Koosolekud

2020/2021 tegevusaasta

Seltsi avakoosolek leidis aset 18. septembril Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Juhan Peegli auditooriumis. Teema puudutas autoriõiguseid. Esinesid Kärt Nemvalts (justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik), Peeter P. Mõtsküla (intellektuaalomandi- ja infotehnoloogia küsimuste advokaat, TRINITI) ja Liina Sulg (ERRi õigus- ja teabehaldusosakonna juhataja). Koosoleku valmistas ette ja vedas Helle Tiikmaa (Ajakirjanike liidu esimees). 

Järgmised koosolekud:

20. november 2020 “Koroonaviirus. Muutused meediatarbimises, ajakirjanike töös ning ajakirjandushariduses.”

12. veebruar 2021 Seltsi aastakonverents.

12. märts 2021 “Avalik-õigusliku ja erameedia proovikivid. Rollid.” Koosolek on Tallinnas.

21. mai 2021 “Ajakirjandustudengite ettevõtmised ning saavutused.”

Sügisesse jääb konverents infohäirete ja propaganda teemal.

2019/2020 tegevusaasta

2019/2020 aastal on plaanis järgnevad koosolekud:

• 13. detsember – ajakirjandusaasta 2019 tagasivaates. Seltsi juhatuse uuendamine (ümbervalimine).

EAAS pidas oma tänavuse viimase koosoleku, mille eesmärk oli anda ülevaade ajakirjanduslike väljaannete seisust 2019. aasta seisuga. Koosolekul esinesid Sakala peatoimetaja Hans Väre, professor Marju Lauristin, Eesti ajakirjanike liidu esimees Helle Tiikmaa, EAASi juhatuse liige Maarja Lõhmus ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts. 

Hans Väre andis ülevaate Sakala tegevusest ja proovikividest. Tema sõnul on kohalikku ajakirjandust tarvis ainuüksi juba selleks, et kogukonda neid väga lähedalt puudutavast teavitada. Seda infot tihtilugu mujalt ei saa. Kuigi Sakalal läheb Väre sõnul hästi, ootavad ees muutused. 

“Püüame lugejat kolida internetti,” sõnas Väre. Ta põhjendas, et asi ei ole muus kui selles, et lehed ei jõua lugejani ning siin tuleb pilk pöörata Omniva poole. Lehed jõuavad lugejateni näiteks õhtul, mil hommikusi uudiseid lugeda ei soovi enam keegi, mõnda piirkonda rändab päevaleht paar päeva ja jõuab juba aegunud teabega lõpuks tellija kätte. Sakala juht püüab mõelda ette, sealhulgas sellelegi, mis saab siis kui Omniva lehtede kojuveost üldse loobub.

Internet ja veebiajakirjandus tulid teemaks ka professor Marju Lauristini ettekandes. Ta püstitas küsimuse, kas on võimalik, et internet kolib hoopis lehte. Näiteks Eesti Päevalehe kujundus meenutab tema sõnul veebiväljaannet Delfit. Neil mõlemal on ka üks ja sama peatoimetaja. Postimehe puhul rääkis professor Lauristin Meie Eesti lisalehest, kus kiitis asjaolu, et ekspert saab sõna, aga tõdes, et ajakirjanduslikku toimetamist neis tükkides ei väljendu. See on põhjus, miks Meie Eesti tekstid mõjuvad tasakaalustamata ja ehk kohati ebausaldusväärsena. 

Professor Marju Lauristin tegi kokkuvõtte TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantide uurimistöödest, mis valmisid avaliku kommunikatsiooni kriiitilise analüüsi kursusel. Tudengid analüüsisid oluliste poliitikateemade kajastusi Eesti ajakirjanduses ning leidsid, et ajakirjandus kipub keskenduma uudiskildude edastamisele ning suhteliselt vähe pakutakse harivaid käsitlusi, mis aitaks auditooriumil protsesside kulgu ja tähendust hoomata.

