastikul on l\u00e4inud v\u00e4ga kirjuks, sest enam ei r\u00e4\u00e4gita ainult telekanalitest, vaid neile lisaks veel Netflixist, Youtube\u2019ist ning muust voogedastusest. ERRi telesaadete kriitikana t\u00f5i Tiikmaa v\u00e4lja, et liigselt on nn r\u00e4\u00e4kivaid p\u00e4id, v\u00e4he aga kajastatakse kohalikke teemasid.<\/p>\n
Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts esitas ERRi raadiosaadete statistika ja nentis, et peale l\u00e4hevad arutelusaated, mille juhid on suure kogemusega tuntud inimesed. Samuti r\u00e4\u00e4kis Luts ERRi kui organisatsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsusest eestlaste hulgas viimasel paaril aastal.<\/p>\n
- \n
- 14. veebruar \u2013\u00a0\u00fclevaade uuringust \u2018Meediapoliitika olukord ja arengusuunad\u2019.<\/li>\n
- 27. m\u00e4rts \u2013\u00a0autorikaitse (Tallinnas, BFMis).<\/li>\n
- 22. mai \u2013\u00a0s\u00f5navabadus Eesti esimeses p\u00f5hiseaduses (100 aastat vastuv\u00f5tmisest 2020 juunis).<\/li>\n<\/ul>\n
Esimene selles\u00fcgisene koosolek puudutas ajakirjandust kui professionaalset arutlusv\u00e4lja ja leidis aset\u00a011. oktoobril.<\/p>\n
2018\/2019 tegevusaasta<\/h2>\n
2018\/2019 aastal toimus viis koosolekut:<\/p>\n
- \n
- 19. okt 2018 \u2013 Andmekaitse, s\u00f5navabadus, avalik huvi. Esinevad Marju Lauristin, Erik Moora, Marten Juurik<\/li>\n
- 7. dets 2018 \u2013 Visuaalsus ajakirjanduses. Esinevad Merike Kaunissaare, Brit Laak, Laura Kalam<\/li>\n
- 15. veebr 2019\u00a0\u2013 Mis on Eesti ajakirjanduses h\u00e4sti?<\/li>\n
- 5. aprill 2019 \u2013 Ajakirjandus meediahariduses<\/li>\n
- 17. mai 2019\u00a0\u2013 \u201cJuhan Peegel 100\u201d p\u00e4ev, mis koosnes\u00a0aruteluringidest, juubelikonverentsist ja vilistlas\u00f5htust. Rohkem infot siin.<\/a><\/li>\n<\/ul>\n
2017\/2018 tegevusaasta<\/h2>\n
2017\/2018 aastal toimus EAAS-is palju p\u00f5nevat:<\/p>\n
- \n
- 29. septembril 2017 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi s\u00fcgiskoosolek teemal \u201cKas t\u00f5de ei ole ajakirjanduses enam v\u00e4\u00e4rtus?\u201d. Koosolekut modereeris Maarja L\u00f5hmus, k\u00f5nelesid:\n
- \n
- \u00dclo Vooglaid\u00a0\u2013 T\u00f5de ajakirjanduses: mis see on?<\/li>\n
- Mihkel K\u00e4rmas\u00a0\u2013 Pealtn\u00e4gija tegemine praktikas: pikk ja l\u00fchike perspektiiv;<\/li>\n
- Ivan Makarov\u00a0\u2013 Kas t\u00f5esti t\u00f5de pole ajakirjanduses v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5i pigem vastupidi?<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
