2021

19. märts – toimub TÜ eelvoor

31. märts – TÜ esitab oma kandidaadi rahvusvahelisele konkursile

1.–7. aprill – rahvusvahelise konkursi korraldajad hindavad saabunud salvestiste nõuetele vastavust

8.–22. aprill – rahvusvaheline hindamiskomisjon valib salvestiste seast välja kolm parimat

16.–18. juuni – võõrustab Charles-i Ülikool Prahas, täpsemad detailid selgumisel

• Kasutada tohib vaid ühte staatilist PowerPointi esitlusslaidi. Slaidide üleminekud ega animatsioon pole lubatud. Slaidi kuvatakse ekraanil terve ettekande vältel.
• Ühtegi muud elektroonilist meediumi (nt heli- ja videoklippe) pole lubatud kasutada.
• Lisatarvikuid (nt kostüümi, muusikariistu, laborivarustust) pole lubatud kasutada.
• Ettekanne peab mahtuma kolme minuti sisse. Ajapiirangu ületamisel jäetakse osaleja võistlusest kõrvale.
• Ettekanne peab olema esitatud kõnena – luuletus, räpp, laul jne pole lubatud.
• Ettekanne peab algama laval.
• Esitluse alguseks loetakse hetke, mil võistleja hakkab teksti esitama.
• Rahvusvahelisele žüriile hindamiseks esitatud video peab olema otseesituse salvestis, mida ei ole järeltöödeldud ega toimetatud. Video autentsuse üle otsustab tehniliste ekspertide kogu.
• Nõuetele vastavaid videoid hindava žürii otsus on lõplik.

Sisu ja selle mõistetavus

• Kas ettekanne avas uurimisprobleemi tausta ja olulisust arusaadavalt, vältides erialatermineid ja võõrsõnu?
• Kas ettekanne kirjeldas selgelt uurimistöö mõju, tulemusi või järeldusi?
• Kas esitluse ülesehitus oli selge ja loogiline? 
• Kas esitlus oli ka teemakaugele inimesele mõistetav?
• Kas rõhuasetused olid paigas või peatus esineja mõnel aspektil liiga pikalt või libises kõigest liiga kiiresti üle? 

Esinemine ja auditooriumiga suhtlemine

• Kas loeng tekitas publikus soovi rohkem teada saada?
• Kas see andis edasi esineja vaimustust oma uurimistööst?
• Kas esineja suutis püüda ja hoida publiku tähelepanu?
• Kas esitus oli karismaatiline ja veenev?
• Kas PowerPointi slaid toetas esitlust: kas see oli selge, loetav ja kokkuvõtlik?

• Kolme minuti jooksul suudab keskmine jutuvestja öelda umbes 370–380 sõna. See on ligikaudu 3000 tähemärki ja mahub ühele A4-leheküljele.
• Teksti tasub hoolega ette valmistada ja mitu korda peegli ees läbi harjutada.
• Ära kasuta võõrsõnu ega erialast terminoloogiat, sest nagu on öelnud Albert Einstein: „Kui sa ei oska asja seletada kuueaastasele, siis sa ei saa sellest ka ise aru.“

Kirjuta oma publikule

• Väldi võõrsõnu ja akadeemilist keelt.
• Selgita oma uurimistöö seisukohalt olulisi mõisteid ja võtmetegelaste rolli.
• Too esile oma uurimistöö eesmärgid, tulemused ja järeldused.
• Kujuta ette, et selgitad oma uurimistöö sisu heale sõbrale, kes on mõnest teisest valdkonnast.
• Püüa anda edasi kogu põnevust, mida teemaga tegelemine sinus tekitab.

Ehita oma loeng üles sidusa jutustusena, millel on algus, keskpaik ja lõpp

• Püüa tekitada publikule arusaam sellest, mida teed, miks see on oluline ja mida loodad saavutada.
• Jaga oma esitlus väiksemateks osadeks.
• Püüa publiku tähelepanu äratamiseks kirjutada haarav avang, seejärel tõsta esile oma erinevad alateemad ja lõpuks tee kokkuvõte, et sõnum jääks kuulajatele meelde.
• Mõtle läbi, mis on see, mida sinu publik esitusest kindlasti meelde peaks jätma. Pea silmas selget sõnumit.

