Uudised

 

Doktorandid on oodatud teaduskommunikatsiooni õppepäevale ja kolme minuti loengute konkursile
6.10.2020

Kutsume Tartu Ülikooli doktorante osalema teaduskommunikatsiooni õppepäeval, mis toimub 23. oktoobril 2020 Dorpati konverentsikeskuses. Õppepäeval hangitud uusi teadmisi saab rakendada 12. novembril toimuval Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkursil.

23. oktoobril toimuval õppepäeval tutvustame lähemalt, mis rolli täidab teadustöö puhul kommunikatsioon ning kuidas oma tööst kõige olulisem haaravalt kolmeminutilise liftikõne formaadis välja tuua. Samuti jagame näpunäiteid, kuidas suhelda ajakirjanikega ning anda intervjuud ning kuidas sotsiaalmeedia teadlase kasuks parimal moel tööle panna. Teemadest annavad ülevaate lühiloengud, millele järgnevates töötubades on võimalik teooriat praktikasse rakendada ja igaühel personaalselt tagasisidet saada. Õppepäevale on oodatud kõik doktorandid, kes soovivad oma kommunikatsioonioskusi arendada. Õppepäeva loengute ülekanne toimub ka veebis, töötubades saab osaleda ainult koha peal.


Rohkem infot õppepäeva kohta siin ja Tartu Ülikooli kolme minuti loengute konkurssi kohta loe täpsemalt siin või siin


 

Uus üritustesari "Noorteadlaste lõunaseminar
1.10.2020
 

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktorikoolide algatusel alustab sügissemestrist uus üritustesari „Noorteadlaste lõunaseminar“. Seminaris saavad doktorandid vabas õhustikus arutleda noorteadlase karjääris ette tulevate probleemid üle. 

Esimese seminari, mis toimub 19. oktoobril,  teema on „Avaldamine ja kriitika: kuidas kriitikat vastu võtta ja anda“. Seminari on kutsutud semiootika teadur Nelly Mäekivi, kes räägib oma kogemustest nii teadlase, autori kui ka ajakirja toimetajana.

NB! Ootame kõikide doktorantide arvamusi ja ettepanekuid seminari teemade kohta! 

Rohkem infot siin



Kõik üliõpilased saavad Tartu Ülikooli e-posti aadressi
07.09.2020

Tartu Ülikoolis õpib praegu üle 14 000 üliõpilase. Selleks, et õppetööga seotud teave jõuaks tõrgeteta kõigi tudengiteni ja et neil oleks võimalik ülikooli infosüsteemide võimalusi täies mahus kasutada, on IT-osakond loonud kõigile üliõpilastele e-posti aadressi kujul eesnimi.perekonnanimi@ut.ee

Rohkem infot siin
 



Algab üleülikooliline doktorantide rahuloluküsitlus
27.03.2020


2. aprillist 4. maini on kõik TÜ doktorandid oodatud arvamust avaldama doktoriõppe teemadel, et aidata ülikoolil doktoriõppes muudatusi planeerida.

Tartu Ülikool kavandab lähiaastatel doktoriõppes suuri muudatusi. Valminud on doktoriõppe arendamise visioon. Käimas on doktoritöö nõuete ajakohastamine. Samuti on ülikool suurendanud doktorandi sissetulekut tulemusstipendiumiga.

Nüüd on igal doktorandil võimalus kavandatavaid muudatusi suunata. Selleks palutakse kõigil doktorantidel vastata küsimustikule, milles on võimalik hinnata rahulolu TÜ doktoriõppega. E-kutse uuringus osalemiseks jõuab 2. aprillil kõigi doktorantide meiliaadressile. Küsitlus lõppeb 4. mail 2020.

Küsitlust korraldab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koos õppeosakonnaga. Küsitlusele lisaks analüüsib õppeosakond koos rektoraadi bürooga TÜ andmebaaside põhjal üldist doktoriõppe olukorda ülikoolis.