- 9. veebruaril 2018. aastal toimus EAAS ettekandekoosolek Eesti Kirjandusmuuseumis. Koosoleku teema oli \u201cFond KAKK \u2013\u00a0Kunagiste Ajakirjanike Kogu\u201d. R\u00e4\u00e4giti\u00a0Eesti Kirjandusmuuseumisse loodud ajakirjanike elulugude ja intervjuude kogust, mille tarvis\u00a0ajakirjanduse ajaloo kursuse tudengid intervjueerisid\u00a0kunagisi ajakirjanikke. Idee algataja Roosmarii Kurvits r\u00e4\u00e4kis projekti algusfaasist; Eesti Kirjandusmuuseumi elulookogude hoidja Rutt Hinrikus m\u00f5tiskles\u00a0eluloointervjuudest ja paigutas\u00a0loodud kogu Eesti elulugude uurimise konteksti; intervjueerijad Signe Orgse ja Kermo K\u00fc\u00fcn r\u00e4\u00e4gikisid\u00a0tudengite vaatest kunagiste ajakirjanike intervjueerimisel; \u00fcles astusid\u00a0ka intervjueeritud ajakirjanikud.<\/li>\n
- 23. m\u00e4rtsil 2018 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi ja Eesti Ajakirjanike Liidu \u00fchiskoosolek Tallinnas. Koosoleku teema oli \u201cAjakirjandus, poliitika ja v\u00f5im: vastastikkused m\u00f5jud ja toimimised\u201d. Ettekande tegi Tiit Hennoste, paneeldiskussioonis osalesid Mari-Liis Jakobson, Andres K\u00f5nno ja Helle Tiikmaa. Koosolekut modereeris Maarja L\u00f5hmus. Arutelu kesksed m\u00e4rks\u00f5nad ja k\u00fcsimused olid:\n
- \n
- \u00a0Kas ajakirjandus ja poliitika tegutsevad \u00fchisel v\u00e4ljal v\u00f5i on kumbki oma huvide eest omal v\u00e4ljal?<\/li>\n
- Milline on ajakirjanduse roll poliitilise v\u00f5imuv\u00f5itluse v\u00e4ljal?<\/li>\n
- Millised on ajakirjanike ootused poliitikutele, Riigikogu liikmetele ning millised on Riigikogu liikmete ootused ajakirjanikele?<\/li>\n
- Eesti ajakirjanduse p\u00f5hitunnused v\u00f5rreldes Soome ja Venemaaga?<\/li>\n
- Vaikuse spiraal (Elisabeth Noelle-Neumanni j\u00e4rgi) Eesti poliitilisel v\u00e4ljal \u2013 mis on ajakirjanduse v\u00f5imalused ja rollid?<\/li>\n
- Millised on meedia kui v\u00f5i(s)tlusk\u00e4ra v\u00f5imendamise ps\u00fchholoogilised ja sotsiaalsed tagaj\u00e4rjed?<\/li>\n
- Kuiv\u00f5rd v\u00f5iks Eesti avalikku ruumi iseloomustada nii \u2013 \u00e4\u00e4rtes oma m\u00f5juv\u00f5imu suurendamise eest v\u00f5i(s)tlevad r\u00fchmad, keskel vaikiv rahvas?<\/li>\n
- Kuidas toetab\/ei toeta olemasolev regulatsioon ajakirjanikke poliitilisel v\u00e4ljal?<\/li>\n
- Milline v\u00f5iks olla Eesti ajakirjandusavalikkuse edasine areng?<\/li>\n
- Milliseid arengusuundi v\u00f5ime oletada enne ja p\u00e4rast 2019. a valimisi?<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
- 18. mail 2018 toimus koosolek teemal \u201cMeenutades Aarne Rannam\u00e4ed\u201d. Koosolekut modereeris Katrin Saks ja sellest tegi\u00a0\u00fclekandeEesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling<\/a>. Koosolekul toimusid s\u00f5nav\u00f5tud ja videomaterjalide esitlused:\n
- \n