Harjuta

• Harjuta oma ettekannet peegli ees või katseta seda sõprade ja pereliikmete peal.
• Küsi tagasisidet, et olla kindel, kas sinu põhisõnum tuleb esituses selgelt välja.

Vaata ka Jason Mario Dydynski ettekannet 2018. aasta konkurssil.

Koolitaja kogemus alates 2006. aastast. Katil on kõrgharidus Tallinna Ülikooli andragoogika erialal ning Akadeemias Nord magistriõppes psühholoogia erialal cum laude. Katil on täiskavanute koolitaja kutsestandard, tase 7. Töötamaks sisekoolitaja/konsultandina on Kati omandanud lisaks kõrgharidusele suures mahus praktilisi psühholoogilisi täiendkoolitusi. Ta on läbinud NLP (neurolingvistiline programmeerimine)-master practitioneri väljaõppe ja sisekoolitajakonsultandi arengukursuse.

Rohkem koolitaja kohta loe siit.

• osaleja oskab analüüsida oma ajajuhtimisoskusi ja leida viisid, kuidas ajakasutust tõhustada;
• osaleja oskab koostada aja kasutamiseks efektiivset ja realistlikku plaani;
• osaleja tunneb prioriteetide seadmise ja ülesannete lahterdamise võtteid;
• osaleja teab, kuidas toime tulla ajaröövlitega;
• osaleja teab, kuidas suurendada enesemotivatsiooni ja toime tulla edasilükkamisega;
• osaleja tahab pärast koolitust kasutusele võtta endale sobivad ajakasutust parandavad meetodid.

09:45-10:00 Kogunemine ja hommikukohv
10:00-11:30 Sissejuhatus, väärtused ja aeg
11:30-11:45 Paus
11:45-13:15 Prioriteetide seadmine, metaprogrammid
13:15-13:45 Lõuna
13:45-15:15 Ajaplaneerimise põhimõtted
15:15-15:30 Paus
15:30-17:00 Ajajuhtimise meetodite pagas ja kokkuvõte

Kõik koolitusel osalejad kaardistavad enne koolitust 7- päeva jooksul enda aja kasutust 15 minutilise täpsusega ning võtavad selle endaga koolitusele kaasa. Kodutöödega teevad osalejad kohapeal tööd ning saavad konkreetseid soovitusi, näpunäiteid, kuidas enda aja kasutamist efektiivsemaks muuta. Kodutöö saadetakse osalejatele enne koolitust kaks nädalat.

Veiko Värk on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Ülikooli psühholoogia erialal cum laude. Ta on tegutsenud juhina nii juura- kui koolitusvaldkonnas ja koolitanud viimased 10 aastat, omades täiskasvanute koolitaja 7. taseme kutset. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud coach ning tegutseb ka lepitajana.

• Oskab võtta vastutust erinevate seisundite eest ja neid juhtida.
• Oskab ära tunda stressile viitavaid tundemärke ja neid ennetada.
• Teab, mis tekitab elus pingeid ja stressi ning kuidas sellega toime tulla.
• Oskab analüüsida oma stressijuhtimise oskusi ja leida viisid, kuidas stressi leevendada.
• Oskab psühholoogilisi enesehoiu ja sisemise tasakaalu hoidmise tehnikaid.
• Saab juurde eneseusku, -kindlust ja motivatsiooni.

(8:45 Kogunemine Zoom keskkonda, virtuaalne hommikukohv, tehnika käimapanek)
9:00 Isiklik eesmärk ja tegevusplaan
9:30 Pingeallikate kaardistamine ja toimetulek
10:00 Mis on stress ja kuidas seda ära tunda
10:45 Paus
11:00 Läbipõlemise ennetamine ja vältimine
12:00 Lõunapaus
13:00 Enesejuhtimise põhitehnikad
14:00 Psühholoogiline enesehoid ja sisemises tasakaalus püsimine
15:00 Paus
15:15 Väärtused elus, eesmärgid ja ressurss
16:10 Kuidas organisatsioonis ära tunda stressi tundemärke ja ennetada läbipõlemisündroomi
16:30 Koolituse lõpp

Registreerimine koolitusele avatakse umbes kuu enne koolitust. 

