DIGIPÄDEVUSE ÕPIOBJEKTID

 

MIS ON DIGIPÄDEVUS?

Digipädevus on enam-vähem kõik tavalised teadmised, oskused ja hoiakud, mida igapäevaselt digikeskkondades või digivahendeid kasutades rakendame - nii tööl, õppides kui eraelus. Endalegi märkamatult olemegi päris digipädevad, sest tihti on kasutatavate digivahendite olulisimad funktsioonid kujundatud hästi intuitiivsed ja kergesti kasutatavad. Tõhusaimad on need aga siis, kui oskame neid teadlikult endale sobivaimaks kohandada ja nii "kapotialuseid" protsesse kui saadud tulemusi kriitiliselt hinnata.

MIS VÕIKS ISELOOMUSTADA ÜLIKOOLILÕPETAJA DIGIPÄDEVUST?

Eesti üldhariduskooli õppekavad näevad gümnaasiumilõpetajale ette üsna kõrge digipädevuse taseme. Ülikoolitaseme digipädevus on erialati väga erinev ning seetõttu pole võimalik sellele ühtseid kriteeriume seada. Stuudiumi käigus võiks toetada vähemalt gümnaasiumitasemel digipädevuse säilimist. Kus võimalik ja vajalik, võiks areng toimuda kas erialaspetsiifilises mõttes või lihtsalt ülesannete keerukuses ja nende sisuks oleva info koguses, ülesannete täitmise autonoomias või informeerituse ja kriitilise mõtlemisvõime aspektides nii, et ülikoolilõpetaja:

  • “tööriistakastis” on valik alternatiivseid teadmisi ja oskuseid, et erinevatele probleemidele kontekstiarvestav lahendus leida;
  • oskab teisi juhendada ja nende võimetele/vajadustele kohaneda oma pädevust teiste huvides (st mh töös) rakendades;
  • oskab rakendada teadmisi mh protsesse automatiseerides või muul moel tõhustades, sh hinnata kasutatud lahenduste tulemuslikkust;
  • on teadlik tehnoloogiate ja teenuste toimimispõhimõtetest (st mis toimub “kapoti all”, nt otsimootori toimimine, soovitussüsteemid, infoleviku mehhanismid sotsiaalmeedias jne);
  • on teadlik tehnoloogiate ja teenuste võimalikest laialdastest negatiivsetest ja positiivsetest ühiskondlikest tagajärgedest ning oskab nendega arvestada.

 

MIS ON DIGIPÄDEVUSE ÕPIOBJEKTID JA KUIDAS NEID KASUTADA?


struktuurSiinse digipädevuse kujundamise lehestiku eesmärk on koondada materjale, mis toetavad igaühe digipädevuse teadvustamist, enesehindamist ning kujundamist baastasemel. Lehestik lähtub eelkõige üliõpilaste, õppejõudude, teadus- ja administratiivtöötajate ülikoolis igapäevaselt tegutsemise vajadustest, toetades üldise digipädevuse ja ülekantavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist seal, kus need on aluseks erialaspetsiifilistele teadmistele ja oskustele. Kus võimalik, on õpiobjektide osad kujundatud õppetöös taaskasutatavalt. Pea neid kasutades meeles, et siin toodu on vaid näidete kogumik võimalustest, mida digisfäär meile pakub. Enda vajadusele kõige paremini vastava lahenduse leidmiseks otsi ja uuri alati ka teadaolevate lahenduste alternatiive.

Materjalid on jagatud viie eri pädevusi katva õpiobjekti vahel. Nende teemad vastavad Euroopa digipädevuse raamistiku DigComp valdkondadele: informatsioon, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Reaalsuses on loomulikult keerukas ülekantavaid oskuseid üksteisest lahus käsitleda ning see kajastub tegelikult ka õpiobjektide sisus, mille eesmärk on tuua digipädevuse kujundamisvõimalused õppijani võimalikult praktilises võtmes. Küllap märkad peagi, et erinevate pealkirjade all käsitletud teemadel on suur ühisosa.

 

Iga õpiobjekt algab lühikese selgitusega antud pädevuse laiema tähenduse ja rakendamise kohta ning näidetega tüüpilistest olukordadest, kus antud pädevust vajad. Kus võimalik ja vajalik, soovitame õppekavadel kasutada neid kirjeldusi erialaspetsiifikaga täiendatult erialase digipädevuse kirjeldamiseks. Lühidalt on kokku võetud ka antud pädevusega seonduvad teadmised, oskused ja hoiakud nii nagu need ülikoolilõpetajal esineda võiksid, ning samuti eeldatavad baasoskused.

 

Järgneva ploki moodustavad digipädevust kujundavad ülesanded ja harjutused, mis sobivad nii iseseisvaks kasutamiseks kui ka vastavalt eriala vajadustele või eripäradele täiendatult olemasolevatesse õppeainetesse integreerimiseks.

 

Õpiobjekti viimase ploki moodustavad õpiressursid - soovitused, juhised ning viited antud pädevust detailsemalt arendavate õpiressursside juurde. Esmajärjekorras on kasutatud Tartu Ülikoolis juba olemasolevaid ressursse, seejärel laias maailmas leiduvat. Tähelepanu! Hetkel on õpiressurssides toodud vaid teemat avavad küsimused. Õppematerjalid alates veebruarist 2021.

Veebruaris 2021 lisandub igale õpiobjektile ka konkreetse pädevuse praktilist tähendust demonstreeriv enesetest, mis aitab õppijal antud teemas oma praeguseid teadmisi ja oskuseid teadvustada. Enesetesti ülesanded on h5p objektidena taaskasutatavad näiteks erialaainetesse integreerimiseks, et aidata üliõpilastel teadvustada ja hinnata erialaselt vajalikke baasoskuseid.

 

Toredat enesetäiendust!

 

NB! Kui sattusid siia otsides hästi konkreetset digiteemalist nõu Tartu Ülikoolis tegutsemiseks, vaata palun IT osakonna Arvutiabi lehte. Kui sattusid siia, otsides nõu e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamiseks, uuri palun elukestva õppe keskuse e-õppija käsiraamatut.