- Aarne tegevus v\u00e4liskommentaatorina: ETV arhiivil\u00f5igud;<\/li>\n
- Aarne ja Aktuaalne kaamera, Vabariigi kodanikud: Indrek Treufeldt, Epp Ehand<\/li>\n
- Aarne ja \u00fclikool: Hagi Shein, Aune Unt<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
- 29. juunil 2018 esitleti Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi uut aastaraamatut.<\/li>\n<\/ul>\n
2016\/2017 tegevusaasta<\/h2>\n
2016\/2017 tegevusaastal toimus lisaks tavap\u00e4rastele koosolekutele ka suur konverents.<\/p>\n
Koosolekud:<\/p>\n
- \n
- 30. septembril\u00a02016 toimus hooaja avakoosolek\u00a0\u201cAjalugu ajakirjanduses\u201d. Esinesid:\n
- \n
- Alo L\u00f5hmus \u2013\u00a0Ajaloo ajakirjanduse paradoks: ajaooteema ajakirjanduses kui tihti \u2018vaikuse ala\u2019 ja kui elevuse tekitaja.\u00a0Ajalugu aktualiseerib m\u00e4lu. Kontekstid ja ideoloogiad.<\/li>\n
- Renita Timak\u00a0\u2013 Ajaloosaated Eesti Televisioonis toimetaja pilguga.\u200b\u200b\u200b\u200b<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
- 25. novembril 2017 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi ettekandekoosolek \u201cAjakirjandus\u00f5petus kaasaegses maailmas\u201d. Esinesid:\n
- \n
- Signe Ivask \u2013 \u201cAjakirjandus\u00f5pe ja meedia uurimine USA-s\u201d<\/li>\n
- Ragne K\u00f5uts-Klemm \u2013 \u201cAjakirjandus\u00f5petus Saksamaal\u201d<\/li>\n
- Halliki Harro-Loit \u2013 \u201cEesti ajakirjanikud v\u00f5rdlevates rahvusvahelistes uuringutes\u201d.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
- 19 mail 2017. aastal toimus kevadkoosolek ehk Juhanip\u00e4ev teemaga \u201cMiks on ajakirjandus Eesti kultuuri k\u00fcsimus?\u201d. Koosoleku eelprogrammina toimus Jalutusk\u00e4ik \u201cAjakirjanduslik Tartu\u201d ja j\u00e4rgnes tudengite Kevadgrill. Koosolekul esinesid:\n
- \n
- Maarja L\u00f5hmus \u2013 Ajakirjandus kui kultuuritegur (Juhan Peegel);<\/li>\n
- Joonas Hellerma \u2013 K\u00fcsimine ja vastamine kultuuris: mida v\u00f5imaldab intervjuu;<\/li>\n
- Eerik Purje\u00a0(Toronto, ajaleht\u00a0Eesti Elu)\u00a0<\/em>\u2013 \u017danrid ja eesti murdekeel kui ajakirjanduse mitmekesisus (Skype\u2019is);<\/li>\n
- Rein Veidemann \u2013 Miks on ajakirjandus Eesti kultuuri k\u00fcsimus.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n
1. novembril 2016. aastal toimus k<\/strong>onverents \u201c250 aastat eestikeelset ajakirjandust. Milleks on ajakirjandust vaja?\u201d<\/strong>
