{"id":9,"date":"2024-04-04T07:17:52","date_gmt":"2024-04-04T04:17:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/dwds\/kaks-ja-ukskeelsed-sonaraamatud-voorkeeleoppes\/"},"modified":"2024-04-04T07:18:06","modified_gmt":"2024-04-04T04:18:06","slug":"kaks-ja-ukskeelsed-sonaraamatud-voorkeeleoppes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/dwds\/kaks-ja-ukskeelsed-sonaraamatud-voorkeeleoppes\/","title":{"rendered":"Kaks- ja \u00fckskeelsed s\u00f5naraamatud v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppes"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tValitsevast v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppe meetodist l\u00e4htuvalt on s\u00f5naraamatud formaalses keele\u00f5ppes olnud kas t\u00e4htsal\u00a0kohal (nt\u00a0grammatika-t\u00f5lke meetod) v\u00f5i suisa p\u00f5lu all\u00a0(otsene meetod, audiolingvaalne ja audiovisuaalne meetod). Keele\u00f5ppija jaoks on s\u00f5naraamatud infoallikana<\/font><\/font><\/font><\/font><\/font><\/span>\u00a0siiski alati olulist rolli m\u00e4nginud (vrd Nied Curcio 2015, 448).\u00a0Enamasti r\u00e4\u00e4gitakse v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppe kontekstis kakskeelsetest s\u00f5naraamatutest.<\/font><\/font>\u00a0Seejuures\u00a0<\/font><\/font>ei saa siikohal \u00fcle ega \u00fcmber<\/font><\/font> nende liigitusest otstarbe j\u00e4rgi\u00a0aktiivseteks <\/strong>ja passiivseteks<\/strong><\/font><\/font>\u00a0s\u00f5naraamatuteks. See on seotud kasutaja teadvuses aset leidvate erisuunaliste keelet\u00f6\u00f6tlusprotsessidega (Viks 2008, 249).<\/font><\/font><\/font><\/font><\/font><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u201ePassiivse <\/strong>s\u00f5nastiku eesm\u00e4rgiks on toetada kasutajat v\u00f5\u00f5rkeelse teksti m\u00f5istmisel e anal\u00fc\u00fcsil. Selleks et tundmatu s\u00f5na s\u00f5nastikust \u00fcles leida (ja selle t\u00e4hendust vaadata), peab kasutaja v\u00f5\u00f5rkeelses tekstis tegema k\u00f5igepealt morfoloogilise anal\u00fc\u00fcsi, st ta peab suutma kindlaks teha, milline on lauses oleva muutevormi algvorm, sest s\u00f5nastikes on m\u00e4rks\u00f5nad algvormis. Passiivse s\u00f5nastiku puhul on s\u00f5nastiku l\u00e4htekeel (m\u00e4rks\u00f5nade keel L1) kasutaja jaoks v\u00f5\u00f5rkeel ning s\u00f5nastiku sihtkeel (vastete keel L2) on kasutaja emakeel.<\/font><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tAktiivse <\/strong>s\u00f5nastiku eesm\u00e4rgiks on toetada kasutajat v\u00f5\u00f5rkeelse teksti loomisel e s\u00fcnteesil. Selleks, et oma lauset grammatiliselt \u00f5igesti kokku panna, peab kasutaja suutma moodustada (s\u00fcnteesida) s\u00f5nastikus esitatud algvormist k\u00f5ik lauses vajalikud muutevormid. Aktiivse s\u00f5nastiku puhul on s\u00f5nastiku l\u00e4htekeel (m\u00e4rks\u00f5nade keel L1) kasutaja emakeel ning s\u00f5nastiku sihtkeel (vastete keel L2) on v\u00f5\u00f5rkeel.\u201d (Viks 2008, 249)<\/font><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tErinev on ka esitavate andmete valik aktiivse<\/font>s<\/font> ja passiivse<\/font>s<\/font> s\u00f5naraamatus. Passiivse s\u00f5naraamatu\u00a0s\u00f5naartikkel keskendub eelk\u00f5ige m\u00e4rks\u00f5na t\u00e4hendus<\/font>te kirjeldamisele<\/font>, et kasutaja leiaks s\u00f5nastikust infot tekstis kasutatud s\u00f5na t\u00e4hen<\/font>duse kohta. <\/font> Aktiivse s\u00f5naraamatu s\u00f5naartikkel seevastu <\/font>keskendub m\u00e4rks\u00f5na grammatilisele ja semantilisele kasutuskontekstile, et kasutaja leiaks s\u00f5nastikus pakutud variantidest sobivaima (vrd Viks 2008, 250). Erinevused aktiivse ja passiivse \u00f5ppes\u00f5naraamatu\u00a0mikro- ja makrostruktuuris v\u00f5tab Viks (2008, 249) kokku j\u00e4rgnevalt:<\/font><\/span><\/font><\/font><\/font><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tpassiivne s\u00f5nastik (anal\u00fc\u00fcs)\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\taktiivne s\u00f5nastik (s\u00fcntees)\n\t\t\t<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
\n\t\t\t\tm\u00e4rks\u00f5na valik\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tpalju s\u00f5nu, sh haruldased\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tkeskne s\u00f5navara\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tandmete valik\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tm\u00e4rks\u00f5na t\u00e4hendus\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tm\u00e4rks\u00f5na kasutusinfo\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tmetakeel\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tsihtkeel (L2)\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tl\u00e4htekeel (L1)\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tgrammatiline info\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tm\u00e4rks\u00f5na juures\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tvaste juures\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\tvormid m\u00e4rks\u00f5nana\n\t\t\t<\/th>\n\n\t\t\t\tjah: ebareeglip\u00e4rased\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tei\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tMis puudutab tr\u00fckitud s\u00f5naraamatute kasutamist, on <\/font><\/font>empiiriliselt <\/font><\/font>kindlaks tehtud j\u00e4rgmist:<\/font><\/font>\u00a0<\/font><\/font><\/font><\/font><\/font><\/span>\n<\/p>\n