Lisainfo:
Monika Tasa
uuringu projektijuht
monika.tasa@ut.ee



Jätkub lõunaseminar "Teadlaselt teadlasele"
21.02.2020
 

25. veebruaril (kell 12:00-14:00, Jakobi 2-224) toimub taas „Teadlaselt teadlasele“ lõunaseminar, seekord teemal „Teaduse mõju hindamine“.

Teaduse rahastamise teema lahutamatuks osaks on muutunud küsimus teaduse mõjust (impact), mis on teadusmaastikul toimiva hindamiskriteeriumina tekitanud nii nõutust kui pingeid. Humanitaarteaduste vaatevinklist näib üksühene majandusliku kasumi määratlemine ilmselt ebaõiglane. Pidades silmas teadusprojektide koostamise oskuste täiendamist, keskendub see seminar teaduse mõju väljendumise (ja mõõtmise võimalikkuse) erinevatele aspektidele ning mõju kirjeldamise viisidele. Kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma ja Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku lähtuvad oma arutelus nii projekti taotleja kui hindaja kogemusest.

Seminari teises pooles tutvustab värskeid humanitaaridele sobivaid toetusvõimalusi Eveli Kuuse grandikeskusest.

Seminaril pakutakse ka lõunat.

Registreerumine 

 

24. märtsil (kell 12:00-14:00, Jakobi 2-114) toimuval seminaril räägime teadusprojektide tulemuste tutvustamisest avalikkusele (dissemination).

Pea iga teadusprojekt nõuab tänapäeval ka tegevusi tulemuste tutvustamiseks avalikkusele. Kuidas seda edukalt teha ning mis vahe on tulemustest teavitamisel ja teaduskommunikatsioonil? Mida ütleb teooria ja õpetab praktika? Millised on humanitaaria eripärad? Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk tutvustab teaduskommunikatsiooni põhitõdesid ning enda kogemusi Horisont 2020 ja RITA projektide kommunikatsiooniga.

Seminari teises pooles tutvustab Katrin Kello Eesti Teadusagentuurist JPI Cultural Heritage 12. märtsil avanevat konkurssi ning partnerlusi ja osaluskava üldisemalt.

Üritusel pakutakse ka lõunat. 

Registreerimine

 

Teadlaselt teadlasele lõunaseminare toetavad valdkonna doktorikoolid, rahastaja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA). Korraldaja on HV dekanaat.
Koolitussarja üritustel tehakse pilte, mida kasutatakse valdkonna kodulehel ja sotsiaalmeedias valdkonna tegevuste tutvustamiseks.



Talvekoolis kõneleb Pittsburghi ülikooli professor Todd Reeser afektide mõjust mehelikkusega seotud normidele
23.01.2020

reeserMehi on kasvatatud oma emotsioone alla suruma ja näitama ennast vankumatutena. Loomulikult mitte kõiki emotsioone—mees võib olla raevunud, aga mitte emotsionaalselt liigutatud või murtud. Tundeid seostatakse stereotüüpselt nõrkuse ja seda omakorda naiselikkusega. Seega pole ka poisse soositud omandama emotsionaalset intelligentsust ning enda ja teiste tunnetega toimetulekut. Sellel on aga tõsised tagajärjed nii meeste endi vaimsele tervisele kui ka ühiskonnale tervikuna. Tänased mehelikkuse uurigud ongi seega üha suuremat tähelepanu pööramas emotsioonidele ja kehalisematele afektidele. Üheks selliseks uurijaks on prof. Todd Reeser Pittsburghi ülikoolist. Prof. Reeseri teadustöös on soouurimuslikud vaatenurgad seotud vara-uusaegse Euroopa kultuuri ja kirjandustekstide analüüsiga. Näiteks on ta kirjutanud renessansiajastu mehelikkuse kujunemisest ja Platoni seksuaalsuskästluse tõlgendamisest ja kohandamisest Euroopa renessanssmõtlejate töödes. Ühes käimasolevas projektis loeb ta Montagine’i esseeid Spinoza-järse afektiteooria valguses. Paraleelselt on Reeser avaldanud ka raamatuid mehelikkustest (nt Masculinities in Theory, 2010) ja vaaginud tänaseid transsoolisusega seotud debatte Prantsusmaal.