\nP\u00f5ltsamaa Kultuurikeskuses<\/p>\n\u201eS\u00fcnge novembrihommik. \u00dcle maadligi losutavate h\u00fcttide kajab kirikukellade pr\u00f5mmimine, kutsudes talupoegi kuulama pastori manitsusi ja noomimist. K\u00f5iges oli see p\u00fchap\u00e4ev tavaline. Kui aga kirikulised kohale j\u00f5udsid, ootas\u00a0 neid midagi ebaharilikku. Kiriku uste ees pakuti neile m\u00fc\u00fca \u00fcht lehte, mis kandis pealkirja \u201eL\u00fchhike \u00f6ppetus, mis sees monned head rohud t\u00e4eda antakse, nii h\u00e4sti innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto..\u201c Nii j\u00f5udis esimene eestikeelne ajakiri 1766 eestlastest lugeja k\u00e4tte.\u201cNiisuguse pildigi alustas P\u00f5ltsamaal oma ettekannet 50 aastat tagasi TR\u00dc Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaan Juhan Peegel.<\/p>\n
I osa.\u00a0250 AASTAT EESTI AJAKIRJANDUSE LUGU<\/p>\n
- \n
- \u201ePeter Ernst Wilde: teerajaja v\u00f5i eba\u00f5nnestuja?\u201c\u00a0Raivo Suni, koduloohuviline<\/li>\n
- \u201ePeter Ernst Wilde j\u00e4ljed L\u00e4tis\u201c\u00a0Vita Zelce, Riia \u00dclikooli professor<\/li>\n
- \u201eKarl August Hermann ajakirjanduses: v\u00f5idud teistele, kaotused Hermannile\u201c \u00a0Krista Aru, riigikogu liige, kultuuriloolane<\/li>\n
- \u201eMust auk eesti ajakirjandusloos: tundmatu Ado Grenzstein\u201c\u00a0Anu Pallas, ajakirjandusloolane<\/li>\n<\/ul>\n
Tervitasid\u00a0P\u00f5ltsamaa vallavanem\u00a0Toivo T\u00f5nson\u00a0ja endine P\u00f5ltsamaa raamatukogu direktor\u00a0Hilja Toome, kes oli m\u00e4lestuskivi paigaldamise \u00fcks algataja 50 aastat tagasi.<\/p>\n
II osa.\u00a0AJAKIRJANDUSLIK RUUM TEADLASE PILGUGA<\/p>\n
- \n
- Eesti asend rahvusvahelises kommunikatsioonis:\u00a0 keskus ja perifeeria\u201d\u00a0Andres K\u00f5nno, meediamonitooringu ettev\u00f5tte BMMG anal\u00fc\u00fctik, meedia ja kommunikatsiooni doktor<\/li>\n
- \u201eAjakirjandus suulise t\u00f5lke uurimise asendamatu allikana\u201c\u00a0Karin Sibul, konverentsit\u00f5lk ja diplomaatiline t\u00f5lk, Tartu \u00dclikooli doktorant<\/li>\n<\/ul>\n
III osa.\u00a0LOKAALSUS JA AJAKIRJANDUSKULTUUR
\nL\u00fchiettekanded<\/p>\n- \n
- Veiko Visnapuu,\u00a0Meie Maa peatoimetaja,\u00a0Heli Salong\u00a0Meie Maa reporter<\/li>\n
- Helve Laasik, Vooremaa peatoimetaja<\/li>\n
- Erik Gamzejev, P\u00f5hjaranniku peatoimetaja<\/li>\n
- Tarmo \u00d5uemaa, L\u00e4\u00e4ne Elu toimetaja<\/li>\n
- Hans V\u00e4re, Sakala peatoimetaja<\/li>\n
- Teet Roosaar, P\u00e4rnu Postimehe uudistetoimetaja<\/li>\n<\/ul>\n
Vestlusringiga liitub\u00a0Sulev Uus, kauaaegne ajakirjanduse \u00f5ppej\u00f5ud. Modereerib\u00a0Maarja L\u00f5hmus, Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees.<\/p>\n
Ringk\u00e4igud P\u00f5ltsamaa ajakirjanduspaikades<\/p>\n
- \n
- Raadiomuusuem, Vahe 7. \u00a0Jalutusk\u00e4ik Riho Laanese eramuuseumisse<\/li>\n