Helle Tiikmaa sõnas oma ettekandes muuhulgas seda, et pilt telemaastikul on läinud väga kirjuks, sest enam ei räägita ainult telekanalitest, vaid neile lisaks veel Netflixist, Youtube’ist ning muust voogedastusest. ERRi telesaadete kriitikana tõi Tiikmaa välja, et liigselt on nn rääkivaid päid, vähe aga kajastatakse kohalikke teemasid. 

Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts esitas ERRi raadiosaadete statistika ja nentis, et peale lähevad arutelusaated, mille juhid on suure kogemusega tuntud inimesed. Samuti rääkis Luts ERRi kui organisatsiooni usaldusväärsusest eestlaste hulgas viimasel paaril aastal.

• 14. veebruar – ülevaade uuringust ‘Meediapoliitika olukord ja arengusuunad’.
• 27. märts – autorikaitse (Tallinnas, BFMis).
• 22. mai – sõnavabadus Eesti esimeses põhiseaduses (100 aastat vastuvõtmisest 2020 juunis).

Esimene sellesügisene koosolek puudutas ajakirjandust kui professionaalset arutlusvälja ja leidis aset 11. oktoobril.

2018/2019 tegevusaasta

2018/2019 aastal toimus viis koosolekut:

• 19. okt 2018 – Andmekaitse, sõnavabadus, avalik huvi. Esinevad Marju Lauristin, Erik Moora, Marten Juurik
• 7. dets 2018 – Visuaalsus ajakirjanduses. Esinevad Merike Kaunissaare, Brit Laak, Laura Kalam
• 15. veebr 2019 – Mis on Eesti ajakirjanduses hästi?
• 5. aprill 2019 – Ajakirjandus meediahariduses
• 17. mai 2019 – “Juhan Peegel 100” päev, mis koosnes aruteluringidest, juubelikonverentsist ja vilistlasõhtust. Rohkem infot siin.

2017/2018 tegevusaasta

2017/2018 aastal toimus EAAS-is palju põnevat:

• 29. septembril 2017 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi sügiskoosolek teemal “Kas tõde ei ole ajakirjanduses enam väärtus?”. Koosolekut modereeris Maarja Lõhmus, kõnelesid:
  • Ülo Vooglaid – Tõde ajakirjanduses: mis see on?
  • Mihkel Kärmas – Pealtnägija tegemine praktikas: pikk ja lühike perspektiiv;
  • Ivan Makarov – Kas tõesti tõde pole ajakirjanduses väärtus või pigem vastupidi?
• 9. veebruaril 2018. aastal toimus EAAS ettekandekoosolek Eesti Kirjandusmuuseumis. Koosoleku teema oli “Fond KAKK – Kunagiste Ajakirjanike Kogu”. Räägiti Eesti Kirjandusmuuseumisse loodud ajakirjanike elulugude ja intervjuude kogust, mille tarvis ajakirjanduse ajaloo kursuse tudengid intervjueerisid kunagisi ajakirjanikke. Idee algataja Roosmarii Kurvits rääkis projekti algusfaasist; Eesti Kirjandusmuuseumi elulookogude hoidja Rutt Hinrikus mõtiskles eluloointervjuudest ja paigutas loodud kogu Eesti elulugude uurimise konteksti; intervjueerijad Signe Orgse ja Kermo Küün räägikisid tudengite vaatest kunagiste ajakirjanike intervjueerimisel; üles astusid ka intervjueeritud ajakirjanikud.
• 23. märtsil 2018 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi ja Eesti Ajakirjanike Liidu ühiskoosolek Tallinnas. Koosoleku teema oli “Ajakirjandus, poliitika ja võim: vastastikkused mõjud ja toimimised”. Ettekande tegi Tiit Hennoste, paneeldiskussioonis osalesid Mari-Liis Jakobson, Andres Kõnno ja Helle Tiikmaa. Koosolekut modereeris Maarja Lõhmus. Arutelu kesksed märksõnad ja küsimused olid:
  •  Kas ajakirjandus ja poliitika tegutsevad ühisel väljal või on kumbki oma huvide eest omal väljal?
  • Milline on ajakirjanduse roll poliitilise võimuvõitluse väljal?
  • Millised on ajakirjanike ootused poliitikutele, Riigikogu liikmetele ning millised on Riigikogu liikmete ootused ajakirjanikele?
  • Eesti ajakirjanduse põhitunnused võrreldes Soome ja Venemaaga?
  • Vaikuse spiraal (Elisabeth Noelle-Neumanni järgi) Eesti poliitilisel väljal – mis on ajakirjanduse võimalused ja rollid?
  • Millised on meedia kui või(s)tluskära võimendamise psühholoogilised ja sotsiaalsed tagajärjed?
  • Kuivõrd võiks Eesti avalikku ruumi iseloomustada nii – äärtes oma mõjuvõimu suurendamise eest või(s)tlevad rühmad, keskel vaikiv rahvas?
  • Kuidas toetab/ei toeta olemasolev regulatsioon ajakirjanikke poliitilisel väljal?
  • Milline võiks olla Eesti ajakirjandusavalikkuse edasine areng?
  • Milliseid arengusuundi võime oletada enne ja pärast 2019. a valimisi?
• 18. mail 2018 toimus koosolek teemal “Meenutades Aarne Rannamäed”. Koosolekut modereeris Katrin Saks ja sellest tegi ülekandeEesti Rahvusringhääling. Koosolekul toimusid sõnavõtud ja videomaterjalide esitlused:
  • Aarne tegevus väliskommentaatorina: ETV arhiivilõigud;
  • Aarne ja Aktuaalne kaamera, Vabariigi kodanikud: Indrek Treufeldt, Epp Ehand
  • Aarne ja ülikool: Hagi Shein, Aune Unt
• 29. juunil 2018 esitleti Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi uut aastaraamatut. 