Prof. Todd Reeseri loeng pealkirjaga „Approaching Affective Masculinities “ koos järgneva diskussiooniga leiab aset kell 11.45-12.30 Jakobi 2 ringauditooriumis ja on avatud kõigile huvilistele.

Lähem teave loengu ja ettekandja kohta on leitav talvekooli Troubling Gender: Theory and Method kodulehelt.

 

3.-7. veebruaril 2020 Tartu Ülikoolis toimuvat talvekooli Troubling Gender: Theory and Method korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool koostöös Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga. Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).



Talvekoolis esineb tuntud sotsiolingvist Anne Pauwels Londoni ülikoolist
23.01.2020
 

pauwelsKeel peegeldab ühelt poolt ühiskonnas levinud arusaamu, aga teiselt poolt aitab ta neid ka ringluses hoida. Kriitiline vaade keelele näitab, et keele kaudu on edasi antud ka solvavat suhtumist ühiskonnagruppide suhtes, kes on olnud ühiskonna võimustrukturidest kaugel: etnilised ja rassilised vähemused, eakad, aga ka naised ja seksuaalvähemused. Seda on näidanud ka eesti keele sõnavara puudutavad uurimused. Mida aga sellises olukorras teha? Üks tänases maailmas jätkuvalt tuliseid vaidlusi tekitav küsimus ongi see, kuidas kujundada sellist keelt, milles saab suhelda erinevaid ühiskonnagruppe sallivalt, ilma aga toomata sisse mõttepolitseid. Selle keeruka teema üle on oma viimase paarikümne aasta teadustöös arutlenud Londoni Ülikooli sotsiolingvistika professor Anne Pauwels. Ta on uurinud naiste ja meeste kujutamist erinevates keeltes ning seda, kuidas see on aja jooksul muutunud, eriti seoses katsetega vältida diskrimineerivat keelekasutust. Pauwels on lisaks teadustööle nõustanud ka erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja valitsusi teemal, kuidas vältida ametlikus suhtluses soolist kallutatust. Need teemad on ka ingliskeelses maailmas jätkuvalt kirglike vaidluste objektiks, näiteks seoses asesõnadega, mis oma binaarsuses ei võimalda peegeldada mittebinaarset arusaama soolisusest. Prof. Pauwels peab 4. veebruaril 2020 Tartus loengu keele ja soo vahelisest keerukast suhtest.

Prof. Anne Pauwelsi loeng pealkirjaga „Gender Troubles in Language: Reflections on the Complex Relationship between Gender and Language“ koos järgneva diskussiooniga leiab aset 4. veebruaril 2020 kell 11.45-12.30 Jakobi 2 ringauditooriumis ja on avatud kõigile huvilistele.

Lähem teave loengu ja ettekandja kohta on leitav talvekooli Troubling Gender: Theory and Method kodulehelt.

 

3.-7. veebruaril 2020 Tartu Ülikoolis toimuvat talvekooli Troubling Gender: Theory and Method korraldab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool koostöös Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga. Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).



Jätkuvad lõunaseminarid "Teadlaselt teadlasele"
23.01.2020


28. jaanuaril toimub järjekordne „Teadlaselt teadlasele“ lõunaseminar, kus arutame professor Aleksei Kelliga intellektuaalse omandi üle teadustöö kontekstis. Lisaks tutvustavad Eveli Kuuse ja Eleri Vako grandikeskusest Balti teaduskoostööprogrammi uusi taotlusvoore.

Teadustöös puututakse intellektuaalse omandiga kokku erinevatest aspektidest – esiteks kaasneb teadustööga selle loomine, teiseks võidakse kasutada teiste isikute eelnevat loomingut ning kolmandaks vajab intellektuaalse omandiga seonduv tihti lepingulist reguleerimist. Teadustöötaja jaoks on oluline teada, mida intellektuaalne omand kaitseb ja mida mitte ning millistel juhtudel võib kasutada teiste isikute loomingut. Seekordne teemaarendus keskendubki intellektuaalse omandi olemusele ja kuuluvusele.