- P\u00f5ltsamaa ajalehe Vali Uudiste toimetus ja 50 kohaliku lehe tr\u00fckikoda Vali Press, Pajusi mnt 22. S\u00f5it bussiga. Vastu v\u00f5tab ettev\u00f5tte juht Heikki Soom<\/li>\n
- Ajakirjandusloo tuba lossihoovis, Lossi\u00a0 1a. Jalutusk\u00e4ik Raivo Suniga. Teele j\u00e4\u00e4b K.A. Hermanni monument ja kirik, kus t\u00f5en\u00e4oliselt L\u00fchhikest \u00d6ppetust levitati.<\/li>\n<\/ul>\n
H\u00e4llip\u00e4evatort kultuurikeskuses<\/p>\n
Kultuurikeskuse galeriis on konverentsi ajal \u00fcleval n\u00e4itus \u201eAjaleht vanadel fotodel\u201c. Lisaks on eksponeeritud L\u00fchhikese \u00d6ppetuse originaal ning fotod ja tr\u00fckised eestikeelse ajakirjanduse 200. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamisest P\u00f5ltsamaal ja Kuningam\u00e4el 1966.<\/p>\n
Konverentsi korraldasid\u00a0P\u00f5ltsamaa Linnavalitsus ja Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts. Partnerid P\u00f5ltsamaa Vallavalitsus, P\u00f5ltsamaa Kultuurikeskus, J\u00f5geva Maakonna Keskraamatukogu<\/p>\n
2015\/2016 tegevusaasta<\/h2>\n
- \n
- 9. oktoobril 2015 toimus koosolek alapealkirjaga \u201cAJAKIRJANDUS TARTUS ja TARTU AJAKIRJANDUSES\u201d.\u00a0<\/strong>Koosolekul k\u00f5nelesid Tartu ajakirjanikud Marii Kangur (raadio), Taavi Eilat (tele) ja Merilyn S\u00e4de (tr\u00fckiajakirjandus). Enne koosolekut toimus ka praktiline jalutusk\u00e4ik AJAKIRJANDUSLIK TARTU. \u00d5nnitlesime ka meie Sulevit 80. juubeli puhul.<\/li>\n
- 27. novembril\u00a02015 toimus koosolek \u201cEuroopa Liidu digi- ja meediapoliitika\u201d.\u00a0Koosolekul t\u00f5usis p\u00f5hik\u00fcsimuseks, kuidas on kaitstud ajakirjanike juurdep\u00e4\u00e4s informatsioonile EU andmekaitse uute direktiivide olukorras. Arutamisel selgus, et infole ligip\u00e4\u00e4s eeldab, et info-usalduse saanud ajakirjanik peaks l\u00e4htuma \u00fchishuvist, olema eriala professionaal. Tundlikule infole ligip\u00e4\u00e4su reguleerimisel on otsustavaks kohalikud Ajakirjanike Liidud, professionaalide organisatsiooni kuulumine legitimeerib \u00fchtlasi ajakirjaniku kui professionaali. Sellega seoses on \u00fchtlasi vaja kindlasti taastada Kultuurkapitalis Ajakirjanduse sihtkapital, nagu oli see olemas enne 1940. aastat Eesti Vabariigis, aga n\u00fc\u00fcd on taastamisele olnud juba 20 aastat erinevate huvigruppide vastuseis.\u00a0 Koosolekul k\u00f5nelesid:\n
- \n
- Marju Lauristin\u00a0\u2013 Digikeskkonna ja meediaga seonduvad arutelud Br\u00fcsselis, ennek\u00f5ike andmekaitse direktiivi ettevalmistamine<\/li>\n
- Nils Niitra\u00a0\u2013 Andmekaitse regulatsiooni probleemid ajakirjaniku seisukohalt<\/li>\n
- Andres J\u00f5esaar\u00a0(Skype\u2019i teel) \u2013 Audiovisuaalmeedia direktiivi ettevalmistamise arengud, sellega seotud probleemid, t\u00e4hendus Eestile<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n