Enne koolitust saadetakse vastuvõetud tudengitele küsimused meili teel, mille vastused võimaldavad koolitajal ette valmistada konkreetsemad soovitused ja näpunäited. 

Osalejatele on tagatud lõuna ning enne- ja pärastlõunane kohvipaus suupistetega.

Kohtade arv on piiratud (max 15 in).


Kontakt:

Merili Hansen, merili.hansen@ut.ee, 737 6535
Reelika Lodjak, reelika.lodjak@juunika.ee, 5915 1205

 

Üritust toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

09:45-10:00 Tervituskohv

10:00-11:00 Üldsessioon   

Miks, kellele ja kuidas oma teadustööst rääkida? -- Piret Ehrenpreis (Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni nõunik) ja Sandra Saar (Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist)

11:00-11:45 lõuna

11:45-14:00 Paralleelsed töötoad (osalejad jaotatakse kaheks, osalemine mõlemas töötoas)

Töötuba: 3-minuti loeng - Maret Ahonen (Tartu Ülikooli sTARTUp Lab-i juht) annab ülevaate ja harjutab osalejatega läbi liftikõne ABC, mis aitab oma teadusteema tähtsust selgitada mitteteadlastest kuulajaskonnale lihtsalt, lühidalt ja haaravalt.

Töötuba:  Sotsiaalmeedia - Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor) kutsub  arutlema sotsiaalmeedia võimaluste ja ohtude üle. Vaatluse alla võetakse nii need aspektid, mis puudutavad kommunikatsiooni oma kogukonnaga (inreach) kui ka need aspektid, mida reeglina käsitletakse avalikkuse ja erinevate sihtgruppidega suhtlemisena (outreach). Aluseks võetakse osalejate enda reaalsed kogemused. Platvormidest käsitletakse pikemalt või lühemalt Facebooki, Twitteri, Instagrami, YouTube'i, ETISe, Research Gate'i, LinkedIni, Google Scholari, Tumblri, TikToki ja blogide võimalusi.

11:45-12:45 töötoas osalemine

12:45-13:00 paus

13:00-14:00 töötoas osalemine

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik Eesti elanikest, et nad on hästi informeeritud teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvatest arengutest. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame teadmistejanu kustutada - tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Kellele ja kuidas?

Valmistu: Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne kolmeminutiline haarav loeng, mis võtab kokku uurimistöö ajendiks olnud probleemi, selle lahendamise viisid ning kuidas ja kellele see oluline on. Seejuures ära unusta avamast, mida uudset just Sinu töö probleemi lahendamisel välja pakub.

Osale: Pea oma loeng 5. novembril konkursižüriile.

Hindame: Kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline auhind ja võimalus esindada ülikooli 2022. aasta veebruaris Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalüritusel.

Avaldame: Konkursil ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Konkursile eelneb doktorantide teaduskommunikatsiooni õppepäev 22. oktoobril, kus õpetatakse muuhulgas ka kolme minuti loengu formaati kasutama. 

Ülikoolide ja teadusaustuste eelkonkurssidelt selgunud parimad on oodatud Eesti Teaduste Akadeemia ühiskoolitusele „Audiovisuaalne eneseväljendus ja populaarteadusliku artikli kirjutamine“ Heimtalis 27.-28. novembril, mille järelkoolitus on jaanuaris Tallinnas.

2022. aasta veebruaris toimub Teaduste Akadeemias kolme minuti loengute konkursi finaalüritus. Seal selguvad omakorda viis paremat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanile jõudnud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku. 