Intellektuaalse omandi õiguse professor Aleksei Kelli ettekandes on rõhk just autoriõigusel, mida selgitatakse läbi siseriikliku, Euroopa ja rahvusvahelise õiguspraktika. Käsitletakse autoriõiguslikult kaitstava teose, õiguste ja autoriõiguslike piirangute temaatikat.

Balti teaduskoostööprogrammi infoga saab eelnevalt tutvuda siseveebis.

Seminar toimub 28. jaanuaril kell 12.00-14.00 Jakobi 2-114 ning pakume ka lõunat. Palume eelnevalt registreerida.

Järgmisel korral, 25. veebruaril arutavad teemal „Teaduse mõju hindamine“ professor Kristin Kuutma ja Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku. Seminari teises pooles tutvustab värskeid humanitaaridele sobivaid toetusvõimalusi Eveli Kuuse grandikeskusest. Ka sellele seminarile saab juba registreerida.

 

Koolitussarja üritustel tehakse pilte, mida kasutatakse valdkonna kodulehel ja sotsiaalmeedias valdkonna tegevuste tutvustamiseks. Üritust toetavad valdkonna doktorikoolid, rahastaja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA). Korraldaja on HV dekanaat.


 

Talvekoolis esineb tuntud soo- ja queer-uurija Jack Halberstam
16.12.2019

halberstam13. veebruaril 2020 esineb Tartu Ülikoolis professor Jack Halberstam Columbia Ülikoolist, üks hetke tuntumaid soo- ja queer-uurijaid maailmas. Halberstam on kujunenud klassikuks 1998. aastal ilmunud raamatu Female Masculinity toel, kus ta vaeb seda, kuidas konstrueeritakse tuntud mehelikkuse vorme ja surutakse alla selle alternatiive. Juba selles raamatus näeme Halberstami kirjutamisviisi, millest tänaseks on saanud kaubamärk, kus teoreetilist arutelu illustreerivad näited popkultuurist, James Bondi filmidest Lady Gaga ja Pixari multikateni. Akadeemilises maailmas levinud kõrgteooria asemel pakub ta välja nn madala teooria (low theory). Sooküsimused juhatavad laiemalt ühiskondlike teemade juurde. Näiteks raamatus Queer Art of Failure väidab ta provokatiivselt, et läbikukkumine võib olla tõhus viis hakata vastu neoliberaalse ühiskonna normile ja tarbimiskultuurile. Tema pooleliolev raamat käsitleb protestikultuuri ja anarhiat. Tartus peab Halberstam loengu meilgi päevakajalisel teemal – mis on poliitika ja kuivõrd see piirab meie võimalusi asjade seisu muuta.

Jack Halberstami loeng pealkirjaga „Exit Routes: On Dereliction and Destitution“ koos järgneva diskussiooniga leiab aset kell 10.00-11.15 Jakobi 2 ringauditooriumis ja on avatud kõigile huvilistele.

Lähem teave loengu ja ettekandja kohta on leitav talvekooli Troubling Gender: Theory and Method kodulehelt.

Üritust finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).



Algab uus, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna akadeemilistele töötajatele ja doktorantidele suunatud sari „Teadlaselt teadlasele lõunaseminar“
22.11.2019

Ootame teid korra kuus, et arutada kõige üle, mis puudutab teadusraha taotlemist – taotlusvoorudes orienteerumist, taotluste ette valmistamist ja kirjutamist, neis leiduvate tugevuste rõhutamist ja kitsaskohtade ülesleidmist, oma töö esitlemist, oma õiguste tundmist ja erinevate projektide konflikti sattumise vältimist. Selleks, et arutelu võimalikult palju kasu tooks, kutsume igale seminarile esinema ühe kogenud teadlase, kes vastavat teemavaldkonda oma uurimistöös käsitleb ning ka ise teadusprojektide taotlemisega praktiliselt kokku puutub.

Seminar toimub vabas õhkkonnas, pakutakse ka kerget lõunat.