2016/2017 tegevusaasta

2016/2017 tegevusaastal toimus lisaks tavapärastele koosolekutele ka suur konverents. 

Koosolekud: 

• 30. septembril 2016 toimus hooaja avakoosolek “Ajalugu ajakirjanduses”. Esinesid:
  • Alo Lõhmus – Ajaloo ajakirjanduse paradoks: ajaooteema ajakirjanduses kui tihti ‘vaikuse ala’ ja kui elevuse tekitaja. Ajalugu aktualiseerib mälu. Kontekstid ja ideoloogiad.
  • Renita Timak – Ajaloosaated Eesti Televisioonis toimetaja pilguga.​​​​
• 25. novembril 2017 toimus Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi ettekandekoosolek “Ajakirjandusõpetus kaasaegses maailmas”. Esinesid:
  • Signe Ivask – “Ajakirjandusõpe ja meedia uurimine USA-s”
  • Ragne Kõuts-Klemm – “Ajakirjandusõpetus Saksamaal”
  • Halliki Harro-Loit – “Eesti ajakirjanikud võrdlevates rahvusvahelistes uuringutes”. 
• 19 mail 2017. aastal toimus kevadkoosolek ehk Juhanipäev teemaga “Miks on ajakirjandus Eesti kultuuri küsimus?”. Koosoleku eelprogrammina toimus Jalutuskäik “Ajakirjanduslik Tartu” ja järgnes tudengite Kevadgrill. Koosolekul esinesid:
  • Maarja Lõhmus – Ajakirjandus kui kultuuritegur (Juhan Peegel);
  • Joonas Hellerma – Küsimine ja vastamine kultuuris: mida võimaldab intervjuu;
  • Eerik Purje (Toronto, ajaleht Eesti Elu) – Žanrid ja eesti murdekeel kui ajakirjanduse mitmekesisus (Skype’is);
  • Rein Veidemann – Miks on ajakirjandus Eesti kultuuri küsimus. 