- 4. detsembril\u00a02015 toimus koosolek teemal \u201cMigrantide ja migratsiooni k\u00e4sitlemine Kanada ajakirjanduses (ja v\u00f5rdlused 2015 Eesti ajakirjanduse teemak\u00e4sitlusega)\u201d. K\u00fclas oli\u00a01944. a Eesti NSV\u00a0poliitiliste p\u00f5genike j\u00e4rglane dr Deanna Pikkov\u00a0Toronto \u00dclikoolist.\u00a0Modereeris Maarja L\u00f5hmus. Dr Pikkovi k\u00e4sitluse\u00a0kokkuv\u00f5te on\u00a0SIIN<\/a><\/strong>.\u00a0
![\"\"](\"https:\/\/www.yti.ut.ee\/sites\/default\/files\/styles\/ut_content_width\/public\/p1050130.jpg_dr_deanna_pikkov.jpg?itok=s3Zmw8Uo\" "\\"dr")
<\/a><\/li>\n- 12. veebruaril 2016 toimus koosolek alapealkirjaga. \u201cP\u00e4evakaja 57,5 aasta jooksul 20 000 korda eetris\u201d. K\u00f5nelesid P\u00e4evakaja tegijad Ain Saarna, Ago Ga\u0161kov, Indrek Kiisler, Mirko Ojakivi ja 1960ndate pilk P\u00e4evakajale Marju Lauristinilt. Koosolekut modereeris Maarja L\u00f5hmus.\n
Koosoleku arutelust selgus, et Eesti Raadio v\u00e4\u00e4rikas P\u00e4evakaja vajab kaasajal uut v\u00e4rskendust \u2013 vajab mitmekesisemat raadioajakirjandust ja mitmekesisemat uudisajakirjanduse \u017eanrispektrit. Uudis\u017eanridest on v\u00e4he kasutusel reportaa\u017ei erinevad vormid ning ka intervjuudel oleks mitmekesisemaid vorme. Kommentaaride v\u00e4hesust peeti sovetiaja j\u00e4tkuks \u2013 kui sovetiajal olid peamiselt v\u00e4liskommentaarid, kuna\u00a0 riigisisese elu ajakirjanduslik kommenteerimine \u2013 anal\u00fc\u00fcs olid keelatud \u2013 , siis millegip\u00e4rast on see liin\u00a0 j\u00e4tkunud. Ka teemade spekter v\u00f5iks olla avatum, n\u00e4iteks oleks vaja ka kultuurisf\u00e4\u00e4ri ja poliitilise otsustussf\u00e4\u00e4ri teemadel kommentaare, anal\u00fc\u00fcse. Eesti \u00fchiskonna pikemate protsesside anal\u00fc\u00fcs on j\u00e4\u00e4mas ka teemaderingist v\u00e4lja.<\/p><\/li>\n
- 1. aprillil 2016 toimus koosolek alapealkirjaga\u00a0\u201cUus\u00a0meedia kui ajakirjanduse t\u00f6\u00f6turg\u201d. Koosolekut modereeris Kaur Paves. Esinesid:\n
- \n
- Raul Eamets (T\u00dc) \u2013 Millised t\u00f6\u00f6kohad meid tulevikus ootavad?<\/li>\n
- Igor R\u00f5tov (\u00c4rip\u00e4ev) \u2013 Mida t\u00e4hendavad muutused t\u00f6\u00f6turul ajakirjandusele?<\/li>\n
- Kaur Paves (Tartu Ekspress) \u2013 Kuidas vingerdada m\u00f5nusas stagatsioonis pensionini v\u00e4lja?<\/li>\n
- Reio Laurits (arst, ettev\u00f5tja ja vabakutseline fotograaf) Peavoolule vastanduv kogenud praktik uue meedia t\u00f5mbetuultes.Koosoleku k\u00f5ige huvitavam pilt avanes rollide ja k\u00e4sitluste suures erinevuses.