10:00-11:00 Lühiettekanded

Kuidas ülikool toetab teadlast teaduskommunikatsioonis?
Piret Ehrenpreis (Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni nõunik)

Intervjuu andmine ja ajakirjanikuga suhtlemine
Brit Laak (Tartu Ülikool, teleajakirjanduse õpetaja)

Kuidas sotsiaalmeedia teadlase heaks tööle panna?
Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool, sotsiaalmeedia lektor, aasta õppejõud 2020)

3 minuti loeng: kellel, miks ja millal?
Jason Mario Dydynski (Tartu Ülikool, teaduskommunikatsiooni lektor)

11:00-11:45 Lõunapaus

11:45-15:00 Paralleelsed töötoad

11:45-13:15 Töötoas osalemine

13:15-13:30 Paus

13:30-15:00 Töötoas osalemine

Töötuba 1

3-minuti loeng - kiirkursus oma uurimistöö tutvustamiseks
Jason Mario Dydynski (Tartu Ülikool, teaduskommunikatsiooni lektor)

Töötuba käsitleb avaliku esinemise põhioskusi, andes näpunäiteid, kuidas tutvustada oma uurimistööd haarava lühiloenguna. Lähemalt käsitletakse peamisi võtteid, kuidas kasutada oma häält ja kehakeelt, et mõjuda auditooriumi ees veenvalt ja enesekindlalt. Töötuba on osalejatele abiks kolmeminutilise haarava lühiettekande ehk liftikõne ettevalmistamisel.
 

Töötuba 2

Sotsiaalmeedia
Maria Murumaa-Mengel (Tartu Ülikool, sotsiaalmeedia lektor)

Sotsiaalmeedia töötoas on jutuks sotsiaalmeedia võimalused ja ohud - nii need aspektid, mis puudutavad kommunikatsiooni oma kogukonnaga (inreach) kui ka need aspektid, mida reeglina käsitletakse avalikkuse ja erinevate sihtgruppidega suhtlemisena (outreach). Platvormidest on pikemalt või lühemalt jutuks Facebooki, Twitteri, Instagrami, YouTube'i, ETISe, Research Gate'i, LinkedIni, Google Scholari, Tumblri, TikToki ja blogide peale.
 

Töötuba 3

Intervjuu andmine
Britt Laak (Tartu Ülikool, teleajakirjanduse õpetaja)

Töötuba annab ülevaate põhilistest küsimise ja vastamise tehnikatest. Vaatame videonäiteid, et uurida, mis võib juhtida vaatajaskonna tähelepanu intervjueeritava sõnumist kõrvale. Analüüsime koos, kuidas planeerida ja esitada mõjus sõnum sõltuvalt meediakanali spetsiifikast.

Tartu Ülikooli eelvoor Coimbra Grupi kolme minuti loengute konkursiks

19. märtsil toimub Coimbra Grupi korraldatava rahvusvahelise kolme minuti lühiloengute konkursi Tartu Ülikooli eelvoor. Konkursile ootame osalema doktorante, kes tutvustavad oma teadustööd inglise keeles haarava kolmeminutilise lühiloengu vormis. Konkursi võitja loengust tehtud videosalvestis saadetakse Tartu Ülikooli esindama rahvusvahelisele konkursile. Konkursi kohta saabub täpsem info lähiajal.

Konkursi esikolmik:

1. Janika Raun "Kes külastavad Eestis?"
2. Eliise Tammekivi "Kunstiväärtuste liim"
3. Mariann Proos "Tähendus kui tööriist maailmast aru saamiseks"

Kõik konkursil kõlanud loengud:

1. Mariann Proos „Tähendus kui tööriist maailmast aru saamiseks“
2. Eliise Tammekivi  „Kunstiväärtuste liim“
3. Vadim Svjatkovski  „Narva metsaeksport 18. sajandil“
4. Janika Raun „Kes külastavad Eestit?“
5. Riinu Härmas „Kõrbenud piparkoogid ja tuleviku energeetika“
6. Peeter Paaver „Põlevkivituhk – miljoneid tonne prügi või hoopis avastamata maavara?“
7. Ove Korjus „Tahkeoksiidsed kütuseelemendid“
8. Eliisa Pass „Metsamajanduse mõju lindude sigimisele“
9. Sirel Heinloo „Eesti kirjandus Rootsi peeglis“ (video)
10. Marit Sukk „Selleks on ju äpp!? Digitehnoloogiate väljakutsed perekondadele“(video)
11. Martin Noorkõiv „Globaalsete probleemide lahendmaise võti“ (video)
12. Siim Nirgi „Metallid Eesti aluskorrakivimites“ (video)
13. Anna-Kati Pahker „Kas me oleme juba õigesse suunda teel?“ (video)
14. Henri Tilga „Laste ja noorte motivatsioon ning vaba aja kehaline aktiivsus“ (video)

Hindamiskomisjon:

- Maria Murumaa-Mengel (ÜTI sotsiaalmeedia lektor)
- Riin Tamm (TÜ teaduskooli juht, teaduse populariseerija, R2 "Puust ja Punaseks" raadiosaate kaassaatejuht)
- Marko Mägi (loodus- ja täppisteaduste valdkonna teaduskommunikatsiooni ekspert, riikliku teaduse populariseerimise auhinna laureaat 2019)
- Andra Rumm (TÜ eesti keele lektor, Rahvusvahelise Vestlusanalüüsi Seltsi liige, ülikooli doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursi humanitaarteaduste valdkonna esikoht 2015)
- Airika Harrik (Novaatori toimetaja)

Uuringud on näidanud, et Eesti inimesed usaldavad teadust ja teadlasi. Samas tunneb vaid kolmandik Eesti elanikest, et nad on hästi informeeritud teaduse ja tehnoloogia vallas toimuvatest arengutest. Veidi üle poole elanikest tunneb, et tahaks teaduse kohta rohkem teada. Aitame teadmistejanu kustutada - tule ja räägi, kuidas muudab Sinu teadustöö maailma paremaks!

Kellele ja kuidas?

Valmistu: Konkursil osalemiseks valmista ette eestikeelne kolmeminutiline haarav loeng, mis võtab kokku uurimistöö ajendiks olnud probleemi, selle lahendamise viisid ning kuidas ja kellele see oluline on.

Osale: Pea oma loeng 12. novembril konkursižüriile või saada eelsalvestatud videoloeng aadressile piret.ehrenpreis@ut.ee hiljemalt 5. novembriks, mis on viimane registreerumispäev.

Hindame: Kolmeminutiliste loengute seast valib žürii välja parimad, keda ootab rahaline auhind ja võimalus esindada ülikooli uue aasta alguses Teaduste Akadeemias toimuval kolme minuti loengute konkursi finaalüritusel.

Avaldame: Konkursil ette kantud loengutest teeme kohapeal videosalvestise. Kõigi konkursile jõudnud teemakäsitluste puhul pakume koostöös ERR Novaatori teadusuudiste portaaliga avaldamisvõimalust. Nii ei jää põnevad lood värskest teadusest pelgalt ülikooli seinte vahele.

Tartu Ülikooli kolme minuti konkursile registreerunutele pakume koostöös doktorikoolidega 29. oktoobril eraldi avaliku esinemise koolitust. Koolitusel osalemiseks tuleks oma osalussoovist teada anda konkursi registreerimisvormis hiljemalt 26.10.

Ülikoolide ja teadusaustuste eelkonkurssidelt selgunud parimad on oodatud Eesti teaduste akadeemia ühiskoolitusele "Audiovisuaalne eneseväljendus ja populaarteadusliku artikli kirjutamine" Heimtalis 21.-22.novembril.

2021. aasta veebruaris toimub teaduste akadeemias kolme minuti loengute konkursi finaalüritus. Seal selguvad omakorda viis paremat, kelle loengust sünnib koostöös professionaalse produktsioonimeeskonnaga kolmeminutiline videoklipp, mis jõuab aprillis ETV eetrisse. Teleekraanile jõudnud videoloengute seast valivad televaatajad oma lemmiku.