1. novembril 2016. aastal toimus konverents “250 aastat eestikeelset ajakirjandust. Milleks on ajakirjandust vaja?”
Põltsamaa Kultuurikeskuses

„Sünge novembrihommik. Üle maadligi losutavate hüttide kajab kirikukellade prõmmimine, kutsudes talupoegi kuulama pastori manitsusi ja noomimist. Kõiges oli see pühapäev tavaline. Kui aga kirikulised kohale jõudsid, ootas  neid midagi ebaharilikku. Kiriku uste ees pakuti neile müüa üht lehte, mis kandis pealkirja „Lühhike öppetus, mis sees monned head rohud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto..“ Nii jõudis esimene eestikeelne ajakiri 1766 eestlastest lugeja kätte.“Niisuguse pildigi alustas Põltsamaal oma ettekannet 50 aastat tagasi TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaan Juhan Peegel.

I osa. 250 AASTAT EESTI AJAKIRJANDUSE LUGU

• „Peter Ernst Wilde: teerajaja või ebaõnnestuja?“ Raivo Suni, koduloohuviline
• „Peter Ernst Wilde jäljed Lätis“ Vita Zelce, Riia Ülikooli professor
• „Karl August Hermann ajakirjanduses: võidud teistele, kaotused Hermannile“  Krista Aru, riigikogu liige, kultuuriloolane
• „Must auk eesti ajakirjandusloos: tundmatu Ado Grenzstein“ Anu Pallas, ajakirjandusloolane

Tervitasid Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja endine Põltsamaa raamatukogu direktor Hilja Toome, kes oli mälestuskivi paigaldamise üks algataja 50 aastat tagasi.

II osa. AJAKIRJANDUSLIK RUUM TEADLASE PILGUGA 

• Eesti asend rahvusvahelises kommunikatsioonis:  keskus ja perifeeria” Andres Kõnno, meediamonitooringu ettevõtte BMMG analüütik, meedia ja kommunikatsiooni doktor
• „Ajakirjandus suulise tõlke uurimise asendamatu allikana“ Karin Sibul, konverentsitõlk ja diplomaatiline tõlk, Tartu Ülikooli doktorant

III osa. LOKAALSUS JA AJAKIRJANDUSKULTUUR
Lühiettekanded

• Veiko Visnapuu, Meie Maa peatoimetaja, Heli Salong Meie Maa reporter
• Helve Laasik, Vooremaa peatoimetaja
• Erik Gamzejev, Põhjaranniku peatoimetaja
• Tarmo Õuemaa, Lääne Elu toimetaja
• Hans Väre, Sakala peatoimetaja
• Teet Roosaar, Pärnu Postimehe uudistetoimetaja

Vestlusringiga liitub Sulev Uus, kauaaegne ajakirjanduse õppejõud. Modereerib Maarja Lõhmus, Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees.

Ringkäigud Põltsamaa ajakirjanduspaikades

• Raadiomuusuem, Vahe 7.  Jalutuskäik Riho Laanese eramuuseumisse
• Põltsamaa ajalehe Vali Uudiste toimetus ja 50 kohaliku lehe trükikoda Vali Press, Pajusi mnt 22. Sõit bussiga. Vastu võtab ettevõtte juht Heikki Soom
• Ajakirjandusloo tuba lossihoovis, Lossi  1a. Jalutuskäik Raivo Suniga. Teele jääb K.A. Hermanni monument ja kirik, kus tõenäoliselt Lühhikest Öppetust levitati.

Hällipäevatort kultuurikeskuses

Kultuurikeskuse galeriis on konverentsi ajal üleval näitus „Ajaleht vanadel fotodel“. Lisaks on eksponeeritud Lühhikese Öppetuse originaal ning fotod ja trükised eestikeelse ajakirjanduse 200. sünnipäeva tähistamisest Põltsamaal ja Kuningamäel 1966.

Konverentsi korraldasid Põltsamaa Linnavalitsus ja Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Selts. Partnerid Põltsamaa Vallavalitsus, Põltsamaa Kultuurikeskus, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu

2015/2016 tegevusaasta

• 9. oktoobril 2015 toimus koosolek alapealkirjaga “AJAKIRJANDUS TARTUS ja TARTU AJAKIRJANDUSES”. Koosolekul kõnelesid Tartu ajakirjanikud Marii Kangur (raadio), Taavi Eilat (tele) ja Merilyn Säde (trükiajakirjandus). Enne koosolekut toimus ka praktiline jalutuskäik AJAKIRJANDUSLIK TARTU. Õnnitlesime ka meie Sulevit 80. juubeli puhul.