\nNii oli \u00fchiskonna struktuurik\u00e4sitlusel v\u00f5imalik ajakirjanduse edaspidist rolli n\u00e4ha suhteliselt v\u00e4iksena, \u2018sest inimesed suhtlevad otse ja sotsiaalmeedias\u2019 (Raul Eamets) ja teisalt ka vastupidi \u2013 v\u00f5ib t\u00e4heldada \u00fchiskonnaliikmete \u00fcha kasvavat vajadust kvaliteetse \u00fchiskonna-anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rele (Igor R\u00f5tovi n\u00e4ide Saksa v\u00e4ikese infoagentuuri kasvamisest suurimate sekka), \u00fchise infov\u00e4lja kui t\u00f5lgendusv\u00e4lja olulisuse kasvu \u00fchiskonna integreerijana (Peeter Vihalemm) ning ajakirjanike professionaalse rolli \u2013 teen\u00e4itaja rolli vajaduse kasvu (Maarja L\u00f5hmus 2015 a ERRi ajakirjanike professionaalsete rollide uuringu n\u00e4itel).<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n - 20. mail 2016 toimunud koosolekul anti \u00fcle Kuldsule ja H\u00f5besule auhinnad. Laureaadid olid Kadri Salam\u00e4e (kuld) ja Susann Kivi (h\u00f5be).\u00a0\u00a0AKoosolekul k\u00f5neles prof T\u00f5nu Tannberg, kuidas ta leidis 1806 ilmunud Tartu Maarahva N\u00e4dalalehe\u00a0Peterburi arhiivist aastal 1994 ning ka, mis talle kui ajaloolasele\u00a0paistab, mis sai Tartu Maarahva N\u00e4dalalehe ilmumisele saatuslikuks \u2013 miks ilmumisluba \u2018rahutu aja\u2019 t\u00f5ttu t\u00fchistati. Roosmarii Kurvits kommenteeris 1935 a dokfilmi \u2018Ajalehe s\u00fcnd\u2019.<\/li>\n<\/ul>\n
2014\/2015 tegevusaasta<\/h2>\n
- \n
- 10. oktoobril 2014 toimus koosolek \u201cKuhu l\u00e4heb eesti ajakirjanduskultuur?\u201d Millest s\u00f5ltub ajakirjandusorkestri h\u00e4\u00e4lesolek? Ajakirjandus kultuuriruumi kujundajana. P\u00f5hiline ettevalmistaja Maarja L\u00f5hmus. Koosolekul\u00a0toimusid ka valimised. Seltsi esimeheks valiti Maarja L\u00f5hmus, Peeter Vihalemm j\u00e4tkab abiesimehena. Juhatusse valiti veel Indrek Treufeldt, Sulev Valner ja K\u00fclli-Riin Tigasson, uute liikmetena Roosmarii Kurvits ja Kaur Paves.<\/li>\n
- 28. novembril 2014 toimus koosolek alapealkirjaga \u201cVisuaalne ajakirjanduskeel\u201d. Arutleti verbaalse teksti devalveerumise ja\u00a0pildi esilet\u00f5usu \u00fcle. Pildi ja s\u00f5na kokkusobivus ja kokkusobimatus. P\u00f5hiline ettevalmistaja Indrek Treufeldt. Koosolek toimus\u00a0erandkorras Tallinnas Balti Filmi- ja Meediakooli ruumides.<\/li>\n
- 13. veebruaril 2015 toimus koosolek alapealkirjaga \u201cInfov\u00e4li Ukraina s\u00fcndmuste kontekstis\u201d. R\u00e4\u00e4giti ajakirjanduse osast\u00a0arusaamade ja t\u00f5lgenduste kujunemisel. Dialoogilise arutelu v\u00f5imalused polariseerunud arvamusteruumi olukorras. P\u00f5hiline ettevalmistaja Sulev Valner.<\/li>\n
- 27. m\u00e4rtsil 2015 toimus koosolek, mis keskendus teadusajakirjandusele. Teadusliku ja ebateadusliku maailmapildi levik. P\u00f5hiline ettevalmistaja Peeter Vihalemm.<\/li>\n