  • 26.11 kell 12.00-13.30 (Jakobi 2-428) "Eetikaküsimused taotlustes. Horisont 2020 avanevad kutsed.” Esinevad eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ning ETAGi vanemkonsultant Katrin Kello (ERA-NET, COST, humanitaar- ja sotsiaalteadused).
     
  • 12.12 kell 12.00-14.00 (Jakobi 2-114) "Millal tekivad teadustöös need olukorrad, kus tuleb tähelepanelikult kaaluda erinevaid regulatiivseid piiranguid andmete korjamisel, andmete töötlemisel, analüüsil ja arhiveerimisel? Grandisobitustarkvara ja Research Professionali rahastusvõimaluste andmebaasi tutvustus." Esinevad ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit ja grandikeskuse teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk.

    Palume osalemine registreerida.

  • 28.01 kell 12.00-13.30 (koht täpsustamisel) "Autoriõigusest teadustöös. Lähiajal avanevad taotlusvoorud." Esinevad intellektuaalse omandi õiguse professor Aleksei Kelli ja HV projektitaotluste kirjutaja Eveli Kuuse grandikeskusest.
     

Jooksvalt leiab humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna töötajatele mõeldud info taotlusvoorude, nendega seotud koolituste ja infopäevade info siseveebist

 

Koolitussarja üritustel tehakse pilte, mida kasutatakse valdkonna kodulehel ja sotsiaalmeedias valdkonna tegevuste tutvustamiseks. Üritust toetavad valdkonna doktorikoolid, rahastaja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).



Avati uus õppeaine "Sissejuhatus doktoriõpingutesse humanitaarteadustes"
31.05.2019
 

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on avatud õppeaine HVHV.00.013 "Sissejuhatus doktoriõpingutesse humanitaarteadustes" (2 EAP). Aine on registreerimiseks avatud 15.05.2019-01.09.2019, registreerimise lõpptähtaeg 1. aasta doktorantidele 16.09.2019.  Vaata täpsemalt ÕISist.

Ainekursus on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna 1. aasta doktorantidele, kuid osalema on oodatud ka edasi­jõudnud doktorandid, kes tunnevad vajadust oma teadmisi täiendada.

Kursust loetakse nii eesti kui inglise keeles.

Ainekursuse olulisemad teemad

  • mida peab teadma doktoriõppe korraldusest TÜs
  • kuidas oma doktoriõpinguid planeerida
  • mida peaks edukaks atesteerimiseks silmas pidama
  • kuidas valida artikliväitekirja ja monograafia vahel
  • kuidas koostada ja publitseerida teaduslikku teksti
  • kuidas kasutada andmeallikaid ja -baase
  • ja muud vajalikku alustavale humanitaarteaduste doktorandile. 

Ainekursuse sisukirjeldus

Õppeaine algab doktorikooli korraldatava infopäevaga 11.09.2019. Järgnevate loengute ja seminaride käigus tutvutakse doktoriõpingute korralduse ja eesmärkidega TÜs, doktoriõpingute planeerimisega, atesteerimisega, väitekirjade liikide (artikliväitekiri ja monograafia), andmeallikate ja -baasidega, viitehaldussüsteemidega, projektipõhise teaduse toimimisega, teadusliku teksti koostamise ja publitseerimisega, konverentside tavade, andmete ja avatud teaduse põhimõtetega.

Õpiväljundid

Aine läbimise järel doktorant

  • mõistab doktoriõpet reguleerivaid õigusakte ning doktoriõppe ja teaduse hea tava põhimõtteid
  • oskab doktoriõpinguid ja järgnevat (teadlas)karjääri sihipäraselt planeerida ja teostatavaid eesmärke seada
  • tunneb ja kasutab valdkonna juhtivaid väljaandeid ning publikatsioonide klassifitseerimispõhimõtteid
  • kavandab teadusliku artikli publitseerimist, kasutades selles protsessis, s.h retsenseerimises vajalikke oskusi
  • rakendab oma töös sihipäraselt teadustööd koondavaid ja reguleerivaid andmebaase ning viitehaldusprogramme
  • mõistab, kuidas toimib projektipõhine teadus ja avatud teadus (Open Science) ning kujundab oma tegevust selle vajadustega vastavalt