• 27. novembril 2015 toimus koosolek “Euroopa Liidu digi- ja meediapoliitika”. Koosolekul tõusis põhiküsimuseks, kuidas on kaitstud ajakirjanike juurdepääs informatsioonile EU andmekaitse uute direktiivide olukorras. Arutamisel selgus, et infole ligipääs eeldab, et info-usalduse saanud ajakirjanik peaks lähtuma ühishuvist, olema eriala professionaal. Tundlikule infole ligipääsu reguleerimisel on otsustavaks kohalikud Ajakirjanike Liidud, professionaalide organisatsiooni kuulumine legitimeerib ühtlasi ajakirjaniku kui professionaali. Sellega seoses on ühtlasi vaja kindlasti taastada Kultuurkapitalis Ajakirjanduse sihtkapital, nagu oli see olemas enne 1940. aastat Eesti Vabariigis, aga nüüd on taastamisele olnud juba 20 aastat erinevate huvigruppide vastuseis.  Koosolekul kõnelesid:
  • Marju Lauristin – Digikeskkonna ja meediaga seonduvad arutelud Brüsselis, ennekõike andmekaitse direktiivi ettevalmistamine
  • Nils Niitra – Andmekaitse regulatsiooni probleemid ajakirjaniku seisukohalt
  • Andres Jõesaar (Skype’i teel) – Audiovisuaalmeedia direktiivi ettevalmistamise arengud, sellega seotud probleemid, tähendus Eestile
  •    

• 4. detsembril 2015 toimus koosolek teemal “Migrantide ja migratsiooni käsitlemine Kanada ajakirjanduses (ja võrdlused 2015 Eesti ajakirjanduse teemakäsitlusega)”. Külas oli 1944. a Eesti NSV poliitiliste põgenike järglane dr Deanna Pikkov Toronto Ülikoolist. Modereeris Maarja Lõhmus. Dr Pikkovi käsitluse kokkuvõte on SIIN. 

• 12. veebruaril 2016 toimus koosolek alapealkirjaga. “Päevakaja 57,5 aasta jooksul 20 000 korda eetris”. Kõnelesid Päevakaja tegijad Ain Saarna, Ago Gaškov, Indrek Kiisler, Mirko Ojakivi ja 1960ndate pilk Päevakajale Marju Lauristinilt. Koosolekut modereeris Maarja Lõhmus.

  Koosoleku arutelust selgus, et Eesti Raadio väärikas Päevakaja vajab kaasajal uut värskendust – vajab mitmekesisemat raadioajakirjandust ja mitmekesisemat uudisajakirjanduse žanrispektrit. Uudisžanridest on vähe kasutusel reportaaži erinevad vormid ning ka intervjuudel oleks mitmekesisemaid vorme. Kommentaaride vähesust peeti sovetiaja jätkuks – kui sovetiajal olid peamiselt väliskommentaarid, kuna  riigisisese elu ajakirjanduslik kommenteerimine – analüüs olid keelatud – , siis millegipärast on see liin  jätkunud. Ka teemade spekter võiks olla avatum, näiteks oleks vaja ka kultuurisfääri ja poliitilise otsustussfääri teemadel kommentaare, analüüse. Eesti ühiskonna pikemate protsesside analüüs on jäämas ka teemaderingist välja.

• 1. aprillil 2016 toimus koosolek alapealkirjaga “Uus meedia kui ajakirjanduse tööturg”. Koosolekut modereeris Kaur Paves. Esinesid:
  • Raul Eamets (TÜ) – Millised töökohad meid tulevikus ootavad? 
  • Igor Rõtov (Äripäev) – Mida tähendavad muutused tööturul ajakirjandusele? 
  • Kaur Paves (Tartu Ekspress) – Kuidas vingerdada mõnusas stagatsioonis pensionini välja? 
  • Reio Laurits (arst, ettevõtja ja vabakutseline fotograaf) Peavoolule vastanduv kogenud praktik uue meedia tõmbetuultes.