- 22. mail 2015\u00a0Juhanip\u00e4eva koosoleku fookuseks oli\u00a0\u00e4rkamisaegne ajakirjandus \u2013 hommikuprogrammid. Arutati\u00a0uut audiovisuaalse meedia direktiivi \u2013 mis-miks see on ning kuidas see Eesti ajakirjandust m\u00f5jutab? Direktiivi kujundamiseks tuli toona\u00a0ka Br\u00fcsselisse ettepanekuid teha. Ettevalmistajad ja esinejad olid\u00a0Erki Berends, Margit Kilumets ja M\u00e4rt Treier \u00e4rkamisajakirjanduse teemal ning Indrek Ibrus ja Andres J\u00f5esaar uue direktiivi\u00a0teemal. P\u00e4rast koosolekut mindi\u00a0koos tudengitega\u00a0kevadgrill<\/a>ile!<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
2020\/2021 tegevusaasta Seltsi avakoosolek leidis aset 18. septembril Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi Juhan Peegli auditooriumis. Teema puudutas autori\u00f5iguseid. Esinesid K\u00e4rt Nemvalts (justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsi\u00f5iguse talituse n\u00f5unik), Peeter P. M\u00f5tsk\u00fcla (intellektuaalomandi- ja infotehnoloogia k\u00fcsimuste advokaat, TRINITI) ja Liina Sulg …<\/p>\n","protected":false},"author":189,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/users\/189"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":104,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/104"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eaas\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- 12. veebruaril 2016 toimus koosolek alapealkirjaga. \u201cP\u00e4evakaja 57,5 aasta jooksul 20 000 korda eetris\u201d. K\u00f5nelesid P\u00e4evakaja tegijad Ain Saarna, Ago Ga\u0161kov, Indrek Kiisler, Mirko Ojakivi ja 1960ndate pilk P\u00e4evakajale Marju Lauristinilt. Koosolekut modereeris Maarja L\u00f5hmus.\n
- 27. novembril\u00a02015 toimus koosolek \u201cEuroopa Liidu digi- ja meediapoliitika\u201d.\u00a0Koosolekul t\u00f5usis p\u00f5hik\u00fcsimuseks, kuidas on kaitstud ajakirjanike juurdep\u00e4\u00e4s informatsioonile EU andmekaitse uute direktiivide olukorras. Arutamisel selgus, et infole ligip\u00e4\u00e4s eeldab, et info-usalduse saanud ajakirjanik peaks l\u00e4htuma \u00fchishuvist, olema eriala professionaal. Tundlikule infole ligip\u00e4\u00e4su reguleerimisel on otsustavaks kohalikud Ajakirjanike Liidud, professionaalide organisatsiooni kuulumine legitimeerib \u00fchtlasi ajakirjaniku kui professionaali. Sellega seoses on \u00fchtlasi vaja kindlasti taastada Kultuurkapitalis Ajakirjanduse sihtkapital, nagu oli see olemas enne 1940. aastat Eesti Vabariigis, aga n\u00fc\u00fcd on taastamisele olnud juba 20 aastat erinevate huvigruppide vastuseis.\u00a0 Koosolekul k\u00f5nelesid:\n
- 9. oktoobril 2015 toimus koosolek alapealkirjaga \u201cAJAKIRJANDUS TARTUS ja TARTU AJAKIRJANDUSES\u201d.\u00a0<\/strong>Koosolekul k\u00f5nelesid Tartu ajakirjanikud Marii Kangur (raadio), Taavi Eilat (tele) ja Merilyn S\u00e4de (tr\u00fckiajakirjandus). Enne koosolekut toimus ka praktiline jalutusk\u00e4ik AJAKIRJANDUSLIK TARTU. \u00d5nnitlesime ka meie Sulevit 80. juubeli puhul.<\/li>\n
- Rein Veidemann \u2013 Miks on ajakirjandus Eesti kultuuri k\u00fcsimus.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n
- 30. septembril\u00a02016 toimus hooaja avakoosolek\u00a0\u201cAjalugu ajakirjanduses\u201d. Esinesid:\n
- 29. septembril 2017 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi s\u00fcgiskoosolek teemal \u201cKas t\u00f5de ei ole ajakirjanduses enam v\u00e4\u00e4rtus?\u201d. Koosolekut modereeris Maarja L\u00f5hmus, k\u00f5nelesid:\n