    Koosoleku kõige huvitavam pilt avanes rollide ja käsitluste suures erinevuses.
    Nii oli ühiskonna struktuurikäsitlusel võimalik ajakirjanduse edaspidist rolli näha suhteliselt väiksena, ‘sest inimesed suhtlevad otse ja sotsiaalmeedias’ (Raul Eamets) ja teisalt ka vastupidi – võib täheldada ühiskonnaliikmete üha kasvavat vajadust kvaliteetse ühiskonna-analüüsi järele (Igor Rõtovi näide Saksa väikese infoagentuuri kasvamisest suurimate sekka), ühise infovälja kui tõlgendusvälja olulisuse kasvu ühiskonna integreerijana (Peeter Vihalemm) ning ajakirjanike professionaalse rolli – teenäitaja rolli vajaduse kasvu (Maarja Lõhmus 2015 a ERRi ajakirjanike professionaalsete rollide uuringu näitel).

 

• 20. mail 2016 toimunud koosolekul anti üle Kuldsule ja Hõbesule auhinnad. Laureaadid olid Kadri Salamäe (kuld) ja Susann Kivi (hõbe).  AKoosolekul kõneles prof Tõnu Tannberg, kuidas ta leidis 1806 ilmunud Tartu Maarahva Nädalalehe Peterburi arhiivist aastal 1994 ning ka, mis talle kui ajaloolasele paistab, mis sai Tartu Maarahva Nädalalehe ilmumisele saatuslikuks – miks ilmumisluba ‘rahutu aja’ tõttu tühistati. Roosmarii Kurvits kommenteeris 1935 a dokfilmi ‘Ajalehe sünd’. 

2014/2015 tegevusaasta

 

• 10. oktoobril 2014 toimus koosolek “Kuhu läheb eesti ajakirjanduskultuur?” Millest sõltub ajakirjandusorkestri häälesolek? Ajakirjandus kultuuriruumi kujundajana. Põhiline ettevalmistaja Maarja Lõhmus. Koosolekul toimusid ka valimised. Seltsi esimeheks valiti Maarja Lõhmus, Peeter Vihalemm jätkab abiesimehena. Juhatusse valiti veel Indrek Treufeldt, Sulev Valner ja Külli-Riin Tigasson, uute liikmetena Roosmarii Kurvits ja Kaur Paves.
• 28. novembril 2014 toimus koosolek alapealkirjaga “Visuaalne ajakirjanduskeel”. Arutleti verbaalse teksti devalveerumise ja pildi esiletõusu üle. Pildi ja sõna kokkusobivus ja kokkusobimatus. Põhiline ettevalmistaja Indrek Treufeldt. Koosolek toimus erandkorras Tallinnas Balti Filmi- ja Meediakooli ruumides.

• 13. veebruaril 2015 toimus koosolek alapealkirjaga “Infoväli Ukraina sündmuste kontekstis”. Räägiti ajakirjanduse osast arusaamade ja tõlgenduste kujunemisel. Dialoogilise arutelu võimalused polariseerunud arvamusteruumi olukorras. Põhiline ettevalmistaja Sulev Valner.
• 27. märtsil 2015 toimus koosolek, mis keskendus teadusajakirjandusele. Teadusliku ja ebateadusliku maailmapildi levik. Põhiline ettevalmistaja Peeter Vihalemm.
• 22. mail 2015 Juhanipäeva koosoleku fookuseks oli ärkamisaegne ajakirjandus – hommikuprogrammid. Arutati uut audiovisuaalse meedia direktiivi – mis-miks see on ning kuidas see Eesti ajakirjandust mõjutab? Direktiivi kujundamiseks tuli toona ka Brüsselisse ettepanekuid teha. Ettevalmistajad ja esinejad olid Erki Berends, Margit Kilumets ja Märt Treier ärkamisajakirjanduse teemal ning Indrek Ibrus ja Andres Jõesaar uue direktiivi teemal. Pärast koosolekut mindi koos tudengitega kevadgrillile!